Neljapäeval, 9. mail kell 10 arutatakse riigikogu konverentsisaalis toimuval konverentsil „Looduslikud pühapaigad kui rahvuslikud kaitsealad – vajadused ja võimalused 2008-2020” riikliku arengukava „Eesti ajaloolised looduslikud pühapaigad. Uurimine ja hoidmine“ esimese viie tegevusaasta olulisemaid tulemusi, järgmiste tegevusaastate (2013-2020) peamisi eesmärke ning nende saavutamise eeldusi.
Arengukava on mõeldud ajalooliste rahvuslike kaitsealade erakorralisteks ja kiireloomulisteks päästetöödeks. „Looduslikes pühapaikades, nagu hiied ja muud pühad looduspaigad, sh kivid, puud, allikad, koopad jm, on põimunud Eesti loodus- ja kultuuripärand ning põlisrahva soome-ugrilik keskkonnahoidlik eneseteadvus. Viimasel kümnendil on kujunenud arusaamine, et looduslikud pühapaigad on terve inimkonna ja terve Eesti vanimad looduskaitsealad, mida tuleb kaitsta põlisrahva tavadest lähtudes,“ räägib pühapaikade kaitsmise vajalikkusest Ahto Kaasik TÜ looduslike pühapaikade keskusest.
„Võrreldes teiste loodus- ja kultuurimälestistega on pühapaigad olnud ajalooliselt eriti ulatusliku ja püsiva surve all ning on ilmselt Eesti kõige ohustatum mälestiste rühm,“ lausub Kaasik. 2012. aastal vastu võetud Eesti looduskaitse arengukava aastani 2020 määratles looduslikud pühapaigad kui olulise osa kogu Euroopa maastiku- ning kultuuripärandist, mida ohustab vähene uuritus ja väärtustatus. Vähese kaitstuse ning õigusliku määratlematuse tõttu saavad pahatihti kannatada isegi kaitse all olevad hiied. „Ilma riikliku tegevuskavata oleks eelolevatel kümnenditel jäädavalt kadumas sajad meie pühapaigad ning eesti kultuuriruum jääks oluliselt vaesemaks,“ tõdeb Kaasik.
Eelmise viie aasta peamiste saavutustena toimusid arengukava elluviimiseks vajalikud alustegevused nagu pühapaikade andmekogu programmeerimine, väliuuringute metoodika koostamine ja testimine, avaliku arvamuse uuringud, pühapaikadega seotud õiguskorralduse analüüs ning seadusemuudatuste eelnõu koostamine. Algasid pühapaikade kaardistamiseks ja inventeerimiseks mõeldud väliuuringud. Eesti sajakonnast kihelkonnast jõuti pühapaigad kaardistada viies.
Ettevalmistamisel on looduslike pühapaikade arengukava aastateks 2013-2020, mille peamine ülesanne on teha pühapaikade kaitsmist võimaldavad seadusemuudatused, kaardistada ja inventeerida pühapaigad ning võtta need kaitse alla. Sellest tööst sõltub, kas suur osa Eesti maastike ja rahvuskultuuri jaoks üliolulistest paikadest ja traditsioonidest säilib ka tulevaste põlvedeni.
Sündmust korraldavad TÜ looduslike pühapaikade keskus, riigikogu looduslike pühapaikade toetusrühm ja Hiite maja sihtasutus. Konverentsi korraldamist toetab osaliselt Kesk-Läänemere programmi projekt Cult Identity.
Konverentsi kava ja lisateave Tartu ülikooli kodulehelt.
Lisainfo: Ahto Kaasik, TÜ looduslike pühapaikade keskus, tel: 56686892, e-post: ahto [dot] kaasik [ät] ut [dot] ee.