Sel kevadel lõpetab Tartu ülikooli üle kahekümne inimese, kes astusid kaks aastat tagasi julge sammu ja asusid esimese lennuna õppima oma senisest erialast sootuks teistsugusel õppekaval: infotehnoloogiat mitteinformaatikutele. Nende seas on arste, õpetajaid, insenere, ettevõtete tippjuhte ja filolooge, kellest igaüks tõi loengusaali unikaalseid teadmisi enda erialast.
Tartu ülikooli informaatika lektor Eno Tõnisson rääkis, et nii rikkaliku taustaga magistriüliõpilased aitasid lõpuks siinses õpetamises jõuda lääne ühiskondadele järele. Ta tõi näite, et imestas aastaid tagasi läänest tulnud inimeste elulookirjeldusi vaadates, miks on neil bakalaureuse- ja magistriõppe diplomid hoopis erinevatest eluvaldkondadest ning tihti oli neile juurde õpitud veel kolmaski eriala.
„See oli kummaline – tekkis küsimus, kas inimene ei peagi olema ühe kindla eluvaldkonna esindaja, näiteks matemaatik või informaatik,“ rääkis Tõnisson. „Tegelikult ei peagi. Võib olla üheaegselt arst, bioloog, keemik ja ka informaatik või infotehnoloog.“
Kuna kõigil selle eriala üliõpilastel on erinev taust, tunneb igaüks neist mõnda eluala detailideni. „Seetõttu on nii õppejõududel kui tudengitel endil äärmiselt põnev seda kõike ühendada infotehnoloogiaga,“ sõnas Tõnisson. „Rühmatöödes lahendataksegi üheskoos kellegi eluvaldkonda puudutavaid elulisi küsimusi, mis laiendab kõigi teiste silmaringi.“
Näiteks kirjutas üks kirjandusõpetaja õpingute ajal programmi, mis analüüsib Tammsaare „Tõe ja õiguse“ Pearu ja Andrese vahelisi dialooge. Informaatikat õppima tulnud arst lõi programmi, mis annab ülevaate, millised vähivormid on enim levinud ja milliseid vorme tuleks rohkem uurida. Juba varem IT-projektijuhina töötanud naine, kes tundis vajadust täiendada oma teadmisi IT-oskustega, viib nüüdseks koolides läbi robootika ringe ja uuendab magistritööna Tartu ülikooli koolirobootika e-kursust.
Tarkvarasüsteemide lektor Anne Villems märkis, et IT mitteinformaatikutele magistriõppekaval õppivad üliõpilased eristuvad selgelt bakalaureusetudengitest. Kui viimastel pole veel iseseisva töö kogemust ja laia erialast silmaringi ning üldhariduskool on nad võõrutanud loengul küsimuste küsimisest, siis mitteinformaatikud hämmastasid teda juba esimestes loengutes oma aktiivsusega.
Villems sõnas, et kuna teiste õpetamine on üks efektiivsemaid õppimise vorme, saavad mitteinformaatikud praktikumidest palju laiema kogemuse kui põhiliselt omaette pusivad bakalaureuse esmakursuslased. „Kui kujutada endale ette ideaalset tudengit, siis minu arvates on mitteinformaatikud sellele üsna lähedal: aktiivsed, asjalikud, laia silmaringiga, motiveeritud, õppida oskavad ja särasilmsed,“ lisas ta.
Anne Villemsi sõnul pole üldse oluline, millise erialaga on mitteinformaatikud varasemalt seotud. Olulisem on motivatsioon, õppimise tahe ja oskus ning muidugi suur stressitaluvus, sest õpingute ajal tuleb toime tulla nii õppimise, töö kui pereeluga.
Seda, et õpingute ajakava on tihe, tõdes ka Eno Tõnisson, sest magistriõpe läbitakse kahe aastaga samas mahus päevase õppega, kuid mitteinformaatikutel toimub õppetöö üle nädala neljapäevast laupäevani. „Kuid sellele erialale vastu võetud tudengid viivad üldjuhul juba alustatu lõpuni,“ tunnustas ta.
Õppekava programmijuht Eero Vainikko lisas, et mitteinformaatikute seas on suur hulk neid, kes õpivadki täiskohaga töö kõrvalt, ent on ka neid, kes on parasjagu lapsehoolduspuhkusel või on iseendale tööandjaks.
Ka Merilen Sõrmus, kes õpib esimesel kursusel IT-d mitteinformaatikutele, edastas nõuande neile, kes on veel kahevahel, kas esitada 15. märtsiks avaldus sellele erialale pääsemiseks: „Mõtle oma otsus hoolega läbi. Kuna programm on tihe ning tempo kõva, siis peab sisemine motivatsioon ning tahe õppida olema suur. Kui see on olemas, siis on mitteinformaatikute õppekava minu meelest üks Eesti tänase haridusmaastiku paremaid valikuid.“
Ta ise on ülikoolis õppinud riigiteadusi ja õigusteadust ning töötanud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis, läinud aastal võeti ta ühte infotehnoloogia ettevõttesse tööle projektijuhina. Sügisel asus Merilen mitteinformaatikuna infotehnoloogiat õppima, kuna mõistis, et IT pole enam ammu üks kitsas valdkond, vaid see lõimub järjest rohkem kõigi elualadega. „Kuna tegemist on magistriõppega, ei ole siin sissejuhatavaid ja üldist maailmapilti avardavaid aineid, vaid asutakse kohe asja kallale,“ tõstis ta esile ka õppekava kompaktsust.
Loe lähemalt IT magistriõppe võimalustest Tartu ülikoolis. Veel jõuad kandideerida ka Tartu ülikooli ingliskeelsetele õppekavadele.