Vabariigi Valitsus otsustas toetada kaht Tartu Ülikooli teadusprojekti, millest ühega selgitatakse välja koroonaviiruse tegelik levik ja epideemia kulg Eestis ning teisega tuvastatakse, kui suur hulk Saaremaal ja Õismäel elavaid inimesi on koroonaviirusega kokku puutunud.
Kaheksa nädalat kestva koroonaviiruse levimuse jälgimise uuringu käigus intervjueeritakse ja kutsutakse testimisele iga nädal 2000 eestimaalast. Seireuuringu juht, Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi juhataja, peremeditsiini professor Ruth Kalda sõnas, et praeguse epideemia tingimustes on tervisepoliitilisteks otsusteks vaja usaldatavaid levimusandmeid.
„Seni on Eestis eriolukorra meetmete valikul lähtutud raskemate haigusjuhtude ja arstiabi vajavate inimeste nakatumise statistikast ning teiste riikide kogemusest. Kuna aga kõik koroonaviirusega nakatunud ei haigestu ja kõiki haigestunuid ei testita, ei ole meil andmeid viiruse tegeliku leviku kohta,“ rääkis Kalda.
Tartu Ülikooli teadlased selgitavad välja nakkuse leviku nii viirusinfektsiooni tunnustega kui ka sümptomiteta elanike seas. Sel moel saab hinnata üleriigilist nakkuse levikut rahvastikus ning eri rahvastikurühmades ja piirkondades.
„Kui tahame hinnata eriolukorras rakendatud meetmete tõhusust ja muuta tõenduspõhiselt seniseid otsuseid, on oluline teada leviku andmeid rahvastikus. Õige teave võimaldab meil valida õiged meetodid,“ sõnas Ruth Kalda.
Seireuuringu töörühma kuuluv Tartu Ülikooli epidemioloogia professor Anneli Uusküla rõhutas, et puuduliku teabe alusel ei saa epideemiat tulemuslikult ohjeldada. Selleks on vaja hinnata nii viiruse levikut kui ka seda, millised on enim ohustatud rahvastikurühmad ja piirkonnad Eestis.
„Lisaks epideemia kulule on vaja analüüsida ka riigi rakendatud ennetusmeetmete ulatust ja mõju. Uuringust saadav teadmine on oluline nii selleks, et töötada välja edaspidiseid nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamise tegevuskavu, kui ka näiteks vaktsineerimiskava suunamiseks,“ sõnas Uusküla.
Uuringu üks osa on läbilõikeline küsitlusuuring, mida hakkab tegema küsitlusfirma. Küsitluse juhuvalimisse kuuluvad vähemalt 18-aastased inimesed, keda rühmitatakse soo, vanuse ja elukoha järgi, tuginedes rahvastikuregistri andmetele.
Küsitluses osalenud isikud kutsutakse kokkulepitud ajaks Medicumi läbisõidu-testimispunktidesse, kus proov võetakse läbi avatud autoakna. Proovide võtmise puudega inimestelt ja eakatelt korraldab Medicum vajaduse korral nende kodus. Teste analüüsitakse Synlabi laborites, tulemused kantakse tervise infosüsteemi ja Medicum teavitab testituid nende testi tulemusest. Kõiki uuringu käigus tuvastatud nakatunuid küsitletakse regulaarselt, et jälgida haiguse kulgu.
Uuringus osalemine on vabatahtlik. Uuringus saavad osaleda nii eesti kui ka vene keelt kõnelevad inimesed. Selleks tõlgitakse küsimustikud ja infolehed vene keelde.
Uuringu ettevalmistamise ja tegemisega on seotud Tartu Ülikooli laiapõhjaline teadlaste kogu, kuhu kuuluvad eksperdid TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudist, genoomika instituudist, arvutiteaduse instituudist, matemaatika ja statistika instituudist ning Johan Skytte poliitikauuringute instituudist. Seireuuringu maksumus on 1,8 miljonit eurot.
Teiseks toetasid valitsuse liikmed seroepidemioloogilise uuringu KoroSero-EST katseuuringu korraldamist Saaremaal ja Õismäel. 300 000 eurot maksva uuringu eesmärk on tuvastada, kui suur hulk inimesi on koroonaviirusega kokku puutunud. Mõlema kogukonna juhuvalimid moodustab Eesti Haigekassa ning uuritakse kokku 1080 inimest Saaremaalt ja 1080 inimest Õismäelt.
Vabatahtlikke kaasavad ja proove võtavad perearstid. Veeniverest võetavas proovis uuritakse antikehade olemasolu, mis näitab, kas inimene on COVID-19 haiguse läbi põdenud. Katseuuringusse kutsutakse inimesi 1. maist 31. juulini. Selle käigus kogutud andmeid kasutatakse ka üle-eestilise koroonaviiruse seroepidemioloogilise uuringu ettevalmistamiseks.
Uuringut KoroSero-EST juhib Tartu Ülikooli lastekliiniku lastenakkushaiguste assistent ja Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliiniku arst-õppejõud pediaatria alal dr Piia Jõgi. Uuringu meeskonda kuuluvad teadlased TÜ lastekliinikust, bio- ja siirdemeditsiini instituudist, peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudist ning kliiniliste uuringute keskusest.
Lisateave:
Ruth Kalda, Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi juhataja, peremeditsiini professor, 5698 5599, ruth.kalda [ät] ut.ee
Piia Jõgi, Tartu Ülikooli lastekliiniku lastenakkushaiguste assistent, Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliiniku arst-õppejõud pediaatria alal, piia.jogi [ät] ut.ee