2016./2017. õppeaastal on Tartu ülikooli vabade kunstide professori ametis kirjanik ja semiootik Valdur Mikita. Tema loengukursus "Mõtterännak eestlaste elutundest" kutsub mõtestama eestlaste elutunnet ja rahvuslikku identiteeti läbi arhailise paigavaimu ja loodustunnetuse. Loengud algavad 21. septembril ning need toimuvad Jakobi 2 ringauditoorumis kolmapäeviti alltoodud kuupäevadel kell 16.15-18.00.
21.09.2016 Eesti pöörane identiteet. Isevärki elutunnetus. Keele, kultuuri ja looduse hübriidsus. Arhailine paiga- ja ajatunnetus. Kütkestav perifeeria. Soome-ugri ajakaev.
05.10.2016 Eestlase loodustunnetus. Elu keset metsa. Mets kui paralleelmaailm. Animism ja biofiilia. Arhailine dialoog. Maagiline ökoloogia. Isiklikud pühapaigad.
19.10.2016 Introvertide kuningriik. Suletus ja avatus. Bipolaarrne eestlane. Pärismaised meeleseisundid ja eestlase hingeruum. Eesti märgi kannatused.
02.11.2016 “Metsik lingvistika” ja maagiline eesti keel. Eesti keel tunnetusvahendina. Alfabeet ja maagiline sõna.
16.11.2016 Loovus ja vaimuruum. Maastikupõhised mõtlusvormid. Kaks mitteformaalset haridussüsteemi – mets ja raamatud. Pärismaine lugemisõpetus. Koduraamatukogud. Talupojatarkus, “Huumori kool” ja Eesti patendiamet.
30.11.2016 Keha maastikul. Liikumise maagia. Matkasaabas ja jalgratas. Intuitsioon ja mütoloogia. Kognitiivne perifeeria. Sünesteesia kui maagilise elutunde tänapäevane analoog.
14.12.2016 Vanad päevikud. Autobiograafia kui maagiline realism. Ideaalne eestlane ja tema mütoloogiline autobiograafia.
Tartu ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan professor Margit Sutrop kirjeldas Valdur Mikitat kui loovat mõtlejat, kes oskab populariseerida nii loodus- kui ka humanitaarteadusi, kuid teisalt ületab ta erialade piire, loob mõttemängulisi seoseid kaugete kultuurinähtuste vahel, ning esitab üllatavaid seisukohti, kutsudes lugejat ja kuulajat kaasa mõtlema ja tundma.
Mikita otsib Eesti kultuuri ajaloolist aluspõhja ja näeb ühiskonnas etnofuturistlikke tendentse, mis avalduvad kauge mineviku kultuurinähtuste (näiteks korilus) püsimises kõrvuti kõige uuemate infoühiskonna tehnoloogiliste arengutega. Ta oskab hinnata ajaloos kaduvaid kultuurinähtusi ja mõtteviise (näiteks maagiline mõte) ja otsib võimalusi nende alalhoidmiseks ja taaselustamiseks.
Sutrop on kindel, et Valdur Mikita ideed ja tähelepanekud lubavad temalt loota uuel õppeaastal säravat loengukursust „Mõtterännak eestlaste elutundest“, mis inspireerib mitte ainult Tartu ülikooli humanitaare, vaid kõigi valdkondade üliõpilasi ja ülikooli töötajaid. „Lisaks vaimsuse ja loovuse mitmekülgsele arendamisele võiks Valdur Mikita loengud panna kuulajaid mõtlema ka vabade kunstide ning teadusliku diskursuse suhete ning väljendusvahendite võimaluste üle,“ tõdes Sutrop.
Ta lisas, et ühelt poolt toetab Valdur Mikita valimine Tartu ülikooli vabade kunstide professoriks ülikooli kui rahvusülikooli positsiooni, teisalt aitavad tema loengud luua sildu erialade vahele ning arendada loovust kõigis valdkondades.
Valdur Mikita on saanud suurepärase akadeemilise ettevalmistuse Tartu ülikoolis. Ta lõpetas Tartu ülikooli bioloogina ja kaitses 1994. aastal semiootika-alase magistritöö. 2000. aastal kaitses ta semiootika erialal doktoritöö. Valdur Mikita on viimase kolme aasta jooksul pidanud sadakond avalikku loengut eesti kultuurist ja identiteedist. Tal on ilmunud arvukalt populaarseid teoseid, nende hulgas „Lindvistika ehk metsa see lingvistika“ (2015), „Lingvistiline mets“ (2013), „Teoreem“ (2011), „Metsik lingvistika“ (2008).