5. detsembril toimub Tartu Ülikooli muuseumi (Lossi 25) valges saalis konverents „100 aastaga pärisorjusest emakeelse ülikoolini“. Konverentsil avatakse kultuurilisi ja ühiskondlikke protsesse, mis tegid võimalikuks eestikeelse ülikooli asutamise 1919. aastal, ning käsitletakse rahvusülikooli algusaastate raskusi.
Konverentsi idee autori ja ühe peakorraldaja, Tartu Ülikooli muuseumi kuraatori Lea Leppiku sõnul võimaldab ühepäevane konverents pühendada tähelepanu vaid mõnele olulisele teemale neis protsessides. Samas jääb käsitlemata nii mõnigi, mis tema sõnul on olnud määrava tähtsusega, näiteks linnastumine. „Hea meel on aga selle üle, et emakeelse ülikooli juubeliaastal tulevad õigusteadlased ja ajaloolased kokku, et kõnelda ja arutleda selle olulise teekonna üle eestlaste kultuurilisel iseseisvumisel,“ ütles Leppik.
Konverents on jaotatud kolme suurde teemaplokki. Esimeses osas räägivad õigusteadlased sellest, kuidas õigusruum soodustas eestlaste kultuurilist arengut. Teises on kõneaineks paljude eestlaste elu mõjutanud liikumised ja järkjärguline pärisorjusest vabanemise protsess. Konverentsi kolmandas osas heidetakse valgust rahvusülikooli asutamise ajale ja tolleaegsetele keerdküsimustele, aga ka sellele, mis toimus samal ajal Lätis.
Konverentsi lõpetab Tartu Ülikooli muuseumi väljaande „Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi“ 47. numbri „Kas me sellist rahvusülikooli tahtsime?“ esitlus. Artiklikogumikus käsitletakse ülikooli mitme eriala valikukohti Eesti taasiseseisvumise järel ja seda, kuhu tehtud valikud on välja viinud. Kirjutatakse ka ülikooli ajalehe ja psühholoogiaüliõpilaste ühenduse tegevusest.
Mõistagi on väljaandes kajastatud ka muuseumi enda tegevust. Kuraator Leili Kriis kirjutab muuseumi mööblikogust ja kuraator Anu Rae teeb haiguslugude kogu põhjal ülevaate 19. sajandi lõpus Tartus levinud ravivõtetest. Teised kogumikus üles astuvad autorid on Riho Altnurme, Margus Pedaste, Irene Kull, Merike Ristikivi, Eero Kangor, Terje Lõbu, Ken Ird, Tarmo Kulmar, Varje Sootak, Kadri Raag, Jaroslav Stadnichenko ja Mariann Raisma.
Konverentsi kavaga on võimalik tutvuda muuseumi kodulehel. Konverentsi töökeel on eesti keel. Oodatud on kõik huvilised ja osalemine on tasuta.
Lisateave: Lea Leppik, TÜ muuseumi kuraator, 526 1236, lea.leppik [ät] ut.ee