Ülikoolid on otsustanud ühendada jõud, et koostöö ettevõtetega saaks uue hoo, kirjutab Eesti Päevalehe Ärileht 17. novembril.
Tänapäeva majanduses on toimumas juba suurem konkurents mitte ettevõtete endi, vaid koostöövõrgustike vahel - konkurentsivõimelisem on see teadusasutus või ettevõte, mis kuulub tugevasse ja toimivasse koostöövõrgustikku. Üha rohkem rõhutatakse toimivate koostöövõrgustike osatähtsust ettevõtte või teadusasutuse hindamisel ja positsioneerimisel.
Läbi edulugude targale koostööle
On empiiriliselt tõestatud, et inimesed ja asutused võivad koostööd tehes jõuda kiiremini uuenduste rakendamiseni ja paremate majandustulemustem. Erinevatel koostöövormidel on mitmeid võimalusi probleemide ühiseks lahendamiseks, protsesside kiirendamiseks ja võimendamiseks ning kulude kokkuhoiuks. Majanduses on küsimuseks, kuidas saaks osapooli rahuldavas koostöös edukamalt juhtida ettevõtete arendustegevust ning olla seeläbi kiirendiks uute toodete, teenuste ja ärimudelite tekkimisel. Hea koostöö eeldab osapoolte vahel vajalike seoste tekkimist ja nende toimimist. Oluliseks on siinjuures ühise visiooni nägemine, ühise strateegia kujundamine ning ühiste ressursside loomine ja nende jagamisoskus.
Koostöö edukusele aitavad kaasa nii riik, teadus kui ka ettevõtlus - kõigil osapooltel on võimalus panustada toimivasse ühistegevusse, kuid koostöö toimub ikka inimeselt inimesele tasandil.
Teada on, et eestlasi ei peeta eriti avatud suhtlejaiks ja nii on ka koostöö erinevate asutuste vahel visa arenema. Meü on ka vähe uuritud koostöökultuuri Eestis. Peaksime ehk rohkem märkama aktiivseid koostöömeelseid inimesi, kes protsessiga kaasa lähevad usus, et koos tegutsemine on paremate tulemuste kiirendi ja võimendi. Läbi edulugude saame innustada targale koostööle.
Ettevõtte ja ülikooli koostööst
Ettevõtete ja ülikoolide koostööks on mitmeid erinevaid tasandeid ning viise (tudengite õppepraktikad ettevõtetes, praktikute külalisloengud ülikoolides, ühisprojektid, ühised tehnoloogiasiirde ehk arendustegevused, ühislaborid, rahvusvahelised koostööprojektid, „rätsepa ülikonna meetodil” teadlaste tugi ettevõtete arendusprobleemide lahendamisel jpt). Selles koostöös on nii indiviidi kui ka organisatsiooni tasand alates väikeprojektidest mitme osaleja ja erineva huvigrupiga kuni strateegiliste partnerlussuheteni (avaliku ja erasektori partnerlus, ülikoolide vaheline partnerlus, klasterdumine).
Erinevates koostöövormides ülikooli ja ettevõtete vahel on määravaks osapoolte ühishuvi koos tegutsemiseks ning koostööseoste toimivus. Heas koostöös tekib osaliste vahel üksteist toetav ja täiendav sünergia (win-win ehk võidavad kõik meetod), mis loob uuendusi ja toob osalistele arendusprotsesside läbi kasu. Sellises süneigilises tegevuses tööstusettevõtete ja ülikooli vahel toimub kü-rem ja efektiivsem tehnoloogiasiire, mis on suunatud uute toodete tekkele, tehnoloogiafirmade arengule ja uute ärimudelite loomisele. Toimivas koostöös tekivad tugevad seosed ettevõtete ja teadusasutuste vahel teadusmahukaks ühistegevuseks tehnoloogiasiirde protsessides. Seega koostöö aluseks on teatud ressursside loomine ja nende ühiskasutamine ning seejuures ka ühiste väärtuste jagamine. Seetõttu on ülikoolid otsustanud ühendada jõud, et koostöö ettevõtetega saaks uue hoo.
Ülikool-ülikool-koostööst ettevõtetele
Eesti on väikeriik. Meie üks suuri tarkusi on tegutseda koos, et võimendada nõnda meie kompetentse ja väärtuspakkumist ettevõtjaile nii kodumaal kui ka väljaspool Eestit. Selleks on kaks Eesti juhtivat ülikooli löönud käed ja alustanud ühiskoostööplatvormi kujundamist, mille idee autorid olid TTÜ innovatsiooni- ja rahvusvaheliste suhete prorektor Tea Värrak ning Tartu ülikooli arendusprorektor Erik Puura.
Kootöös tööandjatega arendatakse välja ja integreeritakse tööturu vajadustele vastav teenuste kogum ja nende arendamise süsteem ülikoolides ja nende allasutustes.
Korraldatakse valdkondlikke ja valdkondade üleseid ühisüritusi, sidumaks teadlasi ja tööandjaid, ning analüüsimaks maailma trende ja valdkondade tulevikusuundi. Tutvustatakse teadus-arenduse võimalusi.
Algatatakse ülikoolidevaheline valdkondlikke teemakesksete ühisürituste korraldamise traditsioon. Ühiskorralduse sünergia kaudu toimub ülikoolidevaheliste uute koostööideede tekkimine, ühiste teenuste pakkumine jt koostöötegevuste algatamine.
Autor: Ingrid Hindrikson / EPL Ärileht