Kui Eestis räägitakse segregatsioonist, siis tavaliselt käib jutt eestlaste ja venelaste lahku kasvamisest. Enamasti peavad inimgeograafid selle all silmas kahe rahvusgrupi elamist paralleelsetes ühiskondades. Eestlased ja venelased ei puutu üksteisega kokku, sest elavad erinevates ja järjest sügavamalt eristuvates piirkondades.
Tartu Ülikoolis Kadi Mägi kaitsutud doktoritöö tulemused näitavad, et nõukogude perioodist päritud kõrge etniline elukohasegregatsioon on siiani püsinud ja isegi kasvanud. Sellele on kaasa aidanud nii eesti- kui ka venekeelse elanikkonna rändekäitumine.
"Venekeelne elanikkond on viimaste aastakümnete jooksul olnud üsna vähemobiilne ja seepärast sarnanevad nende elukohamustrid nõukogude ajal väljakujunenud mustritele," selgitas Mägi.
Loe täpsemalt edasi ERR Novaatorist
Uudist kajastas 13. novembril 2018 Aktuaalne Kaamera.