Neljapäeval, 6. detsembril toimub ERM-is Tartu Ülikooli eetikakeskuse 11. väärtuskasvatuse konverents, kus vaadatakse tulevikku ja küsitakse, milline on Eesti kool aastal 2035. Eetikakeskus tunnustab silmapaistvaid koole ja lasteaedu teadliku väärtuskasvatusega tegelemise eest.
Konverentsi keskne küsimus on, kuidas jõuda 2035. aastaks väärtuspõhise hariduseni, kus kõik asjaosalised teevad koostööd selle nimel, et meie lastest kasvaksid ennast juhtivad, loovad, ettevõtlikud, vastutustundlikud ja hoolivad inimesed.
Tartu Ülikooli (TÜ) eetikakeskuse eestvedamisel on koos kasvatusteadlaste ja koolijuhtidega valminud esimene versioon tulevikuhariduse visioonidokumendist „Väärtused ja vastutus“ ja konverentsil arutletakse ka selle üle.
TÜ eetikakeskuse juhataja professor Margit Sutropi sõnul oodatakse konverentsil osalejatelt kaasamõtlemist, kuidas viia ellu tulevikuhariduse keskne idee – paindlikud õpiteed. „Tuleb läbi arutada, kas kooli roll peaks tulevikus suurenema või tuleks vastutust jagada näiteks noortekeskuste või huvikoolidega. Mõtleme koos, kuidas aidata õpetajatel ja koolijuhtidel tulevikuhariduse keerdküsimustega toime tulla,“ selgitas Sutrop.
Kasvatusteadlaste, TÜ Pedagogicumi juhataja professor Margus Pedaste ja Tallinna Ülikooli (TLÜ) õpetajahariduse professori Katrin Poom-Valickise sõnul on Eesti üld- ja kõrgharidus maailmatasemel, kuid on ka hulk lahendamist vajavaid probleeme. „Eesti haridus on nagu vikerkaar: seal on kõiki värve, head ja halba, tehakse nii õigeid kui ka mitte nii õigeid asju,“ ütles Poom-Valickis. Tema sõnul on hariduses käibel tohutult müüte ja väärarusaamu, sest nüüdisaegseid teadmisi arengust ja õppimisest napib. Rõõm on aga näha üha suurenevat püüdu tõendus- ja teaduspõhisuse poole.
Margus Pedaste väitel on mitu murekohta seotud rahastamisega: „Riiklikult on haridustoetus kasvanud muude avalike teenuste toetustega võrreldes vähem kui üheski teises OECD riigis.“
Peale Sutropi, Pedaste ja Poom-Valickise kõnelevad konverentsil ka TLÜ kasvatusfilosoofia professor Airi Liimets, Haridus- ja Teadusministeeriumi projektijuht Ando Kiviberg, TÜ ühiskonnateaduste instituudi sotsiaalpoliitika dotsent Dagmar Kutsar, TLÜ digitehnoloogiate instituudi õppejuht Hans Põldoja, Emili Kooli direktor Indrek Lillemägi ning TLÜ kommunikatsioonieriala dotsent Katrin Aava.
Aruteluringis „Paindlikud õpiteed – unistus või tegelikkus?“ osalevad TLÜ noorsootöö korralduse lektor Ilona-Evelyn Rannala, Tartu Elleri kooli direktor Kadri Leivategija, Tartu erakooli TERA nõukogu esimees Urmo Uiboleht ja Tartu Lotte lasteaia direktor Viive Vellemaa.
Konverentsi avapäeval tunnustab TÜ eetikakeskus konkurssidel „Hea kool kui väärtuspõhine kool“ ja „Hea lasteaed kui väärtuspõhine lasteaed“ osalenuid. Samuti antakse üle tiitlid „Väärtuskasvatuse kool 2018“ ja „Väärtuskasvatuse lasteaed 2018“, millega tunnustatakse silmapaistva ja järjepideva väärtuskasvatuse eest koolis ning lasteaias.
Konverentsi programmi ja lisateabega saab tutvuda veebilehel.
Konverents ja konkursid toimuvad Haridus- ja Teadusministeeriumi riikliku programmi „Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009–2013“ jätkuprogrammi raames. Konverentsi korraldamist toetab Briti Nõukogu Eestis.
Lisateave:
Mari-Liis Nummert, TÜ eetikakeskuse projektijuht, konverentsi peakorraldaja, mari-liis.nummert [ät] ut.ee, 5192 2019
Õnne Allaje, TÜ eetikakeskuse kommunikatsioonijuht, onne.allaje [ät] ut.ee, 5308 4099