9. detsembril kuulutas Euroopa innovatsiooni ja tehnoloogiainstituut (EIT) välja kaks Euroopa koostöövõrgustikku, kes saavad EIT toetuse teadmis- ja innovaatikakogukonna loomiseks vastavalt tervislike eluviiside ja aktiivsena vananemise ning tooraine vallas. Üheks strateegiliseks partneriks kuulutati üleeuroopalise konsortsiumi InnoLife kaudu ka Tartu ülikool.

Nimetatud kõrgharidus- ja teadusasutuste ning ettevõtete integreeritud võrgustike eesmärk on lahendada ühiskondlikke probleeme kogu Euroopas.

„Vananev rahvastik ja meie sõltuvus toorainest on EL-ile tõsine katsumus. Nende probleemidega toimetulekul on teadusel ja innovatsioonil äärmiselt tähtis roll. Seetõttu on mul väga hea meel näha, et EIT on nende kahe strateegilise koostööga algust teinud,“ ütles Euroopa komisjoni hariduse, kultuuri, noorte ja kodakondsuse volinik Tibor Navracsics.

EIT 2014. aasta teadmis- ja innovaatikakogukondade (TIK) taotlusvooru võitsid üleeuroopalised konsortsiumid InnoLife ja RawMatTERS, mille alla on koondunud enam kui 150 partnerit rohkem kui 20-st Euroopa Liidu riigist. „Valikul sai määravaks võitjate potentsiaal pakkuda selliseid uuendusi, mis aitavad leevendada tänapäeva ühiskonna suurimaid probleemkohti,“ ütles EIT ajutine direktor Martin Kern.

Tervislike eluviiside ja aktiivsena vananemise teema (EIT Health) võitja InnoLife on konsortsium, kuhu kuulub enam kui 50 põhi- ja 90 assotsieerunud partnerit, sealhulgas juhtivad ettevõtted, teaduskeskused ja ülikoolid 14-st Euroopa Liidu riigist. Eestist kuulub konsortsiumisse Tartu ülikooli Eesti geenivaramu.

TÜ Eesti geenivaramu direktor Andres Metspalu sõnul on InnoLIfe geenivaramule esimene tõeliselt suur Euroopa projekt nii oma eesmärkidelt kui ka partnerite hulga ja kvaliteedi poolest. „Juba sellise projekti, mis katab laialt ühiskonna vajadused,  koostamine oli õpetlik ja  ma usun, et eelolevate aastate jooksul õpime lahendama olulisi ülesandeid, mis on Euroopa elanike ees. Nagu see, kuidas elada ja vananeda tervelt,“ sõnas Metspalu.

Ka konsortsiumi juhtpartneri Roche Diagnostics GmbH esindajal Ursula Redekeril on EIT taotlusvooru võidu üle suurim heameel: „Meie konsortsiumi eesmärk on edendada ettevõtlust ja arendada innovatsiooni tervislike eluviiside ja aktiivsena vananemise vallas, pakkudes Euroopale uusi võimalusi ja vahendeid. Selleks loome tooteid, teenuseid ja lahendusi, mis parandavad elukvaliteeti ja toetavad tervishoiu jätkusuutlikkust kogu Euroopas. Meie partnerid on tipptasemel ja meie plaanitud tegevus ulatub üle Euroopa.“ 2018. aastaks loodetakse muuhulgas luua 70 idufirmat aastas ja kaasata oma haridusprogrammidesse igal aastal miljon tudengit.

Tartu ülikooli teadusprorektor Marco Kirm sõnas, et nimetatud partnerlus tunnustab Tartu ülikooli teadlaste maailmatasemel saavutusi ja kinnitab nende olulisust uute tervistehnoloogiate arendamisel. „Osalemine InnoLife töös võimaldab Tartu ülikooli teadlaste süvateadmisi ja oskusi rakendada koos teiste riikide teadlaset ettevõtluspartneritega inimkonna eesseisvate tervise ja vananemisega seotud probleemide lahendamisel,” lisas Kirm.

Toorainete teema (EIT Raw Materials, sh säästev uurimine, kaevandamine, töötlemine, ringlussevõtt ja asendamine) võitja RawMatTERS koondab enda alla enam kui 100 partnerit enam kui 20-st Euroopa Liidu riigist.

Et võimaldada võitjatel juba esimesel aastal kiiresti ja sujuvalt tegevust alustada, annab EIT mõlemale kuni neli miljonit eurot stardiraha. TIK-id peaksid hakkama täisvõimsusel tööle varsti pärast seda, kui on 2015. aastal sõlminud EIT-ga seitsmeaastase koostööalase raamkokkuleppe.

Lisainfo: Andres Metspalu, TÜ Eesti geenivaramu direktor, akadeemik, tel: 737 5066, 506 3088, e-post: Andres [dot] Metspalu [ät] ut [dot] ee.

Kolmapäeval, 17. detsembril allkirjastasid kaitseministeeriumi, kaitseväe ja Tartu ülikooli esindajad koostöölepingu strateegiliste huvidega seotud doktoriõppe õppekoha loomiseks väljaspool tavapärast riigipoolset doktoriõppe tegevustoetust.

Kaitseväe poolt on õppekoha tellija esindajaks Kaitseväe ühendatud õppeasutus (KVÜÕA), kelle lähteülesande järgi loob Tartu ülikool ühe väljaspool tegevustoetust rahastatava doktoriõppe õppekoha sotsiaal- ja haridusteaduskonna haridusteaduse doktoriõppe õppekavale. Lepingu järgi on uurimustöö teemaks „Kaitseväe õppe tõhustamine probleemipõhise lähenemise kaudu“.

Õppekoha maksumuseks on arvestatud 16 400 eurot õppeaastas, mis katab doktoranditoetuse, teaduskonverentsidel osalemise ning muud uurimistöö läbiviimise ja avaldamisega seotud kulud.

"Teadaolevalt on selline koostööleping ministeeriumiga ülikoolile esmakordne. Initsiatiiv koostöölepingu sõlmimiseks tuli Kaitseväe ühendatud õppeasutuste poolt", selgitas koostöölepinguni jõudmist sotsiaal- ja haridusteaduskonna prodekaan prof Margus Pedaste.

"KVÜÕA-a alustab igal aastal maaväe õppesuunal 3-aastaseid õpinguid 30–50 kadetti, kellele õpetatakse ka õpetamisoskusi. Osade sealsete õppejõudude hinnangul ei toeta praegu kadettide õpetamiseks rakendatavad meetodid kaasaegsete tõhusate õppemeetodite omandamist hilisemaks ajateenijate õpetamiseks väeosades." 

Tartu ülikool tagab omalt poolt doktorandile kõik uurimistööks vajaliku tehnilise ja intellektuaalse toetuse, otsib ja soovitab doktorandile uurimustöö- ja sõjandusvaldkonnaga seotud konverentse, seminare ning teadusajakirjasid uurimistöö tulemuste esitamiseks ja avaldamiseks.

Kaitseväe ühendatud õppeasutuste ülema, kolonel Martin Heremi sõnul on kõrgkoolis käsil õppekavade uuendamine ja õppejõudude professionaalse arengu toetamine, kuid puuduvad piisavad argumendid muudatuste tegemiseks ja seetõttu ka jõustamiseks. Sellest kasvaski välja soov töötada välja uus, õppijatele (kadettidele), õppejõududele  ja KVÜÕA maaväe kadettide koolitamise 3-aastasele õppekavale suunatud arendusmudel, mis võimaldab õppe eesmärke tõhusamalt saavutada.

Konkurss tegevustoetuse välisele doktorõppe õppekohale lõpeb 15. jaanuaril 2015.

Lisainfo: Margus Pedaste, TÜ sotsiaal- ja haridusteaduskonna prodekaan, tehnoloogiahariduse professor, tel 515 6095, e-post: margus [dot] pedaste [ät] ut [dot] ee.
Sten Allik, KVÜÕA rakendusuuringute keskuse ülem, kolonelleitnant, tel 717 6203, e-post: sten [dot] allik [ät] mil [dot] ee.

2014. aasta üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil olid taas edukaimad Tartu ülikooli tudengid. Rohkete valdkondlike preemiate kõrval pälvis konkursi ühe peapreemia Berit Aaviksoo doktoritöö riigi otsustusruumist tänases Euroopas.

Tänavusel konkursil autasustati rahalise preemia või haridus- ja teadusministri tänukirjaga kokku 92 konkursitööd neljas valdkonnas: bio- ja keskkonnateadused, ühiskonnateadused ja kultuur, terviseuuringud ja loodusteadused ja tehnika. 56 välja antud rahalisest preemiast 34 ning 36 jagatud tänukirjast 23 pälvisid TÜ tudengid. Konkursi parimaid premeeriti 18. detsembril haridusministeeriumis.

Lisaks valdkondlikele preemiatele anti välja kaks valdkondade- ja tasemeteülest 3600 euro suurust peapreemiat, millest ühe pälvis Berit Aaviksoo konkursile esitatud doktoritöö „Riigi otsustusruumi ahenemine: kodakondsus nüüdisaegses Euroopas” eest.

Võidutöö analüüsis, kas ja millisel määral on nüüdisaegsed Euroopa Liidu riigid, sh Eesti, ilma jäänud õigusest teha otsustusi kodakondsusega seonduvates küsimustes. Doktoritöö tulemusel selgus, et nüüdisaegsed EL-i liikmesriigid oma kodakondsuse alastes valikutes aina kasvaval määral seotud nende piirangutega, mida neile asetavad rahvusvahelised inimõiguste kaitse organid.  Muuhulgas jõuti järeldusele, et lisaks on riigi otsustusruumi ahenemine toimunud kaudselt, s.o erisuste kaotamise teel riigikodanike ja välismaalaste staatuse vahel.

Retsensentide sõnul on tegemist tipptasemel uurimusega nii Eesti kui Euroopa tasandil, millel on oluline panus kodakondsusarengute analüüsimisse riigi suveräänuse ja selle tuleviku perspektiivist lähtuvalt.

Lisaks töö autorile pälvisid riikliku tänukirja ka töö juhendajad Rait Maruste ja TÜ riigi- ja haldusõiguse professor Kalle Merusk.

Sel aastal laekus konkursile rekordarv töid – 511 teadustööd 34 ülikoolist, sh 18 välisülikoolist. Enim töid laekus magistriõppest (51%) ning valdkondlikult ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnast (44%). Ligi poole konkursile esitatud töödest moodustasid TÜ tudengite teadustööd.

Retsensendid tõid kõrgemaid preemiaid pälvinud tööde puhul välja nii tulemuste suure rakenduspotentsiaali kui autorite põhjalikkuse, uudse lähenemise, hea orienteerumisoskuse oma uurimisvaldkonnas, meetodite oskusliku kasutamise ning autorite suure panuse. Lisaks avaldasid retsensendid heameelt, et auhinnatud üliõpilaste töid on avaldanud mainekad rahvusvahelised teadusajakirjad.

Vaata kõiki 2014. aasta üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi tulemusi ja tänukirjaga tunnustatud konkursitööde juhendajaid.

Üliõpilaste teadustööde riiklik konkurss toimub alates 1991. aastast eesmärgiga väärtustada teadus- ja arendustegevust üliõpilaskonnas, stimuleerida üliõpilaste aktiivsust teadus- ja arendustegevuse alal ja avaldada tunnustust väljapaistvaid tulemusi saavutanud üliõpilastele ja üliõpilaskollektiividele. Konkurssi viib läbi SA Eesti teadusagentuur koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga.

Lisainfo: Reet Rannik, konkursi koordinaator Eesti teadusagentuuris, tel: 730 0332; 5347 2959, e-post: reet [dot] rannik [ät] etag [dot] ee.

5. jaanuarist 2015 on ülikooli raamatukogu koostöös TÜ üliõpilasesindusega kahel nädalal avatud esmaspäevast neljapäevani tavapärasest kolm tundi kauem. Taas avatakse ka lastetuba Nimmik-Nummik raamatukogu 2. korrusel ruumis 186.

Raamatukogu lahtiolekuajad:
05.01-08.01.2015 kell 09.00–01.00.
12.01-15.01.2015 kell 09.00–01.00.

Kuni kella üheni öösel on tudengite kasutuses kõik valdkonnasaalide avakogud, grupitööruumid, kojulaenutus, arvutitöökohad, 2. korruse suur saal  ja mõnus õpikeskkond.

Sel ajal, kui raamatukogu tagab tudengitele "vaimset toitu", hoolitseb TÜÜE öistel tundidel kehakinnituse eest, pakkudes raamatukogu fuajees kohvi ja snäkke. Samuti toimuvad üliõpilasesinduse eestvedamisel teisipäevased joogatunnid ning füsioteraapia tudengid pakuvad massaaži.

Raamatukogu teisel korrusel abistab üliõpilasi akadeemilise väljendusoskuse keskus. Lisaks võivad öised õppijad ennast raamatukogus proovile panna orienteerumisvõistlusel. 14. jaanuaril kell 21.00 toimub konverentsisaalis tantsutund Martin Parmasega "Tantsi sessistress maha!". Toredaid hetki ÖÖraamatukogust kutsutakse üles ka jäädvustama ja saatma fotovõistlusele "Öö raamatukogus".

Kogu ööraamatukogu ajal on 2. korrusel ruumis 186 taas avatud ka lastetuba Nimmik-Nummik, kuhu lapsevanemad saavad tulla õppima koos lapsega.  05.01-08.01.2015 kell 17.00-20.00 ning 12.01-15.01.2015 kell 17.00-20.00 hoolitsevad laste eest TÜ raamatukogu töötajad ning TÜÜE liikmed.

Lastetoas saavad pisipõnnid ronida, sõita autoga, liugu lasta, kodu- jm rollimänge mängida. Lisaks võivad lapsed puslesid kokku panna, joonistada, lugeda ja muinasjutte kuulata. Mängimiseks on lastetuppa toodud arendavaid ja lõbusaid mänguasju ning raamatuid.

Laste soovitav vanus on 2–7 aastat. Lastetoa teenus on tasuta.

Lisainfo: Olga Einasto, TÜ raamatukogu teenindusosakonna juhataja, tel: 737 5774, e-mail: olga [dot] einasto [ät] ut [dot] ee.

Tartu linnavalitsuse ja Postimehe konkursil "Aasta tegu 2014" valisid tartlased taas lõppeva aasta kümme tähtsaimat tegu. Võidu silla renoveerimise kui aasta teo kõrval tõid tartlased 2014. aasta kordaminekutena esile ka Tartu ülikooli siirdemeditsiinikeskuse ning uue füüsikahoone Physicum avamise.

TÜ füüsika instituudi direktor Jaak Kikas ütles aukirja vastu võttes, et Tartu ülikooli füüsikutel on suurim heameel, et linlased on Physicumi omaks võtnud ja selle avamist aasta kümne tähtsaima teo hulgas tunnustanud. „Kogesime seda poolehoidu tegelikult juba augusti lõpus hoone pidulikule avamisele tulnud huviliste suurest hulgast ning lubame, et kõrgetasemelise teaduse ja hariduse kõrval jääb meie maja ka edaspidi tartlastele avatuks – siin saab toimuma mõndagi huviväärset andmaks põhjust meile ikka ja jälle külla tulla,” ütles Kikas.

Lisaks Tartu ülikooli uute õppe- ja teadushoonete avamisele jõudis kümne tähtsaima teo sekka ka Tartu ülikooli akadeemilise spordiklubi kasvandiku Rasmus Mägi hõbemedalivõit Euroopa kergejõustikumeistrivõistlustel 400 meetri tõkkejooksus ning Põhjamaade üliõpilaskooride festival, mida Tartu ülikool ja Tartu linn aprillis võõrustasid. Kõigi tunnustatud tegude nimekiri on üleval Tartu linna kodulehel.

Kõikide tegude tegijad said täna keskpäeval raekoja saalis Tartu linnapea Urmas Klaasilt ja Postimehe peatoimetajalt Merit Koplilt aukirja ning Juhan Voolaiu äsjailmunud fotoalbumi "Aastaraamis Tartu".

Aasta teo tiitlile kandideeris 22 sündmust, objekti ja saavutust. Kokku anti aasta teo valimisel 4239 häält nii Tartu linna kui ka Postimehe veebilehel ning ajalehetalonge toimetusele saates.

Postimees ja Tartu linnavalitsus korraldavad aasta teo konkurssi juba 17. korda.

Lisainfo: Urmas Klaas, Tartu linnapea, tel: 7361 221, 513 514.

10. jaanuarini viibivad Eestis San Diego ülikooli üliõpilased, kes osalevad rahvusvahelises täiendusõppeprogrammis, kus antakse ülevaade Eesti ja Venemaa suhetest, mõlema riigi sotsiaal- ja majanduspoliitikast ning tulevikuväljavaadetest. Samuti käsitletakse inimõigustega seotud teemasid.

„Rahvusvaheline täiendusõppeprogramm „Venemaa ja Eesti Euroopa dimensioonis“ toimub San Diego ülikooli tellimusel pikaajalise koostöö raames,“ rääkis TÜ elukestva õppe keskuse peaspetsialist Margot Must, lisades, et varasematel aastatel on osalejate poolt esile tõstetud programmi sisukust ja asjatundlikke õppejõude ning koostöö jätkub ka tulevikus.

Loenguid viivad läbi Tartu ülikooli õppejõud lektor Heiko Pääbo, professor Andrey Makarychev ja külalislektorid.

Akadeemilistele loengute ja seminaride kõrval toimub mitmekesine kultuuriprogramm ning külastatakse erinevaid asutusi Tartus, Peterburis, Narvas ja Tallinnas.

„Lisaks San Diego ülikooli poolt tellitavale programmile korraldab Tartu ülikool lühiajalisi rahvusvahelisi täiendusõppeprogramme ka mitmetele teistele ülikoolidele USAs ja Jaapanis. Aasta-aastalt kasvab pakutavate programmide arv ja mitmekesisus. Panustame sellesse, et lühiajalistel kursustel ja rahvusvahelises suveülikoolis osalenutel tekiks soov ja motivatsioon tulla õppima ka ülikooli ingliskeelsetele tasemeõppe õppekavadele,” sõnas Must.

Lisainfo: Margot Must, TÜ elukestva õppe keskuse rahvusvahelise suveülikooli peaspetsialist, tel: 737 5561, 5063 686, e-post: margot [dot] must [ät] ut [dot] ee või www.isu.ut.ee.

Esmaspäeval, 5. jaanuaril 2015 kell 15.00 avatakse Tartu ülikooli raamatukogu näitusesaalis näitus „PILK PEALE“.

Näitus annab Tartu ülikooli raamatukogu kogude põhjal ülevaate anatoomiliste ja antropoloogiliste vaatluste ning arstipraktika visuaalsest kujutamisest 16.–19. sajandi teadusväljaannetes ja käsiraamatutes.

Näitusel vaadeldakse inimese pead anatoomi, arsti, maadeavastaja, antropoloogi ja kunstniku pilgu läbi.

Eksponeeritud on kuulsate anatoomide (Andreas Vesalius, Bartolomeo Eustachi, Antonio Scarpa, Nikolai Pirogov jpt) anatoomia- ja kirurgiaatlased.

Pea kujutamise  teoreetilist ning praktilist külge avavad joonistamisõpikud ja portreekogumikud.

Lisainfo: Malle Ermel, TÜ raamatukogu käsikirjade ja haruldaste raamatute osakonna juhataja, tel: 737 5744, e-post: malle [dot] ermel [ät] ut [dot] ee.

Kolmapäeval, 7. jaanuaril kell 17.15 avatakse Tartus galeriis Noorus TÜ füüsika instituudi direktori Jaak Kikase esimene fotonäitus „40 pilti“. 13. ja 20. jaanuaril toimuvad galeriis ka füüsika ja fotograafia teemalised avalikud loengud ning näituse tutvustamine autori poolt.

Jaak Kikas (s 1949) on füüsik ja Tartu ülikooli füüsikaprofessor. Näitus „40 pilti“ on tema fotode esimene avalik väljapanek. Autori füüsikuharidus ja fotograafiaharrastus on kokku andnud huvitava tulemi eksponeeritavate piltide näol, mis võiks pakkuda huvi nii laiemale publikule kui ka inspireerida-initsieerida edasisi ühistegevusi Tartu teadus- ja kunstiruumis.

„Nende piltide ülesriputamisega olen vist teinud midagi, mida olen püüdnud kaua vältida – tunnistanud endale, et ma olen (ka) fotograaf,“ sõnas Kikas, „kui hea või halb või milliste täienditega, olgu juba vaataja arvata.“

Jaak Kikas: „Küllap sain ma fotograafiks ammu enne seda, kui hakkasin aktiivselt pildistama. Sest seda viimast olen teinud ju vaid viimased viis aastat, fotograafia aga… See oli mõned aastad pärast ülikooli lõppu, kui ostsin vanaraamatu poest Tšehhi foto vanameistri Josef Sudeki fotoalbumi. Pean nüüd tagasivaates tõdema, et minu jaoks oli sellega midagi pöördumatut sündinud. Ja see, et ma kohe kaamerat ei haaranud, pole eriti oluline. Sest kui ma seda palju hiljem ühel väga isiklikul põhjusel tegin, siis hakkasid pildid tulema, nagu oleks selle tegevuse algus ulatunud tõesti aastakümnete taha.

Näitusel eksponeeritud fotod võtavad oma ainese meie igapäevasest reaalsusest, kuid ei liigitu üldiselt „klassikalistesse“ fotožanritesse nagu loodusfoto, portree, reportaaž jt. Pigem suunavad nad vaatajat mõtisklema üldisemate kontseptsioonide üle nagu aeg, ruum, liikumine, relatiivsus, sümmeetria ja reaalsuse erinevad tasandid.

Sellest vaimust on kantud ka näituse lakooniline pealkiri, mis fikseerib sündmuse mahu, kuid jätab vaatajale vabaduse, millistele mõttelistele riiulitele ta neid pilte just tahaks paigutada. Päriselt ei puudu fotodel ka inimesed, aga nad on pigem „võõrad öös“, „eemaldujad“, „pimedad“, kellest meid lahutavad eelarvamuste, ükskõiksuse ja enesekesksuse kuristikud. Pole ehk see näituski midagi muud kui (veel) üks katse sellisest kuristikust üle hüpata.”

Pilte saadavad luuletaja Joanna Ellmanni tekstid.

Näituse jooksul peab autor galeriis Noorus kaks avalikku loengut, mis algavad autorituuriga:

- teisipäeval, 13. jaanuaril algusega kell 17:15 „Dimensioonid ja digitaalsus – füüsikas ja fotograafias”
- teisipäeval, 20. jaanuaril algusega kell 17:15 „Hetk ja igavik – aeg füüsikas ja fotograafias”

Galerii Noorus asub Tartus, Riia 11.  Galerii on avatud T-L kl 10-17.

Näituse külastamine on tasuta.

Lisainfo: Jaak Kikas, TÜ füüsika instituudi direktor, fotonäituse autor, 737 4601, e-post: jaak [dot] kikas [ät] ut [dot] ee;
Kristina Viin, tel: 734 9954, 56486275, e-post: galerii [ät] artcol [dot] ee.

Täna avati Tartu ülikooli ja Eesti rahvusringhäälingu ühine Eesti teadusuudiste kanal ERR Novaator novaator.err.ee, mis keskendub senisest enam Eesti teaduse ja teadlaste tutvustamisele.

„Kui vaadata tänaseid teadusuudiste portaale Eestis, siis domineerivad nendes selgelt välisallikatel põhinevad tõlkelood. Eesti teadlaste tegemised on meedias killustunud ning vähem nähtavad. ERR Novaatori ühiskanali näol on soov luua ühtne Eesti teadusuudiste keskkond kõikidele ülikoolidele jt teadusasutustele, et Eestis tehtavat teadust paremini tutvustada,“ rääkis Novaatori ja ERRi teadusrubriigi ühendamise projektijuht, Tartu ülikooli kommunikatsioonijuht Illari Lään.

Lääne sõnul julgustas ühendtoimetust looma Tartu ülikooli ja Eesti rahvusringhäälingu kattuvad eesmärgid teadusuudiste valdkonnas. „Mõlemal juhul on soov just Eesti teadust, sh teadlaste ja ettevõtjate koostööd senisest enam ühiskonnas arusaadavalt tutvustada,“ ütles Lään, lisades, et üks soov on jõuda enam ka noorema sihtrühmani: „Soovime õpilaste ja tudengite seas teadust enam populariseerida ning seeläbi noortele harivat ja silmaringi laiendavat lugemist pakkuda.“

ERR Novaator kanalis jäävad ilmuma ka tõlkelood, kuid nendele lisatakse juurde Eesti teadlaste kommentaarid ja arvamused. „Teadus on globaalne ning Eesti teadlastel on enamikes valdkondades võimalik kaasa rääkida ning lugejale sündmusi lahti selgitada,“ täpsustab ERR Novaatori toimetaja Marju Himma.

Teadusuudiste kõrval on rubriigis plaan kajastada ka teadustemaatikat laiemalt ehk teemaderingi mahuksid teadlaste persoonilood, rahvusvahelised tunnustused, teaduse rahastamine, teaduspoliitika jm seotud küsimused. Samuti ilmuvad portaalis edasi Tartu ülikooli sari „Teadus 100 sekundiga“ ja Tallinna ülikooli sari „Ühe minuti loeng“. Jätkatakse ka põnevate seminaride ja konverentside otseülekannetega.

„ERR saab ülikoolide koostöö näol kasutada senisest enam Eesti teadusuuringuid ja saavutusi kvaliteetse uudismaterjalina ning ülikoolid saavad oma teadustegevust tutvustada suuremale auditooriumile reklaamivabas keskkonnas,“ ütles Himma.

Vaata ka Marju Himma intervjuud "Terevisioonile".

Lisainfo: Illari Lään, TÜ kommunikatsioonitalituse juhtaja tel: 737 5681, e-post: illari [dot] laan [ät] ut [dot] ee;
Marju Himma, ERR Novaator toimetaja, tel: 53 410 997, e-post: marju [dot] himma [ät] err [dot] ee.

2014. aasta lõpus ilmus Tartu ülikooli kirjastuse väljaandel Balti poliitika professori Andres Kasekampi monograafia „Balti riikide ajalugu“ venekeelne versioon. Suureks väljakutseks peab Kasekamp raamatu levitamist Venemaal.

„Balti riikide ajalugu“ on esimene ühe autori kirjutatud üldkäsitlus Baltikumi ajaloost, mis jälgib seostatult ja võrdlevalt kõigi kolme Balti riigi ajalugu alates esimeste asukate piirkonda saabumisest, Liivimaa vallutamisest ristisõdades ja Leedu kerkimisest keskaja Euroopa üheks võimsamaks riigiks, piirkonna liitmisest Venemaa keisririigiga ning uusaegse rahvusliku identiteedi teket.

Uusimatele teadustöödele tuginedes pöörab Kasekamp erilist tähelepanu tormilisele 20. sajandile, mille jooksul Balti riigid saavutasid iseseisvuse, kuid pidid ka taluma nii Nõukogude Liidu kui ka Natsi-Saksamaa okupatsiooni. Raamat hõlmab samuti ülevaadet sellest, kuidas Balti riigid taastasid iseseisvuse ning neist said Euroopa Liidu liikmesriigid.

Algselt inglise keeles kirjutatud teost, mis ilmus 2010. aastal rahvusvahelise teaduskirjastuse Palgrave Macmillani maailmariikide ajaloole pühendatud sarjas, on vene lugejate jaoks täiendatud uue eessõna ja 2013. aastasse ulatuvate sündmustega. Kasekampi sõnul võibki ajaloo erinev tõlgendamine muuta raamatu levitamise Venemaal väljakutsuvaks.

Raamat ilmus eesti keeles 2011. aastal. Monograafia on seni avaldatud ka soome, läti, poola ja jaapani keeles. Pärast edukaid läbirääkimisi ühe Hispaania kirjastusega võib oodata ka hispaaniakeelse tõlke ilmumist.

Raamatu tõlkis vene keelde Ljudmila Dubjeva. Monograafia venekeelset väljaandmist toetasid Tartu ülikooli kirjastamiskolleegium ja Euroopa Liidu-Vene uuringute keskus CEURUS.

Kasekampi monograafia on pälvinud Balti assamblee teaduspreemia, Eesti riigi teaduspreemia ning „Association for the Advancement of Baltic Studies“ (USA) raamatu auhinna. 2011. aastal jõudis eestikeelne raamat Eestis enim müüdud raamatute edetabeli TOP 10-sse.

Täpsema info monograafia kohta leiab Tartu ülikooli kirjastuse kodulehelt.

Lisainfo: Andres Kasekamp, Tartu ülikooli Balti poliitika professor, tel: 600 1241, 526 7944, e-mail: Andres [dot] Kasekamp [ät] ut [dot] ee.

Aasta pärast Euroopa Komisjoni raamprogrammi "Horizon 2020" käivitamist liigub "OpenAIRE" oma 2015. aasta jaanuaris algava jätkuprogrammiga "OpenAIRE 2020" uude rahastamisetappi. Eestis jätkab riikliku "OpenAIRE" projektikoordinaatorina ja konsultatsioonipunktina TÜ raamatukogu.

"OpenAIRE" on Euroopa ühistegevuslik ettevõtmine, mille üldiseks eesmärgiks on suurendada arusaama avatud juurdepääsu kasulikkusest innovatsioonitegevuses ja kogu ühiskonnas. Projektis osalevad partnerid teevad kõik, et avatud juurdepääs muutuks teaduskommunikatsiooni arengu praeguses pöördepunktis ülemaailmseks tegelikkuseks. "OpenAIRE" portaali kaudu on tänaseks juba ühendatud rohkem kui 520 repositooriumi ja avatud juurdepääsuga ajakirja, kuhu on liidetud üle 9 miljoni avatud juurdepääsuga publikatsiooni ja 1000 andmehulka, materjale 50 000 organisatsioonist ja 30 000 projektist.

Üleeuroopalise algatuse raamides teevad koostööd 50 partnerit kõigist Euroopa Liidu ja ka muudest maadest eesmärgiga propageerida avatud teadmisi ja oluliselt parandada teaduspublikatsioonide ning -andmestiku avastatavust ja taaskasutamist. Algatus toob kokku teadusraamatukogude ja avatud teadmistega tegelevate organisatsioonide töötajad, riikliku e-infrastruktuuri ja andmehalduse eksperdid, IT ning asjassepuutuvate õigusprobleemidega tegelejad rõhutades selle üleeuroopalise ettevõtmise koostööaldist iseloomu. Eesti riiklik Open Access kontaktpunkt on alates 2009. aastast TÜ raamatukogu ja "OpenAIRE" portaaliga liidestatud repositoorium on TÜ digitaalarhiiv DSpace-is.

"OpenAIRE 2020" programm hakkab rakendama publikatsioone puudutavaid "H2020" avatud juurdepääsu poliitikaid ja volitusi ning muutub üheks peamiseks Euroopa Komisjoni teadusandmestiku pilootprogrammi toetavaks infrastruktuuriks. Seotuna Euroopa Komisjoni IT põhisüsteemidega on "OpenAIRE 2020" peamine kanal ja vahend H2020 teaduspublikatsioonidest teavitamiseks. Riiklikesse avatud juurdepääsu konsultatsioonipunktidesse (ik National Open Access Desks NOADs) koondunud töötajate võrgustik kogub uues etapis H2020 projektide tulemusi ja abistab teadusandmete haldamisel. Projekti käigus luuakse töövooge ja teenuseid, mille abil on ühiseid juhtnööre järgides võimalik rajada koostoimiv repositooriumite võrgustik ja andmeid Zenodo kaudu üleslaadida universaalsesse repositooriumisse.

Lisainfo: Elena Sipria-Mironov, TÜ raamatukogu projektijuht, tel. 737 5750, elena [dot] sipria-mironov [ät] ut [dot] ee;
Anneli Sepp, TÜ raamatukogu infosüsteemide osakonna juhataja, tel. 737 5787, anneli [dot] sepp [ät] ut [dot] ee.

Tartu ülikooli eestvedamisel toimub 10. jaanuaril Tartus AHHAA teaduskeskuses ja 17. jaanuaril Tallinnas energia avastuskeskuses sellel hooajal maailmas enam kui 265 000 last ühendav robootikavõistlus FIRST LEGO League. 9-16 aastased lapsed ja noored näitavad oma programmeerimisoskusi robotimängus, robotidisainis ning tutvustavad oma projektides innovatiivseid lahendusi, mis aitavad paremini õppida.

21. sajandi üheks oluliseks märksõnaks on laste võimalikult varajane STEM oskuste arendamine. „STEM oskused hõlmavad endasse nii teaduse ja tehnoloogia mõistmist, insenerioskusi kui ka matemaatilist mõtlemist. Nende oskuste arendamine laste seas on üks prioriteetseid arengusuundi, mis tõstab Eesti konkurentsivõimet. Nende oskuste populariseerimine ongi kõik ühendatud lastele mõeldud rahvusvahelisesse robootikahooaega FIRST LEGO League,“ rääkis FIRST LEGO League poolfinaalide koordinaator, MTÜ Robootika esindaja Janika Leoste.

FIRST LEGO League (FLL) üks põhiväärtustest rõhutab, et võidust olulisem on uute teadmiste saamine. „Võistluseks valmistumine on mitme kuu pikkune meeskondlik protsess, kus juhendajad küll toetavad, aga lapsed teevad ise kogu too. „Meil on lõbus“ on olulisim põhiväärtus, mida näeb ka võistluspäeval,“ selgitas Leoste, lisades, et parimate väljaselgitamisel hindab žürii suuresti ka seda, kas meeskond lähtub oma tegevuses koostööd rõhutavatest FLL põhiväärtustest.

Eestis toimub 9-16 aastastele lastele suunatud FIRST LEGO Leage võistlus juba kolmandat hooaega ning sellel hooajal on rekordiliselt osalemas ligi 500 koolinoort 68 meeskonnana. Võisteldakse robotimängus, robotidisainis, innovatiivseid õppelahendusi kirjeldavates projektides, samal ajal õppides ka koostööd.

„Üks interaktiivsemaid osi on robotimäng robotimänguplatsil. Võistlevad lapsed on võistluse eel üle kahe kuu tegelenud robotitele programmide kirjutamise ja robotiehitusega. Mäng kestab 2,5 minutit ja selle aja jooksul peab meeskond oma autonoomse robotiga lahendama ära niipalju ülesandeid kui jõuab,“ ütles Leoste. Sellist robotimängu robotiplatsil mängib sel hooajal 265 000 last üle maailma 80 riigist.

Kõik robootikahuvilised on teretulnud osalema. Vaata täpsemat ajakava sündmuse kodulehelt: www.robootika.ee/fll. MTÜ Robootika lehelt leiad ka pilte eelmise aasta finaalist.

Lisainfo: Janika Leoste, võistluse korraldaja, FIRST LEGO League poolfinaalide koordinaator, tel: 5045081, e-post: janika [dot] leoste [ät] gmail [dot] com;
(venekeelse meedia kontakt) Irina Russakova, FIRST LEGO League hindaja, tel: 56835170, e-post: irinarussakova [ät] gmail [dot] com.

TÜ raamatukokku saabus uus laenutusautomaat, mis võimaldab kiirelt ja mugavalt raamatuid laenutada.

Uus automaat asub raamatukogu 3. korrusel loodusteaduste ning humanitaar- ja sotsiaalteaduste lugemissaalide vahel peatrepi juures.

Sessi ajal iseteenidusvõimalusi kasutades saab säästa nii lugejate kui ka raamatukoguhoidjate aega ning vältida tipptundidel tekkivaid järjekordi.

Teine laenutusautomaat asub 2. korrusel kojulaenutuse juures.

Laenutusautomaadi ostmist toetas Tartu ülikooli õppeprorektor.

Kasutamise kohta leiab infot siit.

Lisainfo: Olga Einasto, TÜ raamatukogu teenindusosakonna juhataja, tel 737 5774, e-post: olga [dot] einasto [ät] ut [dot] ee.

Esmaspäeval, 12. jaanuaril toimub TÜ haridusuuenduskeskuses (Lossi 38) järjekordne veebiseminar. Seekord on fookus õpioskustel. Kell 15-17 tutvustab Marje Kuslap Rakvere gümnaasiumist õpilastele mõeldud kursuse "Õppides loon ennast" metoodikat ja kogemusi.

Seminari kantakse otse üle haridusuuenduskeskuse Youtube´i kanalis. Kaugosalejatel on samas võimalik ka küsimusi esitada ja kommenteerida.

Toimunud veebiseminarid õpetaja ajakasutusest ja kiusamise vähendamise praktikatest koolis on järelvaadatavad haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskuse veebilehel; tulemas on jätkuseminarid õpioskuste arendamise teemal, õpimotivatsiooni kujundamisest, huvitavast matemaatikast ning õppimist toetavast koolikultuurist.

Veebiseminar toimub riikliku õppekava rakendamise projekti raames. Projektis „Riikliku õppekava rakendamine õpikogukondade meetodil“ osaleb 12 kooli üle Eesti.

Õpikogukond on võrgustik, mis tegutseb selleks, et õppida üksteise praktikast. Lisaks 12 projektikoolile on projekti infopäevadele, veebikursustele ja webinaridele teretulnud osalema kõigi Eesti koolide õpetajad.

Projekti „Riikliku õppekava rakendamine koolides õpikogukondade meetodil“ käivitas haridus- ja teadusministeeriumi tellimisel ülikooli haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskus 2014. aastal. Projektiga toetatakse õppekavauuenduste – läbivate teemade, lõimingu ning õppimist toetava hindamise põhimõtete rakendamist Eesti koolides. Vt lähemalt: http://www.curriculum.ut.ee/et/oppekavauuendused.

Lisainfo: Inga Kukk, projektijuht, tel 5546444, e-post inga [dot] kukk [ät] ut [dot] ee.

Täna selgusid Sirbi laureaadid 2014. Laureaadid valis kultuurilehe toimetus eelmisel kalendriaastal Sirbile kaastööd teinud autorite seast. Nende hulgas tunnustati ka TÜ loomaökoloogia teadurit Tuul Seppa.

Tuul Sepp on aasta jooksul Sirbile kirjutanud inimliigile omaste käitumisjoonte evolutsioonilisest väljakujunemisest, kasutades selleks näiteid loomariigist.

„Koostöö evolutsiooniline paradoksaalsus“, „Lehtlalindude looming ja loovuse evolutsioon“ ja „Albatrosside alternatiivne sigimisstrateegia“ on vaid mõned näited. Mõjukaim artikkel sellest seeriast oli koostöös TÜ loomade füsioloogilise ökoloogia professori Peeter Hõrakuga kirjutatud „Haridus kui paabulinnu saba“, milles Sepp võrdleb (kõrg)haridust paabulinnu saba taolise ornamendiga ning kirjeldab doktorikraadi devalveerumise nähtust.

Pärast seda pühendas Tartu ülikooli rektor Volli Kalm lõviosa oma õppeaasta avaaktuse kõnest sellelesamale Sirbis ilmunud Tuul Sepa artiklile.

Sepa arvates on valgustav ja kasulik (võib-olla isegi kainestav) mõista oma käitumise evolutsioonilisi põhjusi. Võrdlus teiste loomadega ei ole siin sugugi kohatu, sest inimene on osa loomariigist ja tema käitumise evolutsiooniline taust on seetõttu teiste loomaliikidega hästi võrreldav. Ometi tuleb Sepa arvates inimese käitumise selles võtmes mõtestamisega olla ettevaatlik, et mitte „looduse sunniga“ õigustada hoolimatut või vägivaldset käitumist teiste inimeste suhtes (nn sotsiaaldarvinistlik lähenemine).

Tuul Sepp teeb uurimistööd Tartu ülikooli zooloogia osakonna immuun­ökoloogia töörühmas, kus uuritakse lindude sugulises valikus kasutatavate signaaltunnuste (nt sulestikuornamendid) ja tervise vahelisi seoseid, stressireaktsioone ja käitumist. Peamiseks mudelorganismiks on sellel uurimissuunal rohevint, kuid saadud tulemusi püüavad teadlased tõlgendada laiemalt kui vaid ühe liigi piires, pidades silmas tunnuste evolutsioonilist kujunemist. Peale selle uuritakse vananemisega seotud füsioloogilisi protsesse pikaealisel merelinnul kalakajakal.

Vananemise uurimine on ala, kuhu Tuul Sepp loodab ka oma panuse anda. Merelindude uurimine võib anda põnevaid tulemusi. Kui mõistaksime, kuidas need väikesed, kiire ainevahetusega loomad saavad elada nii kaua, võiks see pakkuda lahendusi ka inimese vananemisprotsessi mõjutamiseks.

Sirbi laureaadid 2014 on Tuul Sepa kõrval sotsiaalselt hooliv liberaal Aro Velmet ja (video)mängude asjalik käsitleja Ave Randviir.

Loe laureaatide kohta lähemalt Sirbist: Tuul Sepp, Aro Velmet, Ave Randviir.

Informaatika huvilaagrid toimuvad Tartu ülikooli arvutiteaduse instituudis 17. ja 21. jaanuaril ning 21. veebruaril kell 10-16. Laagrisse on oodatud Tartu ja Lõuna-Eesti piirkonna silmapaistva loogilise mõtlemisega 10.-12. klasside õpilased, kes on tugevad matemaatikas ja füüsikas.

„Tegemist on hea võimalusega tutvuda väga huvitava valdkonnaga ja miks mitte ka leida enda tuleviku karjäär,“ sõnas arvutiteaduse instituudi informaatika assistent Alo Peets.

Huvilaagrid toimuvad erinevatel teemadel töötubade vormis arvutiteaduse instituudi (Liivi 2, Tartu) arvutiklassides. „Kuigi arvutiklassis on arvutid olemas, soovitame siiski osalejatel oma isikliku sülearvuti kaasa võtta, et oleks võimalik vajalikud keskkonnad oma arvutisse seadistada. Kõik töötubades osalejad saavad ligipääsu materjalidele ning neil jääb võimalus teemaga hiljem iseseisvalt oma arvutis edasi tegeleda,“ ütles Peets.

Töötubades saavad õpilased tutvuda praktilise küberturvalisusega, tutvuda Python programmeerimiskeelega, Ubuntu paigaldamise ja kasutamisega ning ehitada miniarvuti Raspberry Pi abil arvutusklaster.

Huvilaagrites osalemiseks on varasem kokkupuude arvutitega soovitatav. Töötoas osalemine on tasuta. Iga õpilane saab registreeruda ühte enim huvi pakkuvasse töötuppa aadressil: http://goo.gl/forms/LMuha5SOtd.

Ürituse toimumist toetab IT-Akadeemia.

Lisainfo: Alo Peets, TÜ arvutiteaduse instituudi informaatika assistent, e-post: alo [dot] peets [ät] ut [dot] ee.

Eesti konverentsibüroo liikmed valisid 2014. aasta „Aasta konverentsiteoks“ kevadise Euroopa majandusarvestuse assotsiatsiooni (EAA) 37. aastakongressi ja doktorikollokviumi. Tartu ülikooli ja Estonian Business Schooli kaaskorraldatud sündmus tõi Tallinnasse ja Tartusse üle 1200 konverentsidelegaadi.

Auhind antakse kongressi korralduskomitee esimehele, Tartu ülikooli majandusteaduskonna ettevõttemajanduse instituudi juhatajale professor Toomas Haldmale üle 14. jaanuaril Tallinnas.

Kongress toimus kolmel päeval 25 paralleelse sessioonina Olümpia hotelli konverentsikeskuses ning EBS-i peahoones. Osalejaid oli 48 riigist ning kokku kanti kongressil ette 725 suulist ettekannet, mis teeb sellest suurima esinejate arvuga toimunud konverentsi Eestis.

Kongressile eelnenud kolmepäevane doktorikollokvium peeti Tartus Dorpati konverentsikeskuses. Eesti konverentsibüroo juhi Kadri Karu sõnul tõestab see konverents, et Eestis saab korraldada väga suure osalejate arvuga konverentse. „Hea koostöö korral on Eestis teaduskongresse võimalik läbi viia ka kahes linnas ja mitmes hoones paralleelselt.“

EAA aastakongress on üks valdkonna teadlaste olulisemaid kokkusaamisi maailmas, mis 37 toimumiskorrast peeti Euroopa Liidu uutes riikides alles kolmandat korda. Kongressi Eestisse toomine ja eriti doktorikollokviumi Tartusse toomiseks tuli Toomas Haldma sõnul veenda Lääne-Euroopa teadlasi usaldama Eesti transpordiühendusi, külalislahkust, mugavust ja euroopalikkust. „Osalejatest ligi 90% olid siin esmakordselt. Seda enam on hea meel, et korraldus õnnestus. Eesti võõrustas kongressi suurepäraselt ja mitmed sellest alguse saanud teaduskoostöö võrsed võivad aja jooksul õide puhkeda,“ rääkis Haldma.

Kaaskorraldaja, EBSi juhtimise õppetooli juhataja professor Ruth Alas peab samuti üritust õnnestunuks: „Eriti hea meel on, et saime taas tõsta Eesti ülikoolide tuntust ja mainet.“

Kongressi korralduse õnnestumiseks kaasasid korraldajad mitmeid Eesti parimaid konverentsiäri ettevõtteid ja toimumiskohti. Kongressi kordaminekule aitas jooksvate ülesannete lahendamisega kaasa ligi 50 vabatahtlikku.

„Aasta konverentsiteo“ auhinna väljaandmisest on kujunenud traditsioon, millega tunnustatakse Eestisse suuri rahvusvahelisi sündmusi toonud konverentsikorraldajaid. Käesoleval aastal esitasid EKB liikmed konkursile kokku üheksa kandidaati.

Neljandat korda välja antava „Aasta konverentsiteo“ auhinnaga tunnustatakse 2014. aastal Eestis toimunud ja hästi õnnestunud rahvusvahelist konverentsi, kus osales vähemalt 100 inimest ning vähemalt 40% osalenutest olid välismaalased.

Uudisest teatas Eesti konverentsibüroo.

15. jaanuaril toimus TÜ ühiskonnateaduste instituudis (Lossi 36-214) konverents „Inimressurss ja riigikaitse – jätkusuutliku arengu väljakutsed?“. TÜ, tervise arengu instituudi teadlased ja kaitseliitlased arutavad kohtumisel ajateenijate kehalise võimekuse teemadel, kaitseväe ja ühiskonna suhteid ning meedia ja kommunikatsiooni rolli kaitsevaldkonnas.

Tartu ülikooli meediauuringute professori Pille Pruulmann-Vengerfeldti sõnul oli konverentsi eesmärk asetada tänane sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna alane kompetents konteksti, millest militaarvaldkonnale kasu on: „Püüame esitada suuri küsimusi, mis meie arvates on strateegiliselt võimeka riigi jaoks tähtsad.“

„Me peame suutma mõelda riigikaitsest laiemalt. Näiteks demograafilist situatsiooni jälgides näeme, kui palju on meil 10-20 aasta pärast poisse ja ka tüdrukuid, kes vajadusel kodumaad kaitseksid. Tegemaks õigeid strateegilisi otsuseid peame aru saama, milline on ühiskonna kaitsevalmidus ja kaitsetase,“ rääkis Pruulmann-Vengerfeldt, lisades, et üha enam on oluline mõelda ka, kui hästi tuleme toime psühholoogilise sõjaga.

Konverentsil rääkisid ettekandjad kaitseväe inimressursi jätkusuutlikkuse, kaitsestrateegia väärtuste, ajateenijate kehalise võimekuse, meediakampaaniate ja sotsiaalmeedia, veteranide olulisuse, militaartöökohtadelt lahkumise põhjuste ja mitmete teiste teemade üle. Tutvu ettekannetega.

Konverentsil kõnelesid ühiskonnateaduste instituudi juhataja professor Halliki Harro-Loit, tervise arengu instituudi teadur Leila Oja, leitnant Veiko Park jpt. Rohkem infot strateegilise jätkusuutlikkuse kompetentsikeskus kodulehelt: www.sjkk.ut.ee.

Konverentsi korraldas strateegilise jätkusuutlikkuse kompetentsikeskus, mis loodi 2014. aasta jaanuaris TÜ ühiskonnateaduste instituudi ja tervise arengu instituudi koostöös vastamaks kaitseministeeriumi vajadusele täiendada inimressursiga seotud kompetentsi ja teadmist kaitsevaldkonnas.

Konverents on järelvaadatav UTTV (www.uttv.ee) keskkonnas.

Lisainfo: Pille Pruulmann-Vengerfeldt, meediauuringute professor, tel: 737 6594, 504 4890, e-post: pille [dot] vengerfeldt [ät] ut [dot] ee.

14. ja 15. jaanuaril toimus Tartu ülikoolis kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooli seminar kosmopoliitsest antropoloogiast. Seminaril võeti kriitilise vaatluse alla inimene modernses ja mobiilses ühiskonnas, linnastumine, sotsiokultuuriline segunemine ehk kreoolistumine, universaalsus, individuaalsus ja valikuvabadus.

Kuna kogu maailma ja samuti Eesti ühiskonda puudutavad hetkel teravalt küsimused kollektiivsest kokkukuulumisest, identiteedimääratlusest, immigratsioonist või kultuurilisest võrdsusest, tekib paratamatult küsimus, kas teadlaste vanad, harjumuspärased teooriad hajutavad või pigem loovad piire ning ületamatuid barjääre inimeste vahel.

TÜ kultuuriteaduste professori Kristin Kuutma sõnul tuligi käesolev seminar kokku selleks, et kriitiliselt arutleda niisuguse metodoloogia üle, mis vaatleks tavapärastele lähenemistele võimalikke alternatiive.

Seminari viisid läbi külalised Ühendkuningriigist: professor Nigel Rapport ja Huon Wardle St. Andrews’i ülikoolist ning Andrew Irving Manchesteri ülikoolist.

Tänapäeva antropoloogia on teadus, mis uurib inimeste hoiakuid ja suhteid ning tõlgendab neid ühiskondlikes ja kultuurilistes seostes.

Toimunud seminari kava saab vaadata siit: http://ktkdk.edu.ee/event/intensive-seminarworkshop-in-cosmopolitan-anthropology/.

Lisainfo: Kristin Kuutma, Tartu ülikooli kultuuriteaduste professor, tel: 555 89081, e-post: kristin [dot] kuutma [ät] ut [dot] ee.

Täna, 14. jaanuaril jagavad 2014. aasta sügisel kollegiaalse tagasiside protsessis osalenud õppejõud Tartu ülikooli raamatukogus konverentsil „Õppejõult õppejõule 2015: kollegiaalne tagasiside” seni õpitut ja kogetut.

Tutvustatakse kollegiaalse tagasiside praktikakogukondade tegevust ja arutatakse läbi edasised plaanid. Konverentsile on registreerunud ligi 150 õppejõudu, mis korraldajate sõnul näitab teema olulisust.

Konverentsi avab Tartu ülikooli rektor professor Volli Kalm. Seejärel räägitakse plenaaristungil kollegiaalse koostöö eesmärkidest, õppejõudude professionaalse arengu toetamise võimalustest, tutvustatakse maailmas tuntud ning Tartu ülikooli ja kaitseväe ühendatud õppeasutuste kogemusi kollegiaalse tagasiside kasutamisel. Konverents jätkub töötubades, mis on üles ehitatud vaatmikuesitlustena. Vaatmiku koostanud õppejõud analüüsivad oma õpetamisfilosoofiat, õnnestunumaid õpetamisvõtteid ja -meetodeid, räägivad oma parimatest kogemustest ja plaanidest õppetöö arendamisel ja muutmisel kolleegidelt saadud tagasiside toel. Konverentsipäeva lõpul arutatakse kollegiaalse koostöö jätkamise ja selle erinevate võimaluste üle.

Tartu ülikoolis alustati süsteemsemalt kollegiaalse tagasisidega 2014. aasta sügissemestril. Kollegiaalse tagasiside praktikakogukonnad töötasid loodus- ja tehnoloogiateaduskonnas, sotsiaal- ja haridusteaduskonnas, majandusteaduskonnas, Euroopa kolledžis, Pärnu kolledžis ja Viljandi kultuuriakadeemias. Novembris alustas ka Narva kolledži kogukond.

Kollegiaalse tagasiside käigus tutvub üks kolleeg teise õpetamisega ja võimaldab kolleegil saada konstruktiivset tagasisidet õppeprotsessi kohta. Kollegiaalset tagasisidet võib rakendada erinevatel eesmärkidel. Tartu ülikoolis rakendatakse seda õppejõu professionaalse arengu toetamise eesmärgil.

Kõrgkoolipedagoogika dotsent Mari Karm tõi välja, et kollegiaalne tagasiside ei tähenda ainult üksteise loengute vaatlemist, vaid võib hõlmata erinevaid õpetamisega seonduvaid tegevusi, nagu näiteks vastastikused õppetöö vaatlused, ainekava arutelu, õppematerjalide analüüs, õppetöö videote vaatlus ja arutelu, e-kursuse analüüs ja arutelu.

„Kollegiaalne tagasiside on osa laiemast õppejõu professionaalse arengu protsessist, mille tulemusena muutub ülikooli akadeemiline kultuur,” rõhutas õppimise ja õpetamise arenduskeskuse juhataja Mart Noorma. Kollegiaalse tagasiside kogukondades väärtustatakse õpetamise kvaliteeti ja arutletakse selle üle. Õppetöö kvaliteet on parameeter, mis hindab, kui hästi ülikool toetab üliõpilaste arengut üliõpilaste ja ühiskonna jaoks olulistes suundades. Õppejõudude eesmärgiks on oma üliõpilaste õppimise ja arengu toetamine.

Lisainfo: Mart Noorma, Tartu ülikooli õppimise ja õpetamise arenduskeskuse juhataja, 737 5811, mart [dot] noorma [ät] ut [dot] ee.