Tartu Ülikooli meediauuringute professor Andra Siibak on kahe eelkooliealise tüdruku ema. Avalikku Instagrami kontot tal ei ole, kuid Facebookis on tal ligi 400 sõpra, kellega ta on jaganud pilte ka oma tütardest. Seega on ta nii nagu väga paljud teisedki emad loonud oma järeltulijatele digitaalse jalajälje.
Kui professor Siibak postitab Facebooki oma laste pildi võib-olla ainult korra aastas, siis paljud teevad lasteteemalisi postitusi märksa sagedamini.
Sotsiaalteadlased nimetavad säärast käitumist digi- või võrguvanemluseks. Inglise keeles öeldakse selle kohta shareting, mis on tuletatud sõnadest share (jagama) ja parenting (laste kasvatamine). Võrguvanemate jaoks on sotsiaalmeediakeskkonnad, näiteks Facebook, sageli justkui moodsad perekonnaalbumid.
Fotode postitamises pole iseenesest midagi taunimisväärset, kuid Siibak osutab suurele vahetegemisele täiskasvanute ja laste kohtlemises. Seda kinnitas juba 2012. aastal Gerli Luste bakalaureusetöö. Luste intervjueeris Facebooki kasutajaid, kes avaldavad aktiivselt perekonnafotosid, ja selgus, et enne fotode avaldamist küsitakse neil kujutatud täiskasvanuilt luba, kuid laste arvamust pildivaliku kohta või luba nende avaldamiseks ei küsi naljalt keegi.
„Neid, kes enne laste kohta postituse tegemist laste endiga neil teemadel räägib, on väga vähe,“ tõdes Siibak. „Tavaliselt põhjendavad vanemad seda nii: ta on minu laps ja mina otsustan, millist infot ma tema kohta jagan. Sedasi pannakse maksma nii-öelda tugevama õigus.“
Et vanemate sotsiaalmeediategevuse ja fotode jagamise kaudu ei looda ainuüksi kuvandit täiskasvanutest lapsevanematena, vaid kujundatakse ka lapse virtuaalset identiteeti, soovitab professor Siibak lapsi hoopis enam aruteludesse kaasata. „Ma arvan, et juba lasteaialapsega on võimalik koos pilte vaadata ja nende üle arutada,“ ütles Siibak. „Kui ma enda lastega koos pilte vaatan, siis küsin, kas neile üks või teine pilt meeldib ja mida nad nendest piltidest arvavad.“ Siibak lisas, et kindlasti ei suuda nelja-aastased hoomata, mida Facebook või pildi postitamine tähendab, aga neilt võib küsida sisulisi küsimusi, mida nad mõistavad ja millele nad suudavad vastata.
Sellised vestlused on tähtsad, sest kui vanemad jagavad sotsiaalmeedias laste kohta privaatset infot ja visuaalset materjali, loovad nad lapse digitaalset jalajälge ja mõnikord võivad sellega pahaaimamatult rikkuda laste õigusi. „Lapsevanemad peavad hea seisma lapse õiguste kaitsmise eest. Nad peaksid hea seisma ka selle eest, milliseks kujuneb lapse digitaalne jälg, enne kui ta saab täiskasvanuks ja hakkab ise enda kohta käivat sisu haldama,“ selgitas professor.
„Osa uurijaid, aga ka organisatsioone, näiteks ÜRO, leiavad, et sotsiaalmeediasse postitades rikuvad vanemad lapse õigusi eneseväljendusele ja privaatsusele, ning nad soovitavad neisse otsustesse lapsi rohkem kaasata. Kui laps oskab juba oma tahet väljendada, tuleks hakata ka tema arvamusega arvestama,“ tõdes Siibak.
Emad ja teismelised
Eestist mitte väga kaugel, näiteks Itaalias ja Austrias, on juba olnud ka juhtumeid, kus teismelised on oma vanemad kohtusse kaevanud, sest neile ei meeldi, mida vanemad nende kohta internetis on jaganud.
Kuigi Eestis ühtegi sellist kohtuasja veel käimas ei ole, näitavad Tartu Ülikooli kommunikatsioonijuhtimise magistrandi Merike Lipu ja Andra Siibaku koostöös tehtud uuringu tulemused, et ka siin näevad lapsevanem ja laps lastest tehtud piltide ning privaatse info jagamist üsna erineva nurga alt.
Uuringu käigus intervjueeriti eraldi ühest ja samast perest pärit ema ja eelteismelist (9–13-aastast) last. Valimis oli 14 perekonda. Eelteismelistel paluti mõtestada, mida nad arvavad sellest, kui vanemad teevad nende kohta sotsiaalmeediasse postitusi. Samuti uuriti, kuidas neid postitusi tegevad emad oma tegevust tõlgendavad. Emad olid vaatluse all just seetõttu, et nemad on peamised lasteteemalise sisu jagajad.
Uuringu tulemuste põhjal häiris Eesti noori kõige rohkem see, et enamjaolt ei küsinud emad enne postitamist laste arvamust. „Eelteismeliste jaoks oli vanemate selline käitumine suur probleem,“ selgitas Siibak. „Üldiselt neile ei meeldinud, et vanemad nende kohta käivat infot jagavad, ja nad tahaksid sel teemal palju rohkem sõna sekka öelda.“
Loe täpsemalt Novaatorist.