Reedel, 27. novembril kell 15 esitletakse Tartu ülikoolis (Jakobi 2-114) sarja „Eesti keele varamu“ esimest raamatut, TÜ eesti keele vanemteaduri Reet Kasiku „Sõnamoodustust“. „Eesti keele varamu“ kasutajatena nähakse kõiki, kelle töö, õpingud või huvid seostuvad eesti keele tundmisega.

Tartu ülikooli kirjastuse sari „Eesti keele varamu“ koosneb kaheksast köitest, mis avavad eesti keele eri tahke, võtavad kokku eesti keele läbiuurituse praeguse seisu ja teevad esimest korda ühtse väljaandena kättesaadavaks kogu peamise info eesti keele ehituse ja kasutuse kohta.

Sarja esimene köide, Tartu ülikooli eesti keele vanemteaduri Reet Kasiku „Sõnamoodustus“ kirjeldab sõnavara struktuuri ja rikastuse võimalusi. Vähem kui kümnendik eesti keele sõnadest on lihtsõnad, üle 90% on liitsõnad ja tuletised. Raamat näitab, missuguseid tähendusseoseid on eesti keele sõnamoodustusvahenditega võimalik luua, ning kirjeldab produktiivseid ja reeglipäraseid võimalusi, mida kasutatakse uute sõnade moodustamiseks. Sõnastikusõnade kõrval on raamatus rikkalikult näiteid spontaanselt loodud tekstisõnadest.

„Eesti keele varamu“ on läbi aegade esimene ja suurim monograafiate sari eesti keele kohta. Sellesse kuuluvad ülevaateteosed eesti kirjakeele struktuurist (sõnamoodustusest, vormimoodustusest, lauseõpetusest, hääldusest), suulisest eesti keelest, eesti keele ja eesti kirjakeele ajaloost ning eesti murrete grammatikast. Eesti keele tervikkäsitluste väljaandmine on üks „Eesti keele arengukava 2011–2017“ ülesandeid.

Teoseid koostavad keeleteadlased Tartu ülikoolist, Tallinna ülikoolist ja eesti keele instituudist. Tervikkäsitluste koostamist rahastab haridus- ja teadusministeerium ja riiklik programm „Eesti keel ja kultuurimälu II“. Koostamise korraldamisele aitab kaasa Emakeele Selts.

Raamatu esitlust korraldavad Tartu ülikooli kirjastus, Tartu ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut ja emakeele selts.

Lisainfo: Ivo Volt, Tartu ülikooli kirjastuse peatoimetaja, tel: 52 71764, e-post: Ivo [dot] Volt [ät] ut [dot] ee.

Balti assamblee medaliga tunnustati Tartu ülikooli filosoofiateaduskonna professorit Valter Langi ja läti keele õpetajat Ilze Zagorskat silmapaistva tegevuse eest Balti riikide koostöö edendamisel.

Eesti teaduste akadeemia liige ja Baltimaade juhtivamaid arheolooge professor Valter Lang sõnas, et medal on suur tunnustus aastatepikkusele tööle, mis tagasivaates ei tundugi õige tööna.

„Pigem on see olnud normaalne ja pidevalt tihe läbikäimine oma Balti naabritega, kellega koos on võetud ette palju ühiseid tegevusi,“ arvas Lang. Ta tõstis ühe silmapaistvama ühistegevusena esile Baltimaade arheoloogide seminari, mis on 2003. aastast toonud kokku enamasti noorema põlve arheolooge, kes on huvitatud teoreetilise mõtlemise edendamisest oma igapäevatöös.

Lang leidis, et erialane koostöö Balti riikide vahel toimub loomulikult. „Kunagi arendasime päris tõsiselt ideed ühisest arheoloogia magistriõppekavast Tartu, Vilniuse ja Läti ülikooliga, kuid paljudel põhjustel – eeskätte bürokraatlikel – jäi see soiku. Täna tundub, et polegi tarvis spetsiaalselt pead murda, kuidas koostööd edasi arendada – ideid ja võimalusi nende elluviimiseks tekib lausa iseenesest. Küllap see ongi igati loogiline tingimustes, kus vastastikune koostöö on sisemine vajadus, mitte ülevalt pealesurutud kohustus,“ tõdes Lang.

Balti assamblee medali sai ka Tartu ülikooli läti keele õpetaja Ilze Zagorska, kelle algatusel ja kaasaaitamisel anti 77-aastase vaheaja järel välja läti keele õpik Eesti üliõpilastele.

Zagorska sõnul tähendab see auhind talle palju, sest on esimene medal, mille ta on saanud selle eest, et tegeleb asjaga, mida ta armastab: „See on suurepärane, kui lätlased, leedulased ja eestlased tunnevad üksteise keele ja kultuuri vastu huvi. Kui me oskame vähemalt kahte Balti riikide keeltest, saame tegelikult väga ilusti omavahel suhelda. Olgugi, et meie keeled on erinevad, on meil palju ühist.“

Noor laureaat näeb, et Eestis on vaja rohkem läti ja leedu keele tõlkijaid. „Võrreldes Läti ülikooliga, kus on leedu ja eesti keele eriala ja Vilniuse ülikooliga, kus on läti ja eesti keele eriala, pakub Tartu ülikool vabaainetena läti ja leedu keele algkursusi ning Läti ja Leedu kultuurikursust – kuid sellest ei piisa,“ leidis Zagorska, lootes, et kunagi on ka Tartu ülikoolis võimalus koolitada noori läti ja leedu keele tõlkijaid.

Zagorska kirjeldas, et Tartu ülikoolil on muidu hea koostöö kolleegidega Läti ja Vilniuse ülikoolist. Näiteks on korraldatud Baltimaade tudengite konverentse ja muid üritusi, ent suuremat koostöötahet soovib ta näha aga ülikooli sees: „Meie ülikoolis võiks õppejõudude ja tudengite vahel olla veel tihedam koostöö erinevate ürituste, keelelaagrite ja õppekavade näol.“

Fotol Ilze Zagorska paremal õpiku esitlusel õnnitlusi vastu võtmas.

Vilniuses anti üle ka Balti assamblee teaduspreemia, mille said TÜ vanemteadur Eva-Clarita Pettai ja TÜ võrdleva poliitika professor Vello Pettai teadusmonograafiaga „Ülemineku- ja retrospektiivne õigus Balti riikides“, mis esimese omataolise ülevaateteosena käsitleb üleminekuõigust Balti riikides. Loe teaduspreemia laureaatide kohta TÜ kodulehelt.

Lisainfo: Valter Lang, TÜ arheoloogia professor, tel: 737 5652, e-post: valter [dot] lang [ät] ut [dot] ee;
Ilze Zagorska, läti keele õpetaja Tartu ülikoolis, tel: 737 6359, e-post: ilze [dot] zagorska [ät] ut [dot] ee.

Tutvustamaks Tartus elavate ja tegutsevate kultuuride esindajaid, ootame kõiki huvilisi üritustesarjale „Kultuuriderikas Tartu“. Neljapäeval, 3. detsembril toimuval kultuuriõhtul „Jõulud“ tutvustame Saksamaa ja Poola jõulukombeid ning traditsioone. Kultuuriõhtu toimub Tartu loodusmajas, Lille 10.

Tartu on rahvusvaheline linn ning koduks üle tuhandele siin õppivale ja töötavale toredale ja andekale inimesele maailma eri paigust – see teeb Tartust väga kultuuriderikka linna. Tartu ülikooli ja loodusmaja ellu kutsutud kultuuriõhtute sari pakub võimalust põnevaks sissevaateks erinevate riikide ja kultuuripiirkondade inimeste ilmavaatesse, kommetesse, kunsti ja loodusesse.

Sarja kolmas kultuuriõhtu „Jõulud“ keskendub Saksamaale ja Poolale (Sileesiale). Võõrustajateks on Tartu ülikooli töötajad ja üliõpilased Saksamaalt ning Poolast – tutvustatakse Saksamaa ja Poola jõulukombeid ja traditsioone.

Kultuuriprogrammi osaks on ka traditsioonilised Saksa ja Poola söögid ning joogid. Soovijatel on võimalik osaleda sõnade hääldamise võistlusel, piparkookide meisterdamise õpitoas, õppida Poola tantse või osaleda äraarvamismängus. Lastele tulevad külla Nikolaus ja Ruprecht.

Oodatud on huvilised igas vanuses. Õhtu on inglise keeles eestikeelsete selgitustega. Osalustasu on 5 eurot, alla 10 aastased lapsed on teretulnud tasuta.

Registreeru ürituse lehel. Kuna kohtade arv on piiratud, palume tasuda osavõtumaks ning ennast kirja panna esimesel võimalusel. Registreerumise tähtaeg on 1. detsember.

Varem toimunud kultuuriõhtutel on tutvustatud Indiat ja Ukrainat.

Rohkem infot leiate ürituse kodulehelt. Küsimuste korral ja lisainfo saamiseks palun võtke ühendust Sirli Urbasega (sirli [dot] urbas [ät] ut [dot] ee, 737 5194).

Teisipäeval, 1. detsembril tähistab Tartu ülikool rahvusülikooli 96. aastapäeva traditsioonilise aktuse, tõrvikrongkäigu ning balliga. Aktusel promoveeritakse kaks audoktorit, 112 doktorit ja antakse üle Tartu ülikooli Rahvusmõtte auhind. Vaata aktuse otseülekannet www.uttv.ee.

Tartu ülikooli rektori professor Volli Kalmu sõnul on rahvusülikoolina meie kohus hoolitseda eestikeelse kultuuri, teaduse ja hariduse eest: „Emakeelse ülikooli rajamine 96 aastat tagasi oli kantud samadest väärtustest, mis on ülikooli liikmetele olulised ka tänapäeval. Seni, kuni meie kõigi igapäeva raamib soov töötada vaimsuse, väärikuse, kvaliteetse õpetamise ja omakeelse teaduse arengu nimel, ei ole põhjust muretseda ka riigi, rahva või keele hääbumise pärast. Avatus rahvusvahelisele teadusele, haridusele ja kultuurile kindlasti vaid toetab ja tugevdab meie vastutusrikast rolli, mida rahvusülikoolina kanname.“

Rektor rääkis, et inimesed, kes on mujalt tulnud Tartu ülikooli õppima, õpetama või teadust tegema, toovad osakese maailmast rahvusülikooli ja rikastavad meie vaimu, kultuuri ja teadust. „Nad panustavad ühelt poolt rahvusvahelise ülikooli toimimisse ja teiselt poolt on osa rahvusülikoolist. Seetõttu on oluline, et suhtume neisse kui osakesse rahvusülikooli – austuse ja lugupidamisega, sest ühel päeval, kui meie rahvusvahelised kolleegid naasevad kodumaale, saavad nad headeks Eesti, Tartu ja Tartu ülikooli saadikuteks mujal maailmas.“

Aastapäeva kõrghetke tähistatakse teisipäeval, 1. detsembril. Kell 12 avab aastapäevaaktuse ülikooli aulas rektor Volli Kalm. Sellele järgneb majanduspoliitika professori Jüri Sepa akadeemiline loeng „Ratsionaalsusest, reeglitest ja eetikast“ ning ülikooli kahe audoktori ning 112 doktori promoveerimine.

Aktusel nimetatakse Tartu ülikooli humanitaarteaduste audoktoriks Briti Columbia ülikooli professor Thomas Salumets akadeemiliste saavutuste tunnustamiseks humanitaaria valdkonnas, tema panuse eest eesti kultuuri uurimisse ja tema töö eest TÜ õppejõudude ning üliõpilaste nõustamisel. Majandusteaduse audoktoriks saab Florida Atlandi ülikooli ja Maastrichti ülikooli professor Mark F. Peterson, kellel on oluline roll TÜ majandusteaduskonna rahvus- ja organisatsioonikultuuri alase teadustöö rahvusvahelistumisele kaasa aitamisel ning ta on oma tegevusega toetanud doktoriõppe taseme parandamist.

Teatavaks tehakse TÜ Rahvusmõtte auhinna laureaat. Auhinnaga tunnustab Tartu ülikool isikuid, kes on oma loominguga silmapaistvalt edendanud Eesti rahvuslikku ja riiklikku eneseteadvust.

Õhtul jätkub rahvusülikooli aastapäev tõrvikrongkäiguga, mis algab kell 17 Vanemuise 46 õppehoone eest. Traditsiooniline aastapäevaball saab alguse samal päeval kell 19 Vanemuise kontserdimajas.

Aastapäevaürituste raames avatakse mitmeid näituseid, audoktorid peavad avalikke loenguid, toimub konverents „Omad ja võõrad Eesti mõtteloos“ ning antakse üle Tartu ülikooli sihtasutuse stipendiumid. Tutvu täieliku programmiga Tartu ülikooli kodulehel.

Lisainfo: Kady Sõstar, Tartu ülikooli avalike suhete spetsialist, tel: 737 5685, 511 9188, e-post: kady [dot] sostar [ät] ut [dot] ee.

Täna, 27. novembril korraldavad TÜ eetikakeskus ja ERR Tallinnas ühissümpoosioni „Elu eriarvamuste keskel. Kuidas kujuneb kaalutlev avalikkus?“, kus küsimuse all on, kas kaalutlev avalikkus on väärtus ning mil määral saab meedia ja laiem avalikkus kaasa aidata, et senised rääkimata lood, mille varjus on peidus pettumus ja pahameel, saaksid läbi räägitud. Jälgi konverentsi otse ERR-i portaalis.

„Sümpoosioni laiem eesmärk on rääkida, mida saavad eri osapooled teha, et Eestis kujuneks kaalutlev avalikkus. Kas meedia peaks andma sõna kõigile eriarvamustele või tähendab radikaalsete arvamuste väljaütlejatele sõna andmine automaatselt nende seisukohtade võimendamist või isegi lubatavaks kuulutamist? Kas kusagil on sõnavabaduse piirid, millest üle astuda ei tohi?“ küsib TÜ eetikakeskuse juhataja professor Margit Sutrop.

Sutropi meelest on küsimus selles, kas moraalsete lahkarvamuste olemasoluga tuleks leppida: „Ja kui ei ole võimalik jõuda ühisele kokkuleppele väärtusküsimustes, kas on võimalik leppida kokku avalikus ruumis arutlemise reeglid, näiteks et üksteist kuulatakse ära, üksteise seisukohti püütakse mõista ja et isegi kõige kirglikumates vaidlustes säilitatakse vastastikune lugupidamine, viisakus ja rahu.“ Sutrop küsib: „Kas see on halb, kui inimesed on eri arvamustel või on halb see, et me ei tea, kuidas elada kõrvuti inimestega, kes mõtlevad teisiti kui me ise? Arutleme, kuidas toimida olukorras, kus ühiskondlik debatt kipub minema väga kirglikuks ning emotsioonid summutavad mõistuse hääle ja ühiskond näib olevat lootusetult lõhki.“

„Muutuvas maailmas on märke, et paljud meie igapäevastena tajutud tõed nagu sõnavabadus, arvamuste paljusus, arvestamine, kuulamine ja ka kuulmine, on kahjuks moondumas või koguni taandumas,” ütles ERR-i juhatuse liige Ainar Ruussaar. Ta lisas, et kõikvõimalikud arutelud kaalutleva ja tasakaaluka ning salliva ja mõistva ühiskonna taastamiseks on hädavajalikud ning ERR püüab sellele kõigi jõudude ja oskustega kaasa aidata.

Sümpoosionil kõnelevad meedia- ja kommunikatsioonieksperdid, milline on rääkimata lugude mõju avalikkuse vaimsele ruumile, mil määral peaks meedias sõna saama eriarvamused ning millist rolli omab sotsiaalmeedia avaliku arutelukultuuri mõjutamisel. Eksperdid käsitlevad ka küsimust, kuidas ennetada või leevendada konflikte ühiskonnas.

Ettekannetega esinevad ERR portaalide peatoimetaja Rain Kooli, esseist, filmimees ja psühholoogilise kaitse ekspert Ilmar Raag, Malmö ülikooli vanemõppejõud ja TÜ ühiskonnateaduste instituudi professor Pille Pruulmann-Vengerfeldt, TÜ ühiskonnateaduste instituudi professor Aleksander Pulver ning TÜ vabade kunstide professor ja poetess Kristiina Ehin.

Ettekannetele järgnevad arutelud laudkondades ning paneelis keskenduvad küsimustele, kas kaalutlev avalikkus on väärtus ning kui jah, kuidas selleni jõuda; mil määral on eri ühiskonnaliikmete hääled ja huvid praegu avalikus arutelus kuulda; ning kas kaalutlev avalikkus eeldab teatud ühist arusaama kas põhiväärtustest või protseduuridest. Paneeldiskussioon ja ühisarutelu teemal „Elu eriarvamuste keskel. Kuidas kujuneb kaalutlev avalikkus?“, modereerib ajakirjanik Indrek Treufeldt. Paneelis osalevad prof Halliki Harro-Loit, meediaekspert Andres Jõesaar, ettevõtja ja avaliku elu tegelane Evelin Ilves, kolumnist Ahto Lobjakas ning riigikogu liikmed Oudekki Loone (keskerakond), Andres Anvelt (SDE), Yoko Alender (reformierakond) ja Marko Mihkelson (IRL).

Konverentsi sissejuhatavad sõnavõtud teevad Tartu ülikooli eetikakeskuse juhataja professor Margit Sutrop ja ERR juhatuse liige Ainar Ruussaar.

Konverents „Elu eriarvamuste keskel. Kuidas kujuneb kaalutlev avalikkus?“ toimub 27. novembril algusega kell 10.30. Täpsema päevakava leiab TÜ eetikakeskuse veebilehelt. Sümpoosioni ettekannete osa kantakse üle ERRi portaalis, ootame huvilisi jälgima ajavahemikus 10.30-13.15.

Konverentsi korraldab Tartu ülikooli eetikakeskus koostöös Eesti rahvusringhäälinguga. Konverentsi läbiviimist toetab haridus- ja teadusministeerium riikliku programmi „Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009-2013“ jätkuprogrammi raames.

Lisainfo: Mari-Liisa Parder, TÜ eetikakeskuse projektijuht, tel 5903 6319, mari-liisa [dot] parder [ät] ut [dot] ee;
Anneli Tõevere-Kaur, ERR-i meediasuhete juht, tel: 52 74 189anneli [dot] toevere-kaur [ät] err [dot] ee.

Tartu ülikooli geograafia osakonna mobiilsusuuringute labor osaleb Euroopa Liidu suurprojektis SmartEnCity, mille üks oluline eesmärk on arendada Tartu kesklinna hruštšovka planeeringuga piirkond targaks linnaks.

Tegemist on Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020“ „tuletorniprojektiga“, mille tulemused on eeskujuks teistele sarnastele initsiatiividele.

Projekti sisuline väljakutse on suur – olemasoleva hruštšovka planeeringuga linna targaks ja energiatõhusaks ümberehitamine. Tartus plaanitakse renoveerida 8,2 miljoni euro eest 900 hruštšovka korterit ehk 23 maja, arendatakse energiasüsteeme ja elektriautode võrgustikku.

Tartu ülikooli geograafia osakonna töörühma ülesanne on arendada välja uute tehnoloogiate kasutuselevõtuks vajalikud targa linna ärimudelid, tõhustada sensortehnoloogiate rakendusi ja rakendada integreeritud planeerimismudelit.

Varasemalt on maailmas targa linna lahendusi praktiseeritud eelkõige uutele majadele ja uutele linnaosadele, üks terviklahendus on näiteks Songdo linn Lõuna-Koreas. Tartu ülikooli geograafia osakonna professor, targa linna kontseptsiooni üks arendaja Eestis Rein Ahas sõnas, et vana linna ümberehitamine on aga tehnoloogiliselt ja korralduslikult palju keerulisem, sest siin põrkuvad arusaamad ja huvid materjalide, muinsuskaitse, uute tehnoloogiate omaksvõtu, omandi, sotsiaalsete probleemide, logistika ja paljude muude teemadega.

Vanade majade renoveerimise on ette võtnud Hispaanias Baskimaal tegutsev tehnoloogilise innovatsioonikeskuse Technalia eestvedamisel tegutsev konsortsium, kes valiti 52 konsortsiumi taotlusest kolme rahastatu hulka.

SmartEnCity projekti partnerlinnadeks on Tartu, Vitoria-Gasteiz (Hispaania) ja Sønderborg (Taani), Eesti partnerid on veel Tartu linnavalitsus, AS Eesti Telekom, Tartu regiooni rnergiaagentuur, Balti uuringute instituut, Smart City Lab klaster, AS Fortum Tartu, Cityntel OÜ ning Elektritakso.

Targa linnaosa asendiplaan

SmartEnCity hruštšovka visuaalne idee

Vaata ka "Aktuaalse Kaamera" uudislõiku.

Lisainfo: Rein Ahas, Tartu ülikooli geograafia osakonna professor, targa linna kontseptsiooni üks arendaja Eestis, tel: 5035914, e-post: rein [dot] ahas [ät] ut [dot] ee / http://mobilitylab.ut.ee/.

Kolmapäeval, 2. detsembril täitub 150 aastat ilmavaatluste algusest Tartu ülikooli juures tegutsenud meteoroloogia observatooriumis ehk Metobsis. Sündmuse tähistamiseks kogunetakse konverentsile ja Eesti Post esitleb postmarki „Tartu ülikooli ilmade observatoorium 150“.

Tartu ülikooli meteoroloogia ja klimatoloogia dotsent Piia Post ütles, et Metobsil on küll palju lapsi ja järeltulijaid, ent organisatsioon nagu Metobs omal ajal oli, tänapäeval puudub. „Põhjus on selles, et meteoroloogia, klimatoloogia, hüdroloogia, merefüüsikaga teaduslikult ning teenistuslikult tegelevad asutused on killustatult eri ülikoolide ning ametkondade all. Seepärast ongi tarvis vahest kokku tulla ning uurida, mis uut sünnib,“ leidis Post.

Post ütles, et meteoroloogia kui rakendusteadus suudaks meid paremini teenida kui sidemed ilmateenistuse ning ilmateaduse vahel on tugevad. „Punavõimu poolt lahutatud ilmateadus ning teenistus pole administratiivselt enam kokku saanud. Kui aga 150 aastat tagasi Arthur von Oettingen poleks omal initsiatiivil mõõtmisi alustanud, ei oleks meil praegu nõnda pikka vaatlusrida, mis on Eesti kliimateaduse ning teadmise alussammas.“

2. ja 3. detsembril 2015 tulevad Tartusse sündmust tähistama Eesti meteoroloogid, klimatoloogid, hüdroloogid, merefüüsikud ning geofüüsikud. Tähtpäev avatakse 2. detsembril kell 11 ajalookonverentsiga Tiigi seltsimajas, paigas, kus aastatel 1895-1926 Tartu ilma mõõdeti.

Kell 15 toimub samas postmargi „Tartu ülikooli ilmade observatoorium 150“ esitlus. Lisaks postmargile annab Eesti Post välja ka esimese päeva ümbriku ning kasutusel on esimese päeva tempel. Postmargi väljaande on kujundanud ajaloolistel motiividel kunstnik Jaan Saar.

Orienteeruvalt kell 15.30 algab jalutuskäik Metobsiga seotud paikadesse.

Ürituste sari jätkub reedel, 11. novembril Eesti geofüüsika konverentsiga Tõraveres, Tartu observatooriumi saalis. Konverentsil kuuleb värskeid teadusuudiseid meteoroloogidelt, atmosfäärifüüsikutelt, merefüüsikutelt ja geofüüsikutelt.

Lisainfo: Piia Post, Tartu ülikooli meteoroloogia ja klimatoloogia dotsent, tel: 5216807, e-post: piia [dot] post [ät] ut [dot] ee.

Mida ütleb näotuvastusrakendus Su näo kohta? Kas robotid oskavad rääkida? Kas LEGO robotiga saab mõõta südamelööke? Kuidas on seotud tikkimisrõngad ja nutikas tulevikumaterjal ehk tehislihased? Seda kõike ja palju enamat saad teada ja kogeda 4.-6. detsembrini Tallinnas toimuval Eesti suurimal robotivõistlusel Robotex 2015, kui külastad Tartu ülikooli boksi, näituseala ja töötube.

TÜ tehnoloogianäituse boksis näidatakse ülikooli teadussaavutusi nagu keha kuju ja suurust muutvad robotmannekeenid ning tudengisatelliidi kaameramoodulid. Tutvuda saab tikkimisrõngastel valmistatavate tehislihastega – nendest võib tulevikus saada mh näiteks nutikas jope, mis kandmise ajal sinu taskus olevat nutitelefoni laadida suudab.

Robootika ja tehnoloogia teadusliku poole kõrval ootavad mängimist mitmed hariduslikult lõbusad mängud. TÜ näitusealal saab näiteks tuvastada oma nägu TÜ arvutiteaduse instituudi arendatud näotuvastusrakenduses ning proovida kauaoodatud multimeediaseadet Oculus Rifti. Lahendada saab erinevaid nutiülesandeid, sh mõõta oma südame lööke LEGO robotiga ja võistelda arvutimängus, kus auhinna saab kosmoseraketi kõige kaugemale lennutanud mängija. Kõiki teaduslikke iseärasusi seletavad kohapeal Tartu ülikooli tudengid, õppejõud, teadlased ning teadusbuss.

Robotexil pakuvad põnevat meelelahutust mitmed traditsioonilised ja uued võistlused. „Robotexi 15. sünnipäeva aitab Tartu ülikool tähistada tulles võistlema rekordarvu tudengite ning 15 robotiga,“ ütles Tartu ülikooli robotiklubi president Mihkel Väljaots.

Kõigil kolmel päeval on avatud Tartu ülikooli töötoad, mis toimuvad kogu messi vältel ruumis nr 3. Info ja registreerimine: http://www.robotex.ee/_new/tootoad.

Esimest korda on võimalik TÜ AppInventori töötoas luua oma mobiilirakendusi ning tutvuda Pythoni töötoas programmeerimiskeelega. Kumbki töötuba ei eelda varasemaid teadmisi, seega kõik huvilised on oodatud.

Sumoroboti töötoas ehitatakse sumoroboteid, mille tarbeks on kohal tuhandeid LEGO klotse ning mehaanikaosasid. Töötuba lõpeb turniiriga, kus sumorobotid jõudu katsuvad.

Lisaks on võimalik TÜ töötubades tutvuda 3D printeri ja skanneriga ning ehitada koos oma lapse või lapsevanemaga nutirobot. Psühhobussi töötoas näidatakse, kuidas erinevate tehniliste lahenduste kaudu on võimalik oma aju toimimisest rohkem aimu saada.

TÜ messialal saab tutvuda ka Tartu ülikooli tehnoloogia ja arvutiteaduse õppekavadega.

Robotex 2015 toimub 4.-6. detsembrini TTÜ spordihoones (Ehitajate tee 5, Tallinn) Tartu ülikooli kaaskorraldusel.

Lisainfo: Mihkel Väljaots, Tartu ülikooli robotiklubi president, tel: 53583390, e-post: mihkel [dot] valjaots [ät] hotmail [dot] com;
Alvo Aabloo, Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi professor, gümnasistide juhendaja Robotexil, tel: 5078356, e-post: alvo [dot] aabloo [ät] ut [dot] ee.

Tervishoiu ja sotsiaaltöö kutsenõukogu andis Tartu ülikoolile füsioterapeudi ja logopeedi kutse andja õiguse, millega tunnustatakse õppekavade vastavust tööturu vajadustele.

Tartu ülikool sai kutse andja õiguse eripedagoogika ja logopeedia õppekava magistriõppe lõpetajatele logopeed, tase 7 kutse andmiseks ning füsioteraapia bakalaureuse- ja magistriõppe lõpetajatele vastavalt füsioterapeut, tase 6 ja füsioterapeut, tase 7 kutsete andmiseks.

Tartu ülikooli eripedagoogika osakonna juhataja Marika Padrik rääkis, et TÜ eripedagoogika ja logopeedia õppekava programminõukogu on õppekava arendamisel lähtunud tööturu vajadustest Eestis, pidades samas silmas ka spetsialistidele esitatavaid nõudeid Euroopa Liidus.

„Meil on suur rõõm, et meie magistriõpe vastab kahe kutsestandardi nõuetele – eripedagoogi 7. taseme kutse andmise õiguse sai TÜ mõne nädala eest, nüüd lisandus õigus anda kutse ka logopeedidele. Kutse omamine muutub tööturul üha tähtsamaks ning see annab abivajajatele kindluse saadava teenuse kvaliteedis,“ sõnas Padrik.

Tartu ülikooli füsioteraapia õppekava programmijuht Jelena Sokk ütles, et kehtiva füsioterapeudi kutsestandardi väljatöötamise protsessis viidi Tartu ülikooli füsioteraapia bakalaureuse- ja magistriõppe õppekavad vastavusse kutsestandardiga. Õppekavva lisati näiteks ettevõtluse suunaga aine „Ettevõtluse ja juhtimise alused terviseteenuste valdkonnas“, millest saadavad teadmised on tööturul hakkamasaamisel olulised ja julgustavad ka ettevõtlusega alustama.

Soki sõnul võiks tänu kutse andmisele tugevneda lõpetajate erialane kindlustunne: „Pärast ülikooli lõpetamist võib füsioterapeut kohe tööturule suunduda. Kui varasemalt otsustas kutseeksami tegemise vajaduse tööandja ja tasuline eksam tuli sooritada hiljemalt kolm aastat pärast lõpetamist, siis nüüd saab üliõpilane selle kohe ülikoolist kaasa.“

Lisainfo: Marika Padrik, TÜ eripedagoogika osakonna juhataja, tel: 55580746, e-post: marika [dot] padrik [ät] ut [dot] ee;
Jelena Sokk, TÜ füsioteraapia õppekava programmijuht, tel: 737 5383, e-post: jelena [dot] sokk [ät] ut [dot] ee.

1. detsembril, rahvusülikooli 96. aastapäeva aktusel kuulutati välja Tartu ülikooli Rahvusmõtte auhinna laureaat, kelleks saikirjanik ja luuletaja, stsenarist ja dramaturg, tõlkija ja publitsist, hingestatud rahvuslane ja hõimurahvaste hoidja Arvo Valton.

Arvo Valton on erakordselt viljakas ja omanäoline autor, kelle loomingus on ligi 70 originaalteost ja arvukalt tõlkeraamatuid. Ta on olnud võtmefiguuriks eesti kirjanduse proosauuenduses juba 1960–70. aastatel. Teda on peetud eesti kirjanduses juhtivaks novellimeistriks, kuid sama tähelepanuväärsed on tema romaanid ja miniatuurid.

Arvo Valtoni tekstid on olnud kompromissitult eestimeelsed, millega ta on nõukogude ajal ära teeninud kirjandusliku dissidendi kuulsuse. Tema tekste on tõlgitud rohkem kui 40 võõrkeelde. 2014. aastal jõudis lõpule tema kogutud teoste välja andmine 24 köites.

„Kultuurikangelasena kuulub Arvo Valton vägilaste hulka. Ta väärib rahvusmõtte sümboolset kapitali lausa mitmes mõttes, ent arusaadavalt ennekõike rahvuskultuuri loojana,“ sõnas Rahvusmõtte auhinna komisjoni liige, Tartu ülikooli eesti kirjanduse professor Arne Merilai.

Eesti filmikunstiski on tema panus tähelepanuväärne. „Mis on veel tänapäeva eestlase ühisteadvust tugevamini mõjutanud kui mitte Eesti parim film läbi aegade „Viimne reliikvia“, mille stsenarist ta teatavasti oli,“ tõi Merilai näite.

Rahvusmõtte auhinna komisjon hindas eriliselt Arvo Valtoni hõimurahvaste heaks tehtud tööd: soome-ugri rahvaste kirjanduste tõlkimisel ja tutvustamisel, soome-ugri rahvaste kirjanduselu elavdamisel, soome-ugri kirjarahva innustamisel emakeelse kirjasõna väärtustamiseks, arendamiseks ja hoidmiseks. „Valtonist on kujunenud soome-ugri hõimuliikumise süda. Ta toimetab kakskeelseid sarju, mis tutvustavad soome-ugrilaste luulet ja proosat, nii eeposte katseid kui ka tänaseid mõtteid. See säilitab väikerahvaste vaimu ja turgutab nende ohustatud eneseteadvust,“ sõnas Merilai.

Tartu ülikooli rektor professor Volli Kalm tunnustas Arvo Valtoni vastutustundlikku ja patriootlikku tegevust Eesti kultuuri, Eesti rahvuskultuuri hoidmisel ja edasiarendamisel, üliõpilaste õpetamisel ja hõimurahvaste kultuuride kaitsmisel. „See on silmapaistev rahvusmõtte väljendus, mille eest soovime üle anda oma tunnustuse Rahvusmõtte auhinna vormis,“ lisas Kalm.

Arvo Valtonit on tema kirjandusliku ja soome-ugri tegevuse eest tunnustanud Prantsuse riik kirjanduste ja kunstide ordeniga, Udmurdi Vabariik teenelise kultuuritegelase nimetuse omistamisega ning Hansi-Mansi Rahvusringkond aumärgiga. 2014. aastal pälvis Valton Eesti Rahvuskultuuri fondi preemia.

Eelneval üheteistkümnel aastal auhinna saanud inimeste nimed leiate TÜ kodulehelt.

Lisainfo: Saima Tiirmaa-Oras, Tartu ülikooli rektori abi, tel: 737 5602, e-mail: saima [dot] tiirmaa-oras [ät] ut [dot] ee.

Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete professor akadeemik Karl Pajusalu valiti Läti teaduste akadeemia välisliikmeks. Sellega on ta viies eestlasest välisliige enam kui 300 liikmelises akadeemias.

„Läti teaduste akadeemia välisliikmeks saamisel on reeglina kõige tähtsam üldine rahvusvaheline panus oma teadusalal. Arvan, et lisaks selle arvestati ka minu uurimusi liivi keele ja Lätis asuvate lõunaeesti keelesaarte kohta ning kindlasti minu mitmekülgseid suhteid läti keeleteadlastega,“ põhjendas Pajusalu osutatud au tagamaid.

Professor Pajusalu lisas, et talle annab see tunnustus indu edasiseks tegutsemiseks Balti riikide suunal ning Tartu ülikooli ja Läti ülikooli sidemete tihendamisel, otseselt muidugi Eesti teaduste akadeemia ja Läti teaduste akadeemia vahel.

Karl Pajusalu on Tartu ülikooli filosoofiateaduskonna eesti keele ajaloo ja murrete professor ning Eesti teaduste akadeemia liige. Ta on uurinud peamiselt eesti keele ja sugulaskeelte hääliku- ja grammatikastruktuuri dünaamikat, lõunaeesti murrete nivelleerumist ja eesti allkeelte kujunemist.

Eesti teadlastest kuuluvad akadeemiasse välisliikmetena Enn Tarvel (1995), Jüri Engelbrecht (1996) ja Richard Villems (2005), Marco Kirm (2012).

Läti teaduste akadeemia on Läti riiklik teadusasutus, mis ühendab rohkem kui 300 Läti ja teiste riikide (välisliikmetena) teadlasi loodus-, inseneri-, sotsiaal- ja humanitaarteaduste valdkondadest.

Lisainfo: Karl Pajusalu, TÜ eesti keele ajaloo ja murrete professor, tel: 526 7733, e-post: karl [dot] pajusalu [ät] ut [dot] ee.

Üliõpilased tunnustavad Tartu ülikooli nelja õppejõudu aasta õppejõu tiitliga ning tõstavad esile iga teaduskonna ja kolledži kolme parimat õppejõudu. Tunnustusi jagatakse õppejõududele, kes on inspireerivad aine edasiandjad ning oma tegemistes eeskujuks teistele.

Üliõpilaste tagasiside põhjal on 2015. aasta Tartu ülikooli aasta õppejõu auhinna saajad

• humaniora valdkonnas filosoofiateaduskonna vene keele õpetaja Natalija Joonas
• socialia valdkonnas Narva kolledži inglise keele lektor Olga Orehhova
• realia et naturalia valdkonnas matemaatika-informaatikateaduskonna matemaatika assistent Johann Langemets
• medicina valdkonnas arstiteaduskonna üldbioloogia assistent Marika Masso

Tartu ülikooli üliõpilaskond peab tunnustamist väga oluliseks. „Hea õppejõud oskab oma aine tudengitele selgeks teha. Väga hea õppejõud inspireerib olema parem inimene,“ ütles üliõpilaskonna aseesimees Mari Anne Leškina.

Tartu ülikooli õppeprorektori Mart Noorma sõnul on üliõpilased kriitilised ja ausad hindajad, mistõttu on nende tagasiside ülikoolile ja õppejõududele väga oluline.

„Mul on hea meel, et õppejõudude arusaam heast õpetamisest on muutunud õppimiskeskseks. Üha enam tajutakse, et õpetamisel ülikoolis on kõige tähtsam õppija arengu toetamine ning parim viis selleks on aktiivne mitmepoolne suhtlus. Olen kindel, et sel aastal eeskujuks tõstetud õppejõud inspireerivad ning julgustavad ka teisi õppejõude oma üliõpilasi loominguliselt ja avatult toetama,“ ütles Noorma.

Lisaks tunnustatakse ka iga teaduskonna ja kolledži kolme parimat õppejõudu ning aasta programmijuhte tulemusliku õppeprogrammi arendamise eest.

Tutvu iga teaduskonna ja kolledži kolme parima õppejõuga ning aasta programmijuhtidega ülikooli kodulehel.

Aasta õppejõud saavad endale mälestuseks erikujundusega hõbedast kihilise rinnamärgi, mille autor on ehtekunstnik Katrin Veegen. Auhinna märgile lisatakse rahaline preemia Tartu ülikooli professori ühe miinimumkuupalga ulatuses.

Auhinnad antakse üle tunnustamisüritusel 14. detsembril Eesti üliõpilaste seltsi saalis.

Lisainfo: Laura Hütt, Tartu ülikooli õppekvaliteedi peaspetsialist, tel: 737 5158, e-post: laura [dot] hutt [ät] ut [dot] ee.

Tartu ülikoolis jätkub koolitussari turundusest ja kommunikatsioonist „Kuidas luua väärtust? Turundus ja kommunikatsioon muutuvas keskkonnas.“ Sarja teine seminar „Ettevõtlikkus – organisatsiooni sisemine elujõud“ toimub 15. detsembril Tallinnas.

Seminaril annavad koolitajad Mervi Raudsaar ja Triin Kask ülevaate organisatsiooni sisemise ettevõtlikkuse rakendusvõimalustest, sellega kaasnevatest võimalustest ja ohtudest ning juhi rollist sisemise ettevõtlikkuse tekkeks.

Koolituse programmijuhi Ülle Kesli sõnul on õppima ja oma kogemust jagama oodatud spetsialistid erinevatelt elualadelt, nii suurtest kui väikestest organisatsioonidest. „Seminaride sarja eesmärgiks on pakkuda teadmisi ja oskusi selleks, et oma organisatsioonis ning ümbritsevas keskkonnas luua väärtust nii, et see sihtrühmadele korda läheks ja elukvaliteeti tõstaks,“ sõnas Kesli.

Põhjalikum info ja registreerumine: www.ut.ee/turunduskoolitus.

Lisainfo: Ülle Kesli, TÜ täiendusõppekeskuse juhataja, tel 737 6213, ulle [dot] kesli [ät] ut [dot] ee.

Briti ajakiri Times Higher Education avalikustas 2. detsembril oma kiiresti areneva majandusega riikide ülikoolide edetabeli „The Times Higher Education BRICS & Emerging Economies Rankings“, kus Tartu ülikool jagab kõrget 31. kohta.

THE koostab areneva majandusega riikide ülikoolide edetabelit kolmandat aastat. Varasemal kahel aastal reastati 100 parimat, tänavu hõlmab pingerida esimest korda 200 ülikooli. Tartu ülikool on tabelis esimest aastat.

Edetabeli kootamisel olid vaatluse all ülikoolid 48 riigist, mis vastavad Financial Times Stock Exchange„tärkava“ või kiiresti areneva majanduse klassifikatsioonile, sh nn BRICS ühenduse riigid – Brasiilia, Venemaa, India, Hiina ja Lõuna-Aafrika (lühend on moodustatud ingliskeelsete nimede esitähtedest). 200 parima ülikooli hulgas oli esindatud 35 riiki. Tabeli esikümnes domineerivad Hiina ülikoolid.

„On väga tore, et saame jällegi end teiste riikide ja ülikoolidega võrrelda, THE World University Rankings toimetaja Phil Baty sõnade kohaselt on isegi 200 hulka jõudmine selles edetabelis tugev saavutus,“ ütles Tartu ülikooli arendusprorektor Erik Puura ning jätkas: „Ja eriti hea on, et oleme rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised rahvusülikoolina, sest pigem skoorivad sellistes edetabelites tugevamini ülikoolid, kus õpe toimub peaasjalikult keeltes, mida globaalselt ja naaberriikides vallatakse.“

Edetabelis ülikoolide hindamisel võetakse arvesse 13 tulemusnäitajat, mis kirjeldavad õppekeskkonda, teadustulemuste mõjukust, teadustöö mahtu, akadeemilist mainet, tulusid, innovatsiooni ja rahvusvahelistumise ulatust.

Võrreldes THE põhiedetabeli koostamisega, kus Tartu ülikooli positsioon 2015. aastal on 351-400, on areneva majandusega riikide ülikoolide edetabelis vähendatud teaduse mõjukuse ehk teaduspublikatsioonide viidatavuse indikaatori osakaalu ning selle arvelt omakorda suurendatud rahvusvahelistumise ulatuse ja ettevõtlustulude osatähtsust lõpphindes.

Rohkem infot edetabeli „The Times Higher Education BRICS & Emerging Economies Rankings“ kohta leiab THE kodulehelt.

Lisainfo: Lauri Randveer, TÜ rahvusvahelise koostöö peaspetsialist, tel: 737 5510, e-post: lauri [dot] randvee [ät] ut [dot] ee (lauri [dot] randveer [ät] ut [dot] ee.)

Tartu ülikooli usuteaduskonna ja orientalistikakeskuse ühistööna ilmus TÜ kirjastuse väljaandel trükist võrdleva usuteaduse professori Tarmo Kulmari 65. sünnipäevale pühendatud teos „When Gods Spoke: Researches and Reflections on Religious Phenomena and Artefacts. Studia in Honorem Tarmo Kulmar“.

Orientalistikakeskuse poolt väljaantava teadustööde seeria Studia Orientalia Tartuensia, Series Nova 6 köitena ilmunud 435-leheküljelise kogumiku toimetajad on Tartu ülikooli võrdleva usundiloo vanemteadur Peeter Espak, Tartu ülikooli sinoloogia vanemteadur Märt Läänemets ja Tartu ülikooli orientalistika vanemteadur Vladimir Sazonov.

Köide sisaldab 23 artiklit Tarmo Kulmari õpilastelt ja kolleegidelt, Tartu ülikooli usuteaduskonna dekaani Riho Altnurme eessõna, Peeter Espaki pühendusartiklit ning Tarmo Kulmari teadustööde täielikku bibliograafiat.

Riho Altnurme tõdeb eessõnas, et Tarmo Kulmari mitmekülgsed õpingud ülikoolis – ajalugu ja arheoloogia, psühholoogia, eesti filoloogia ja teoloogia – on andnud talle oskuse näha maailma eri perspektiividest. 1991. aastast, mil Tartu ülikooli juures taasavati usuteaduskond, on Tarmo Kulmar olnud aktiivne nii akadeemilises töös kui ka teaduskonna arendamisel ja koostöökontaktide loomisel välisülikoolidega. Vähemtähtis ei ole ka tema ühiskondlik panus.

Kulmar on mitmekülgne humanitaarteaduste õppejõud ja mõjukas valdkonna edendaja. Tema lühiettekanded ülikooli lahtiste uste päeval on paljudele potentsiaalsetele tudengitele inspiratsiooniks erialavaliku tegemisel. Tema loengukursused on atraktiivsed üliõpilastele üle kogu ülikooli. Kulmar on inspireeriv ja edukas ka uue põlvkonna teadlaste harimisel – tema juhendamisel on tänaseks kaitstud üheksa doktoriväitekirja.

Pühendusteose esitlus toimub homme, 4. detsembril professor Kulmari austamisõhtul Tartus korporatsioonis Sakala algusega kell 19.

Lisainfo: Märt Läänemets, TÜ sinoloogia vanemteadur, tel: 5518847, e-post: mart_laanemets [ät] yahoo [dot] com.

Homme, 5. detsembril tunnustatakse Tartu ülikoolis professor Gerhard Rägo medalitega Eesti parimaid matemaatikaõpetajaid. Sel aastal jagatakse tunnustust viiele Tartu, Kohtla-Järve ja Jõgevamaa õpetajale.

Sel aastal saavad nimetatud medali Tartu ülikooli teaduskooli matemaatikaõppe peaspetsialist ja Tartu Annelinna gümnaasiumi matemaatikaõpetaja Maksim Ivanov, Tartu ülikooli matemaatilise statistika instituudi dotsent Raul Kangro, Jõgevamaa gümnaasiumi matemaatikaõpetaja Urve Olesk, Kohtla-Järve Järve gümnaasiumi matemaatikaõpetaja Anne Oru ja Tartu erakooli matemaatikaõpetaja Malle Saks.

Vastsete laureaatidega kokku on professor Rägo medal antud 168 isikule või kollektiivile silmapaistvate teenete eest õpetaja- või õppejõutöös, õppe- ja metoodilise kirjanduse, programmide, õppetehnika jms väljatöötamise ning tõhusa kaasabi osutamise eest matemaatika õpetamise täiustamisele eesti koolides.

Silmapaistva matemaatiku ja Tartu ülikooli professori Gerhard Rägo sünnist möödub 5. detsembril 123 aastat. Mälestusmedalite üleandmine toimub samal päeval, 5. detsembril algusega kell 11 Tartu ülikooli senati saalis.

Professor Gerhard Rägo (1892-1968) mälestusmedali asutasid 1990. aastal Tartu ülikool ja Eesti matemaatika selts.

Rägo oli silmapaistev matemaatik-didaktik. Ta töötas välja tulevaste gümnaasiumiõpetajate ettevalmistuskava Tartu ülikooli juures ning koostas sellekohased õppekavad matemaatika-loodusteaduskonnale. Ta oli TÜ juures õpetajate ettevalmistamisega tegelenud didaktilis-metoodilise seminari juhataja abi ja aastatel 1936-40 juhatajana.

Lisainfo: Terje Hõim, professor Rägo medali määramiskomisjoni esimees, Tartu ülikooli koolimatemaatika ja –informaatika keskuse juhataja, tel: 737 5864, e-post: terje [dot] hoim [ät] ut [dot] ee.

Rikkus on inimest alati köitnud, kuid selle tähendus on teadusvaldkondades erinev. Milles avaldub rikkus psühholoogiast nähtuna? Oled oodatud 7. detsembril kell 12.30 psühholoogia instituuti (Näituse 2-113) rikkuse loengusarja loengule „Psühholoogia (ja) rikkus“, kus teema üle juurdleb TÜ eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik.

Professor Jüri Allik rääkis, et 1936. aastal andis Dale Carnegie välja nüüd juba ammu klassikaliseks muutunud eneseabiõpiku „Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi?“. Seda raamatut on oma öökapil hoidnud miljonid inimesed – ka Eestis – lootusega, et see aitab neil saada kui mitte rikkaks, siis vähemalt õnnelikuks.

„Sellest ajast alates on psühholoogid nõustanud nii inimesi kui ka riike, kuidas saada rikkaks ja/või õnnelikuks. Uurimused näitavad, et riigi rikkus sõltub muu hulgas sellest, kui keskmiselt targad on selle riigi kodanikud ja kui sõbralikud ning usaldavad on nad üksteise vastu. Sama kehtib põhimõtteliselt ka iga üksiku inimese kohta. Iga keskmisest suurem IQ punkt toob tõenäoselt juurde mõned kümned eurot sissetulekut ja mõned kuud hea tervise juures elatud elu,“ arutles Allik.

Tema sõnul on samasugune kapital ka inimese iseloom – kohusetunne ja abivalmidus on omadused, mis suure tõenäosusega ükskord pöördub rikkuseks. „Kuid kõige suurem rikkus on inimeste psühholoogiline mitmekesisus, mis paneb aluse vaimsele elurikkusele,“ tõdes Allik.

Rikkuse loengusari koondab kokku Tartu ülikooli eri valdkondade professorite ja teadlaste nägemused rikkusest.

Jälgi otseülekannet UTTV-st.

Lisainfo: Jüri Allik, TÜ eksperimentaalpsühholoogia professor, akadeemik, tel: 518 4277, e-post: jyri [dot] allik [ät] ut [dot] ee.

Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapital andis välja preemiad viies erinevas kategoorias. Aastapreemia pälvisidKadarik Tüür arhitektidTartu ülikooli füüsika instituudi hoone, Tondiraba jäähalli ja Viljandi laululava eest.

Arhitekt Ott Kadarik rääkis Postimehele, et Tartu ülikooli Physicum Maarjamõisa väljal on väga pragmaatiline hoone. "See on meie praktikas üks kõige rohkem pärast konkurssi muutunud maja. Kogesime omal nahal, kuidas teadusasutusi rahastatakse. Seal tõusis dilemma – kas on ikka tarvis hakata inimestega piike murdma, et teha ennast välja elades kunsti või kuulata mõistuse häält ja kohaneda oludega ning luua selline "töötav masin", kus saab kõige kaasaegsema tehnoloogiaga füüsikat teha, mis antud raha eest üldse saab. Kindlasti võiks hoones mõne pisiasjaga norida, aga olen lõpptulemusega rahul."

Eesti sisearhitektide liidu, Eesti maastikuarhitektide liidu, Eesti arhitektide liidu ja Eesti kultuurkapitali aastapreemiate laureaadid selgusid Tallinnas Kultuurikatla Katelde saalis 4. detsembril 2015.

Rohkem fotosid ja infot projekti kohta leiad Kadarik Tüür arhitektide kodulehelt.

Fotod: Kaido Haagen.

10.-12. detsembrini toimub Tartu ülikoolis konverents, mis vaatleb kohtumisi üleloomulike olenditega vanapõhja saagades ja Põhjamaade folklooris. Teadlased arutlevad, kuivõrd võib üleloomulikke sündmusi käsitlevate lugude taga peituda reaalne kogemus ning mis laadi olemust või olemisviisi üleloomulikele olenditele omistati.

Keskajal ja varasel uusajal elanud inimeste kogemusmaailmas ei figureerinud mitte ainult teised inimesed ja ümbritsev igapäevareaalsus, vaid selles oli oma kindel koht ka teispoolsusel ja üleloomulikel olenditel.

Sellega seotud uskumuste uurimisega on seni tegelenud eeskätt folkloristid, kasutades selleks 19. ja 20. sajandil kogutud allikaid. „Vanapõhja saagade uurijad on selle valdkonnaga tegelenud aga võrdlemisi vähe, keskendudes pigem saagade „realistlikele“ joontele. Samas on ka saagakirjandus täis inimeste kohtumisi trollide, kodukäijate ja sahvris elutsevate müstiliste olenditega ning selle uurimine saab folkloristlikust perspektiivist ainult võita,“ rääkis TÜ skandinavistika professor Daniel Sävborg, lisades, et tihedamast dialoogist võidaksid ka Skandinaavia ja Eesti kirjandus- ja kultuuriteadlased, kelle ühine kultuuriruum seab omavaheliseks koostööks suurepärased eeldused.

Professor Sävborg on juba viimased viis aastat tegelenud folkloristika ja vanapõhja filoloogia teineteisele lähendamisega. Ühtlasi on ta teinud tööd ka selle heaks, et tõsta Skandinaavia teadlaste seas teadlikkust Eestiga seotud allikatest ning siin leiduvast pädevusest, mis lubab vaadelda vanapõhja saagasid põhjamaise, soome-ugri ja slaavi rahvausu kontekstis.

Tartu ülikooli skandinavistika osakonna juures toimuval teaduskonverentsil „The Ontology of Supernatural Encounters in Old Norse Literature and Scandinavian Folklore“ peavad ettekandeid 29 valdkonna asjatundjat 12 riigist, nende seas ka Eesti teadlased nagu TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule professor Ülo Valk ja Mart Kuldkepp.

Üritust rahastab Eesti teadusagentuur. Rohkem informatsiooni konverentsi kohta leiab germaani,romaani ja slaavi filoloogia instituudi kodulehelt.

Lisainfo: Daniel Sävborg, Tartu ülikooli skandinavistika professor, tel: 737 6250, e-post: daniel [dot] savborg [ät] ut [dot] ee;
Kristel Pallasma, konverentsi sekretär, e-post: kristel_pallasma [ät] hotmail [dot] com.