8. oktoobril külastas TÜ Tartu observatooriumi NASA astronaut Heidemarie Stefanyshyn-Piper, kes rääkis oma kahest kosmoseretkest. Stefanyshyn-Piper on kaheksas naine, kes on käinud avakosmoses.
Masinaehituse magistrikraadiga Stefanyshyn-Piperi karjäär algas aga hoopis teisest äärmusest: ta oli mereväe tuuker, tegi päästesukeldumisi ja remontis laevu. Kui ta kuulis, et NASA otsib astronaudiprogrammi osalejaid, selgus, et nii tema eriala kui ka töökogemus vastavad nõuetele. „Mõtlesin, et kui ma juba laevu parandan ja tuukriülikonda kannan, siis miks ma ei võiks seda teist ülikonda kanda,“ sõnas Stefanyshyn-Piper. „Selle asemel et vette hüpata, hüppad lihtsalt avakosmosesse.“
Stefanyshyn-Piper osutus valituks teisel kandideerimiskorral. Ta julgustas kõiki võimalustest kinni haarama, mitte end juba ette maha kandma. „Kui sa tahad midagi väga teha ja oled pädev, siis kandideeri! Las nemad ütlevad sulle ei, mitte sina ise.“
Eemale hõljunud tööriistatasku
Stefanyshyn-Piper osales kahel kosmosemissioonil ja töötas mõlemal neist ka avakosmoses. Esimene missioon, kosmosesüstiku Atlantis lend STS-115 aastal 2006 kestis kokku 12 päeva. Sel missioonil veetis Stefanyshyn-Piper avakosmoses kokku 12 tundi ja 8 minutit, millest sai naiste arvestuses pikkuselt teine aeg. Varem oli avakosmoses töötanud seitse naist. Missiooni käigus paigaldas meeskond kosmosekeskusele päikesepaneelid.
Teine missioon, kosmosesüstiku Endeavour lend STS-126 aastal 2008 kestis peaaegu 16 päeva. Meeskond viis kosmosekeskusse varustust ja tegi keskuse välisosa parandustöid. Muu hulgas pidid astronaudid kasutama määrdepritse. Avakosmoses avastas Stefanyshyn-Piper, et üks pritsidest on lekkima hakanud ja teised tööriistad ära määrinud. Ta puhastas need ära ja pani seejärel tööriistatasku kõrvale, arvates, et see on kinnitatud. Tegelikult nii ei olnud ja see hõljus minema.
Heidemarie Stefanyshyn-Piper (vasakul) andmas Tartu observatooriumis intervjuud. Autor: Tiia Lillemaa
Õnneks oli meeskonnal olemas teinegi tööriistatasku ja kõik vajalik sai siiski tehtud. „Kahjuks sain ma tuntuks selle poolest, et kaotasin kosmoses tööriistatasku,“ muigas Stefanyshyn-Piper. Tööriistataskut võis Maalt teleskoobigagi näha, kuni see 2009. aastal Maa atmosfääri sisenes ja ära põles.
Habras Maa
„Kui küsida ükskõik milliselt astronaudilt, mida talle kosmoses kõige enam teha meeldib, on vastus, et aknast välja vaadata,“ sõnas Stefanyshyn-Piper. Maad silmitsedes võib näha seda ümbritsevat tumesinist kihti: atmosfääri. See õhuke kiht kaitseb Maad ja teeb selle inimestele elamiskõlblikuks. „Me peame oma planeedi eest hoolitsema, sest see on ainus, mis meil on,“ rõhutas endine astronaut.
Kuigi Stefanyshyn-Piper peab suurepäraseks, et inimestel on võimalik avastada universumit üha enam, ei pea ta seda Maal valitsevate probleemide lahenduseks. „Juba seitset inimest kosmosesse saata on väga raske, rääkimata seitsmest miljonist,“ sõnas ta.
Stefanyshyn-Piper lahkus NASA-st 2009. aastal ja naasis tööle USA mereväkke. NASA andis talle kaks kosmoselennumedalit ja erakordse teenistuse medali.
Külaskäik sai teoks rahvusvahelise kosmosenädala raames ja koostöös USA saatkonnaga. Kohtumisel osales huvilisi kooliõpilastest teadlasteni. Loengut saab järele vaadata UTTV-st.
Autor: Kairi Janson, kairi.janson [ät] ut.ee