24. aprillil kell 16.15 peab Granö loengusarja raames Tartu ülikoolis loengu „The Era of Algorithms“ Helsingi ülikooli arvutiteaduse professor Esko Ukkonen, kes uurib algoritmide piire ja võimalusi.
IT-st rääkides ei keskendu inimesed enamasti nendele detailidele, kuidas asjad töötavad. Reaalselt täidavad arvutid ja protsessorid neile ette antud algoritme. „Algoritmid on põhimõtteliselt eeskirjad, mis ütlevad, mida saab üldse arvutile selgeks teha ja kuidas neid „sõnastada“, rääkis TÜ bioinformaatika professor Jaak Vilo. Vilo sõnul on algoritmiline mõtlemine on kogu IT aluseks, sest arvutid lihtsat täidavad ette antud käske. „Kindlasti on ühelt poolt vaja mõista, mis on algoritm, millised on algoritmide piirid - nii ajalised kui puht formaalsed. Kõike ei saa kiiresti arvutada,“ rääkis Vilo, kes usub, et ka tulevikus jäävad algoritmide põhiomadused samaks. „Muutub näiteks see, et luuakse algoritme, millega arvutid saavad ise õppida uusi seoseid otsima ja uusi algoritme looma ja seeläbi ennast „targemaks“ muutma, kasvõi näiteks tehisintellekti vallas,“ selgitas Vilo algoritmide tulevikku.
Helsingi ülikooli professor Esko Ukkonen on Soome arvutiteaduse väga oluline isik, kelle akadeemilisest sugupuust on kasvanud Soomes ligi kakskümmend professorit. Tema enda kõige kuulsamad tööd on olnud seotud tekstide indekseerimisel ja otsimisel. Need on aidanud kaasa näiteks inimese genoomi analüüsile ja ka esmastele sekveneerimistele.
Ukkonen leiab, et sõna „algoritm“ kohtab ka igapäevases meedias üha sagedamini. „Tõsi on, et algoritmid ja programmeerimine on kõikjal meie ümber. See on teema, millega puutuvad kokku algkoolis käivad lapsed ja inimesed on igapäevastes toimingutes. Kuid mis täpsemalt on algoritm? Mida on võimalik algoritme kasutades teha ja kus on nende piirid?“ küsib Esko Ukkonen ka oma loengus.
Esko Ukkonen valiti 2016. aastal Eesti Teaduste Akadeemia välisliikmeks. Tema juhendamisel on kolm eestlast kaitsnud doktorikraadi. Esko haare arvutiteaduses ulatub teooriast mitmete eri rakendusvaldkondadeni.
Loeng toimub TÜ arvutiteaduse instituudis aadressil Liivi 2 – 111.
Granö loengusari on saanud nime soomlasest geograafiaprofessori Johannes Gabriel Granö järgi, kes oli Tartu ülikooli professor aastatel 1919–1923. Sarja eesmärgiks on luua uusi suhteid Eesti ja Soome teadlaste vahel. Loenguid ja seminare korraldab Soome instituut koostöös Tartu ülikooli, Turu ülikooli, ja Granö keskusega.
Toimunud loengute salvestusi saab vaadata lehelt www.uttv.ee.
Lisainfo:
Jaak Vilo, TÜ bioinformaatika professor,737 5483, jaak.vilo [ät] ut.ee
Kadri Kaljurand, Soome instituut, kadri.kaljurand [ät] finst.ee, 7427319