Bio- ja siirdemeditsiini instituudi nõukogu valis 12. detsembri koosolekul instituudi juhatajaks taas inimese füsioloogia professori Eero Vasara.
Instituudi nõukogu esimehe professor Pärt Petersoni sõnul valis nõukogu Eero Vasara tagasi peaaegu ühehäälselt. „See näitab, et nõukogu usaldab seni instituudi tööd juhtinud Vasarat ja näeb, et tal on instituudi tulevikusuuna kohta selge visioon,“ sõnas Peterson.
Professor Vasara sõnul on instituudi prioriteet tippteadus ning selle elluviimine oleneb suuresti noorte ja motiveeritud inimeste olemasolust. „Kindlasti peame ka edaspidi oluliseks instituudi teadussuundade mitmekesisust, mis on arenenud pikaajalise ja eduka tegevuse tulemusena,“ rääkis Vasar instituudi tulevikule mõeldes. Tema sõnul on plaan kujundada välja instituudi teaduslik katusteema, mis hõlmaks enamiku instituudi teadusrühmadest ja kõnetaks ühiskonda. „Üks võimalus on keskenduda enneaegsele vananemisele, mis on nii üksikisiku kui ka ühiskonna vaatekohast äärmiselt tähtis teema,“ lisas ta.
Vasar rõhutas, et instituudi teadustöösse tuleks senisest rohkem kaasata arstiteaduse üliõpilasi, et aidata noortel andekatel teadlastel liikuda edasi eelkõige akadeemilisel teel. „Peame tagama selle, et meie prekliinilise õppe kvaliteet vastaks ka tulevikus väga nõudlikele rahvusvahelistele tingimustele. Lisaks tuleb meil teha ümberkorraldusi doktoriõppes, et suurendada selle tõhusust ja doktorikraadiga inimeste konkurentsivõimet maailma järeldoktorite seas,“ täpsustas ta. Vasara sõnul on järeldoktorantuuri läbimine tingimata tarvilik selleks, et teadlane oleks oma akadeemilises tegevuses edukas. Ühtlasi tuuakse sel viisil Eestisse teadustöö oskusi ja teadmisi ning teadustööks vajalikke suhteid.
„Tänu valdkonna suurele toetusele oleme arendanud hoogsalt katseloomakeskust. Kui see keskus kiratseb või puudub, ei ole ülikoolis võimalik tõelise arstiteaduskonna olemasolu,“ rääkis Vasar. Tema sõnul on instituut muutunud rahvusvahelisemaks, siin töötavad ja õpivad väga erinevatest rahvustest doktorandid ja tippteadlased, ning see toetab instituudi arengut. „Nanomeditsiini professuuri avamisega selle aasta septembris loodame näha märkimisväärset arengut instituudis ja ülikoolis selles meditsiiniteaduste kõige teravamalt eesliinil olevas harus,“ sõnas Vasar tulevikuplaanidest rääkides.
Professor Vasar on juhtinud alates 1991. aastast Tartu Ülikooli füsioloogia instituuti ning 2016. aastast bio- ja siirdemeditsiini instituuti. Aastal 1992 valiti ta füsioloogia professoriks. Tema uurimistöö peasuunad on ärevusseisundite neurobioloogilised mehhanismid ning transgeense tehnoloogia rakendamine vaimu- ja neurodegeneratiivsete haiguste molekulaarsete mehhanismide selgitamiseks. Aastal 2010 valiti Eero Vasar Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks.
Professor Vasara tööd on tunnustatud riigi teaduspreemiaga meditsiini alal (2004), Eesti Vabariigi Punase Risti III järgu ordeniga (2001) ja Eesti Teaduste Akadeemia Karl Schlossmanni medaliga (2016).
Instituutide juhid valitakse ülikoolis kolmeks aastaks. Eero Vasara ametiaeg bio- ja siirdemeditsiini instituudi juhina kestab 1. jaanuarist 2019 kuni 31. detsembrini 2021.
Lisateave: Eero Vasar, akadeemik, bio- ja siirdemeditsiini instituudi juhataja, inimese füsioloogia professor, 737 4331, 526 8033eero.vasar [ät] ut.ee (, )