Esmaspäeval, 16. detsembril kell 12.00 esitleb Tartu ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonna emeriitdotsent Ivar Piir TÜ ajaloo muuseumi valges saalis aastakümnetepikkuse töö tulemust – esimest eestikeelset füüsika ajaloo õpikut kõrgkoolidele. „Füüsika ajalugu“ annab detailse ülevaate füüsikalist maailma kirjeldavate teadmiste kujunemisest läbi aegade. Kiirpilk on heidetud ka füüsikast inspireeritud tehnika arengule.
Ligi 600-leheküljeline raamat algab sissevaatega füüsika eelajalukku vanades idamaades, Kreeka-Rooma antiikkultuuris ning keskaegses Araabias ja Euroopas. Raamat teeb tagasivaate füüsika kui teaduse sünnile renessansi-järgsel ajal eelkõige Itaalias (Galilei) ja Madalmaades (Descartes, Huygens) ning jõuab välja Inglismaale, kus uue teaduse viis täiuslikkuseni Isaac Newton.
Sellele järgnevad klassikalise füüsika sajandid XVIII ja XIX, mil füüsikas arendati välja suured suhteliselt iseseisvad osad: mehaanika, termodünaamika ja statistiline füüsika, optika ja elektromagnetism. XIX ja XX sajandi vahetusel selgus ootamatult, et mõnede katsete tulemusi ei saanud selgitada neis teoreetilistes raamistikes ja see sundis looma „uue füüsika“ – kvantmehaanika ning eri- ja üldrelatiivsusteooria.
Raamat käsitleb ka füüsikamaailma XX sajandi saavutusi: aatomifüüsika, tuumafüüsika ja elementaarosakeste füüsika ning nende krooniks, 1970ndatel esitatud alusosakeste standardmudelit. „Füüsika ajalugu“ lõpeb tõdemusega, et 2013. aastal õnnestus katsetest leida esimesed vihjed standardmudeli viimase puuduva osakese – Higgsi bosoni – olemasolu kohta.
Raamat on ilmunud eestikeelsete kõrgkooliõpikute väljaandmise programmi raames.
Ivar Piir (s. 1929) on Tartu ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonna emeriitdotsent. 1957. aastast pensioneerumiseni õpetas ta Tartu ülikoolis teoreetilist füüsikat. Füüsika ajaloost hakkas ta loenguid pidama 1980ndate lõpul.
Lisainfo: Piret Kuusk, TÜ teoreetilise füüsika labori juhataja, tel: 737 4621, e-post: piret [dot] kuusk [ät] ut [dot] ee.