Tänavu augustis lisandus Eesti kiilide nimestikku uus liik: paju-lõunakõrsik ehk Chalcolestes viridis (Vander Linden, 1825). Uude liiki kuuluva kiili püüdis Karula lähistelt kobraste poolt ülespaisutatud veekogu kaldalt Tartu Ülikooli loodusmuuseumi zoosüstemaatika peaspetsialist Mati Martin.
See on paju-lõunakõrsiku esmaleid Eestis. Varem on teda kohatud Põhja-Lätis ja Eestisse jõudiski ta just lõunanaabrite juurest. „Seda kiili on käidud Eestis otsimas juba mitu aastat, aga seni tulutult,“ rääkis Mati Martin. „Lätis on teda püütud mitmetest paikadest, levimine põhja poole oli seega vaid aja küsimus. Kindlasti aitasid sellele kaasa ka tavatult soe suvi ja soodsad õhuvoolud.“
Kõrsiklaste sugukonda kuuluval paju-lõunakõrsikul on teistest kiililiikidest erinev munemiskäitumine. Kui muud kiilid munevad oma munad vette, veetaimede kudedesse või niiskesse samblasse, siis selle liigi emane paigutab munad veekogu kaldal kasvavate pajude vee kohale ulatuvate okste sisse. Sedasi kukuvad munast koorunud vastsed otse vette. Et sellest jääb pajuokstele jälg, on paju-lõunakõrsiku elupaiku võimalik tuvastada ka oksakahjustuste järgi.
Mati Martini sõnul on raske öelda, kas Kesk- ja Lõuna-Euroopas üsna levinud liigi Eestisse jõudmisel on seos kliimamuutusega või on põhjused muud. „Mõnikord juhtub, et Lätis ja Leedus kohatud haruldane liik muutub seal üha tavalisemaks ja jõuab lõpuks ka meile. Loodan, et paju-lõunakõrsikuga läheb niisamuti kui mõne teise meile hiljuti jõudnud ja meie alale püsima jäänud liigiga,“ märkis ta.
Eelmine Eesti fauna nimestikku lisandunud kiililiik Lestes barbarus (Fabricius, 1798) püüti 2017. aasta sügisel Kablist, kuid sel aastal ei ole õnnestunud selle liigi isendeid uuesti tabada. Koos paju-lõunakõrsikuga on Eestis nüüd 61 kiililiiki.
Fotod: Mati Martin
Lisateave:
Mati Martin, TÜ loodusmuuseumi zoosüstemaatika peaspetsialist, 514 1268, loodusmuuseum [ät] ut.ee