Üha suureneva energiavajadusega maailm nõuab teadlastelt aina tõhusamaid seadmeid energia kogumiseks, salvestamiseks ja kasutamiseks. Selliste uudsete nõndanimetatud mahtuvuslike tehnoloogiate arendamise üle pidasid eelmisel nädalal tehnoloogiainstituudis aru ka Tartu ülikooli ja Saksamaa uute materjalide instituudi INM-i (Institute für neue Materialien) teadlased.
Üheskoos otsitakse lahendusi, kuidas luua mõneti korduvkasutatavate patareide sarnaseid tuleviku energiamahuteid, kuhu oleks võimalik efektiivselt elektrienergiat salvestada ning hiljem vastavalt vajadusel kasutada. “Tihti on inseneridel vaja lahendada teaduslikult võimatuna näivaid ülesandeid, kuid õnneks on nende lahendamiseks olemas tähtajad,” vastas TÜ polümeersete materjalide tehnoloogia professor Alvo Aabloo naljatledes küsimusele, kuidas uusi ja hulle ideid teoks teha.
Uudsete mahtuvuslike tehnoloogiate arendamisega tegeleb Tartu ülikoolis lisaks Aabloo töörühmale ka akadeemik professor Enn Lusti töögrupp Tartu ülikooli keemia instituudis. Möödunud nädalal külastas neid üks selle valdkonna tuntumaid teadlasi professor Volker Presser Saksamaalt Saarbrückenist. Kolme uurimisgrupi liikmed tutvustasid seni tehtud teadustöid ja vahetasid mõtteid, mida saaks tulevikus paremini teha ning otsisid võimalusi täiendavaks koostööks.
Professor Aabloo andis kolleegidele ülevaate erinevatest tehislihastest, peatudes põhjalikumalt just Tartus arendatavatel ioonsetel aktuaatoritel. Need on materjalid, millesse on võimalik suhteliselt lühikese ajaga suhteliselt palju energiat salvestada ja see hiljem sealt sama kiiresti ka kätte saada. Aabloo võrdles aktuaatoreid superkondensaatoritega ning tõi välja nende materjalide erinevused ja sarnasused. Kui superkondensaatorites on elektroodide paisumine tugevalt vastunäidustatud, siis ioonsed aktuaatorid töötavadki just elektroodide paisumise ja kahanemise abil.
Energia salvestamise ja muundamise erinevatest võimalustest andis põhjaliku ülevaate professor Lust, kes tutvustades erinevat tüüpi superkondensaatoreid – suure energia- ja võimsustihedusega energiasalvestid – ja kütuseelemente ning võimalusi neid koos rakendada.
Saarbrückeni ülikooli professor Presser rääkis mahtuvuslikel tehnoloogiatel põhinevatest veepuhastussüsteemidest ja energiakorjest. Need on paljulubavad tuleviku tehnoloogiad, mis muuhulgas muudavad soolase või vähesoolase riimvee puhtaks joogiveeks kulutades selleks väga vähe energiat.
Seminari korraldaja, Tartu ülikooli tehnika ja tehnoloogia eriala doktorandi Friedrich Kaasiku sõnul on sellised koostööseminarid vajalikud ja edasiviivad mitte ainult akadeemilises tegevuses, vaid rõhutada tuleb ka olulist sotsiaalset panust. “Alahinnata ei tohi ka professor Joachim Lenzi stipendiumi mõju tunnustamaks Tartu ja Saarbrückeni suurepärase teadusliku koostöö eest,” lisas ta.
Lisainfo: Friedrich Kaasik, TÜ tehnoloogiainstituudi doktorant, tel 56456778, e-post: friedrich [dot] kaasik [ät] ut [dot] ee
