Rahvatervishoid on kiiresti arenev valdkond, mille keskmes on tegevused, millega soovitakse ühiskondlikult hoida ja parandada inimeste tervist. Seepärast on järjepidevalt vaja analüüsida, kas mingi haigus harveneb või sageneb või mingi riskikäitumise esinemissagedus kasvab. Milline on Eesti rahvatervishoiu olukord praegu, räägitakse Tartu Ülikooli rahvatervishoiu konverentsil. Otseülekanne algab 13. märtsil kell 10 www.uttv.ee.
Seoses COVID-19 viiruse levikuga ning tulenevalt Terviseameti ning peaministri soovitustest viiruse leviku piiramiseks suuri üritusi mitte korraldada, toimub konverents vaid videosilla vahendusel. Palume konverentsile registreerunud inimestel jälgida konverentsi www.uttv.ee vahendusel. Ettekanded toimuvad lähtuvalt programmist.
Tartu Ülikooli rahvatervishoiu magistriõppekava programmijuht ja epidemioloogia professor Anneli Uusküla tõdes ajakirjale UT antud intervjuus, et rahvatervishoid kätkeb endas tegevusi, millega soovitakse ühiskondlikult hoida ja parandada kõigi inimeste tervist, propageerides näiteks füüsilist aktiivsust, jälgides keskkonna mõju tervisele, tagades kõigile võrdse ligipääsu terviseteenustele jne.
„Arenenud riikides on juhtivate surmapõhjuste seas elustiilist tingitud haigused,“ tõdes Uusküla, kelle sõnul on valdav osa tervisekaost väljaspool meditsiini võimekust.
Võrreldes teiste Euroopa riikidega on Eestis väga erinev suremus välispõhjustest tingitud surmadesse: narkootikumide üledoosid, alkoholi ja muuga seotud traumad, mürgistused. „Väga suur osa välispõhjustest tingitud surmadest on ju ennetatavad. Me teame seda sellepärast, et teistes arenenud riikides on traumadesse ja mürgistustesse suremus palju väiksem,“ ütles Uusküla.
„Välispõhjustest tingitud surmade poolest on Eesti olnud Euroopa liider ja narkootikumide üledoosist tingitud surmade poolest oleme maailmas esirinnas. See on väga masendav. Eesti oli 15 aastat Euroopas esimene ja maailmas teine peamiselt fentanüüli kasutamisega seotud üledooside poolest. Ka meie alkoholitarvitamine on väga murettekitav. Sellega on seotud nii suremus kui ka haigestumus, aga ka kõik need mured, mida me tervishoius ei näe – probleemid inimeste eraelus ja suhetes,“ rääkis Uusküla.
Nendest ja teistest rahvatervise probleemidest räägivad nii tervishoiupraktikud kui ka teadlased 13. märtsil kell 10 algaval rahvatervishoiu teaduskonverentsil „Teaduspõhine õpe, mis aitab otsustada. Rahvatervishoiu magistriõppe 20 aastat Tartu Ülikoolis“. Konverentsi avab sotsiaalminister Tanel Kiik.
Tutvu konverentsi kavaga ja vaata otseülekannet www.uttv.ee.