Nõudlus IT-inimeste vastu kasvab iga aastaga, ent juba mõnda aega on Euroopas IT-töötajate põud. Uuringud ennustavad, et aastaks 2020 vajatakse EL-is juurde ligi poolt miljonit IT-töötajat. 2006. aastast väheneb ka IT-erialal kõrgharidusõpingute lõpetajate arv. TÜ teadlaste eestvedamisel koostati kaheaastase uuringu põhjal soovitused seitsmele sihtrühmale, kes saavad probleeme leevendada.
„Uue põlvkonna IT-ekspertide pealekasvuks ja probleemi lahendamiseks on asutud reaal- ning IT-alasid noorte seas populariseerima, viima IT-õpet enam üldhariduskoolidesse, avatud on huviringe ja korraldatud võistlusi ning pakutud IT õppijatele lisahüvesid nagu kõrgem stipendium või tasuta sülearvuti,“ rääkis Tartu ülikooli tehnoloogiahariduse professor Margus Pedaste projektimeeskonna nimel.
Pedaste tõdes, et senised meetmed ei ole olnud aga piisavalt tõhusad. Seetõttu tegid Tartu ülikool, Tallinna tehnikaülikool ja Eesti infotehnoloogia kolledž uuringu, mille põhiosaks on soovitused seitsmele sihtrühmale, kes saavad probleemi leevendada: erinevas vanuses õpilased, üliõpilased, lapsevanemad, IT ettevõtted, kõrgkoolid, üldhariduskoolid ja poliitikakujundajad.
Uuringust selgus, et huvi IT vastu algab algklassides ja varemgi veel, kui puututakse kokku arvutiga. Sellest tulenevalt soovitatakse juba algklasside õpilastel arendada oma digitaalseid oskusi. Seda toetab ka riiklik õppekava, kus on üldpädevusena kirjas digipädevus.
Põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastel soovitatakse juba koolis õppida programmeerimist või laiemalt süsteemset mõtlemist ja IT-d. Samuti soovitatakse enne kõrgkooli asumist teha selgeks, mida konkreetselt õppida tahetakse, sest selgus, et vaid vähesed üliõpilased tunnevad õpingute alguses oma õppekava hästi.
Üliõpilastel soovitatakse tutvuda erinevate IT alamvaldkondadega, sest IT ei ole ainult programmeerimine. Samuti soovitatakse hoida töökoormus võimalikult väike, et vähendada stressi ja väljalangemise tõenäosust.
Lapsevanemaid julgustatakse looma lapsele võimalikult varajases eas võimalus arvutiga ise tegutseda ning huviringides osaleda. Vanem peab olema lapsele eeskuju IT võimaluste kasutamisel ning jälgima lapse tegevust IT maailmas, sest päris igasugune tegevus ei aita kaasa IT-huvi tekkele.
IT-ettevõtetele pannakse südamele, et kui nad soovivad kõrgkoolist spetsialiste, mitte madalama kvalifikatsiooniga töö tegijaid, siis ärgu värvaku nad üliõpilasi liiga suure koormusega liiga vara tööle. IT ettevõtetelt oodatakse hoopis üliõpilastele täiendavate õppepraktika kohtade loomist.
Kõrgkoolidel soovitatakse luua paindlikumad õppevormid ja suund rakenduslikkusele ning mõelda suuremale koostööle üldhariduskoolidega. Oluline on selgitada üliõpilastele magistriõppe rolli, mis toetab teadlikku karjääriplaneerimist.
Üldhariduskoolideõpetajatel soovitatakse aktiivselt osaleda IT-koolitustel, et neil oleks oskusi ja julgust programmeerimist õpetada. Samuti julgustatakse IT-õpet viima teistesse ainetundidesse, näiteks võib IT-õpe toetada paremate tulemuste saavutamist matemaatikas.
Poliitikakujundajate kätes on tingimuste loomine selleks, et sihtrühmad saaksid neile tehtud soovitusi ellu viia, mh peavad nad aitama kujundada IT õpetamise sisu, toetama vahendite ja lisavõimaluste loomist huviringide jm näol ning populariseerima IT-d ja tõstma IT teadlikkust
Uuringuprojekti tulemusi ja kõiki soovitusi seitsmele sihtrühmale tutvustatakse 8. juunil Tallinnas rahvusraamatukogus kell 10.15. Kõik huvilised on uuringu tutvustusele oodatud. Oma tulekust palume teada anda registreerimisvormi kaudu.
Uuringuprojekti „Kontseptuaalne raamistik suurendamaks ühiskonna pühendumist IKT-sse” toetas Euroopa regionaalarengu fond.
Lisainfo: Margus Pedaste, TÜ tehnoloogiahariduse professor, projekti teaduskoordinaator, tel 5156095, e-post: margus [dot] pedaste [ät] ut [dot] ee.
Külli Kori, TÜ haridustehnoloogia nooremteadur, tel: 737 6022, 56237966, e-post: kulli [dot] kori [ät] ut [dot] ee.