Gümnaasiumiõpilased tegid koos Tartu Ülikooli molekulaarbioloogidega kindlaks mitu liiki pärmseeni Eestis elab ja millised neist on kõige sagedasemad. See on esimene üleriigiline pärmseente leviku uuring.
Tulemuste saamiseks kogusid kooliõpilased bioloogilisi proove ning analüüsisid neid laboris. Seejärel pandi kokku väärtuslik kogu, Pärmivaramu kollektsioon, mida teadlased hakkavad kasutama edaspidistes uuringutes.
Pärm – kes see on?
Pärm – see on osa meie argipäevast. Me kõik puutume sellega iga päev kokku. Lisaks sellele, et me küpsetame, sööme pirukaid, kringleid, pruulime või mekime koduõlut ja -veini, leidub pärme nii pinnases, taimedel, õhus kui ka vees. Ka meie soolestikus ja naha pinnal elavad pärmid.
Pärme peetakse üheks esimeseks "kodustatud" organismiks. Juba vanas Egiptuses oli kasutusel leiva küpsetamine. Arheoloogid on väljakaevamistel leidnud uhmerkive ja küpsetusahjusid, mis on vanemad kui 4000 aastat. Samuti kujutatakse leiva tegemist Vana-Egiptuse joonistustel.
Seega, kuigi me ei pruugi pärmidele igapäevaselt mõelda, elame me nendega koos juba väga kaua ning kasutame neid igapäevaselt.
Loe edasi Novaatorist.
