21.–22. märtsil toimus Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi neljas teaduskonverents. Osalesid instituudi teadlased ja üliõpilased, lisaks olid kaasatud ettevõtete esindajad, kuid ka poliitik Anne Sulling ja Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees Andres Koppel.
Sel aastal oli konverentsi peatähelepanu pööratud küsimusele, kuidas peaksid ülikoolid tegema koostööd ettevõtjatega, et vastata ühiskonnapoolsele ootusele innovatsioonist ehk kuidas saaks tehnoloogiainstituudis parandada koostööd teadlaste ja ettevõtjate vahel. Kahe päeva jooksul said osalejad võimaluse esitada oma nägemuse selle kohta, mida on õppida minevikust, kuidas ollakse rahul hetkeolukorraga ja missugused võiksid olla pidepunktid tulevikuks.
Tehnoloogiainstituudi direktor Reet Kurg ütles, et tehnoloogiainstituudi ärimudel, teha nii tipptasemel baasteadust kui ka rakendusuuringuid, on ennast igati õigustanud. "Meie instituut on elujõuline ja arenev teadusasutus, kuhu igal aastal lisandub uusi teadusgruppe,"ütles Kurg. "Meie eesmärgiks on veelgi tõhustada koostööd ettevõtetega ja kuidas seda teha, oligi meie selleaastase konverentsi põhiteema," lisas ta.
Tehnoloogiainstituut saab olla uhke oma ettevõtluskoostöö üle. Näiteks rääkis konverentsil Tartu Ülikooli molekulaarse mikrobioloogia vanemteadur Arvi Jõers oma kogemusest teise põlvkonna probiootikumide arendamisel koostöös MTÜ Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskusega. Heast koostööst tõi näite ka Tartu Ülikooli robootika dotsent Karl Kruusamäe, kes koos ettevõttega Milrem roboteid arendas. Näiteid edukatest projektidest ja koostöödest, mis on toetatud Nutika spetsialiseerumise meetme poolt, oli rohkemgi.
Ükski koostöö ei teki ilma avatud suhtluse, teineteise mõistmise ja usalduseta. Loodusteadustest rääkides põrkume tihti olukorraga, kus ei saada aru, mida teadlased teevad. Lihtsal ja arusaadaval viisil väljendumine on keeruline. Konverentsil leiti, et nii teadlaste poolel, kui ka loodusteaduste valdkonnas tegutsevate ettevõtetel on puudu inimestest, kes suudavad rääkida innovatsioonist lihtsalt ja arusaadavalt.
Sõnumi selgus ei ole loomulikult ainuke takistus kommunikatsiooni ja koostöö ülesehitamisel. Ülikool on oma olemuselt avatud, õppimisele ja kogemuste peegeldamisele suunatud asutus. Teadustöö üks oluline osa on oma tulemuste avalikustamine, näiteks artiklite kirjutamine ja konverentsidel esinemine. Ettevõtlus ja ärimaailm on tihtipeale ülesehitatud vastupidiselt – oma ärisaladust tuleb hoida. Tasakaalu leidmine ja mõlemaid osapooli rahuldavale kokkuleppele jõudmine on tihtipeale pikk ja kohtumisterohke protsess. Takistuseks võib osutuda ka teadlaste ja ettevõtjate erinev suhtumine aega – teadlasel tavaliselt ajalisi piire ei ole ning ta tahab probleemi rahulikult süveneda. Ettevõtjate jaoks on aga aeg raha, nad tahavad lahendust konkreetsele küsimusele ja seda võimalikult kiiresti.
Anne Sulling tõi välja, et Eestis on hetkel Euroopa Liidus kõige vähem selliseid ettevõtteid, mis toovad turule innovaatilisi tooteid või teenuseid. Protsessi kiirendamiseks oleks vaja luua rakendusuuringute instituut, kus tegeletakse ainult ühiskonnale oluliste (rakendus)uuringutega.
Konverentsil arutleti ka baas- ja rakendusuuringute erinevuste üle. Suur osa kasutusse võetud teaduslikest saavutustest ja leiutistest on sündinud fundamentaalteaduse tulemusena. Fundamentaalteadlane on uudishimulik, ta tegutseb oma uudishimu ajel. Rakendusuuringutel on aga kindel eesmärk – mingi toote või teenuse arendamine, seal ei saa uurida uurimise pärast. Leiti, et baas- ja rakendusuuringud on mõlemad olulised ja vajalikud ja mõlema tegemiseks tuleb leida vahendeid ning ühte ei või teha teise arvelt.
Kokkuvõtteks leiti, et teadlased ja ettevõtjad peavad rohkem ja avatumalt suhtlema, et paremini mõista üksteise eesmärke ja ootusi. Alustada tuleks väikestest projektidest, usalduse ja koostöö kasvades saab ette võtta suuremad projektid.
Lisateave: Reet Kurg, tehnoloogiainstituudi direktor, 737 5040, reet.kurg [ät] ut.ee