Rikkus on inimest alati köitnud, kuid selle tähendus on teadusvaldkondades erinev. Mida tähendab rikkus näiteks looduses, meditsiinis, psühholoogias või majanduses? Oled oodatud sel teemal kaasa mõtlema ja arutama üheskoos Tartu ülikooli teadlastega.
Loengusarja „Rikkusest eri teadusalade vaatenurgast” sügissemestri avaloengu „Kas rikkus on meelepete või meelepete on rikkus?“ peab esmaspäeval, 21. septembril kell 14 (Ravila 19, biomeedikumi auditooriumis 1038) Tartu ülikooli inimese füsioloogia professor Eero Vasar.
Professor Vasar leidis, et kui rääkida rikkusest laiemalt, siis nii rikkus kui ka vaesus peituvad inimese ajus. „Meie aju loob pildi ümbritsevast maailmast ja aitab adekvaatselt reageerida seal toimuvale. Inimlikud rõõmud ja kannatused eksisteerivad konkreetse inimese ajus. Teistele inimestele on antud võime mõista teiste inimeste emotsioone, aga see on võimalik vaid lapse normaalse emotsionaalse arengu tulemusena.“
„Inimese aju evolutsioon on temast teinud kõige võimsama ja kohanemisvõimelisema loomaliigi maakeral. Konkreetse inimese aju arengupotentsiaalist ja selle arendamise võimalustest sõltub suurel määral see, milline on tema positsioon ühiskonnas. Inimeste varaline rikkus on kindlasti sõltuv tema ajutalitluse iseärasustest. Mingis mõttes on rikkus meelepete, eriti silmipimestavate ja kõrvulukustavalt paukuvate börsimullide maailmas,“ arutles Vasar.
Vasar tõdes, et ta ei tahaks lahata ettekandes rikaste inimeste aju anatoomilisi ja talituslikke iseärasusi. Pigem on tema loengu ülesanne teha vihjeid sellele rikkusele, mis peitub meie ajus. Selleks püüab ta loengus aru saada inimese aju evolutsioonist, arengulistest protsessidest inimese ajus, aju plastilisusest ja neuronaalsetest tüvirakkudest ning aju lateralisatsiooni tähendusest. Samuti selgitab ta inimese poolt maailma tajumise iseärasusi ja küsib, kas inimese uni ja meelepetted on rikkuse allikas? Milline on vaimsete häirete koht inimeseks olemise maailmas?
Loengusarja teise loengu „Ei hõbedat ei kulda…?“ peab kolmapäeval, 23. septembril kell 14.15 (Vanemuise 46 TÜ loodusmuuseumi õppeklassis) geoloogia ja mineraloogia professor Kalle Kirsimäe.
Professor Kirsimäe rääkis, et maavara on rikkus ainult siis, kui seda kasutatakse – muidu on see lihtsalt mingi kivi. „Kivi ei pidavat küll kõdunema, kuid see muutub rikkuseks vaid siis kui seda on kellelegi vaja, kui see on õigel ajal ja viisil kaevandatud ning väärtusahelas võimalikult kalliks töödeldud.“
Kirsimäe leidis, et maavara on riigi võimalus rahvusliku majanduse alahoidmiseks ja oma elanike elatustaseme tõstmiseks. „Targalt ja säästlikult kasutatud maavara annab võimaluse otsida majandust edendavaid suundasid selleks hetkeks kui seda maavara enam ei ole või keegi seda enam ei vaja.“
Üldiselt arvatakse, et Eestis on mida kaevata ja riigi ning tema elanike hüvanguks näiteks energiaks põletada või töödelda, aga kui rikas on Eesti maapõu tegelikult ja kas meil on tarkust sinna peidetud „kullakoormate“ leidmiseks ja kasutamiseks, tule kuule juba loengus „Ei hõbedat ei kulda…?“
Vaata ka toimunud loenguid
Eesti keele ajaloo ja murrete professor Karl Pajusalu „Rikkusest eesti keele ja keeleteaduse vaatenurgast“.
Botaanika professor Meelis Pärtel „Eesti pulbitseb elurikkusest"
Makroökonoomika professor Raul Eamets „Rikkusest majandusteadlase pilgu läbi“
Loengusarja „Rikkusest eri teadusalade vaatenurgast“ idee autor on Tartu ülikooli makroökonoomika professor Raul Eamets, kelle sõnul tuli loengusarja mõte tõsiasjast, et kuigi armastatakse palju kasutada sõna interdistsiplinaarsus ehk erialadevahelisus, on selle tegelik rakendamine teadustöös või õppetöös sageli väga keeruline. Nii leitigi üldtunnustatud teema, mida eri valdkondade inimesed avavad.