8. mail kirjutas keelenõunik Helika Mäekivi koos Reet Hendriksoni ja Ülle Sihveriga Sirbis erialakeelest ja terminiõppest.
Erialakeel ja terminiõpe tuleb lõimida erialaainetega ning see eeldab muu hulgas õppejõudude senisest tihedamat ja sisulisemat koostööd.
Mõningasele ebaühtlusele vaatamata on erialakeelt arendatud järjepidevalt. Pärast Eesti iseseisvuse taastamist on kasutusele tulnud suur hulk abivahendeid: eesti keele instituudi keelekogud ja keelenõu, samuti uus terminihalduskeskkond Ekilex, universaalne terminitöövahend terminoloogidele ja erialakeele kasutajatele.
Terminitöös juhindutakse haridus- ja teadusministeeriumi raamdokumendist „Eesti oskuskeelekorralduse ja terminitöö toetamise põhimõtted (2019–2027)“, kus tähtsustatakse eestikeelse terminivara loomist ja arendamist, töö tulemuste avalikku kättesaadavust, terminikehamite koostööd ja infovahetust ning terminitöö populariseerimist. Terminitööd korraldab EKI, kes tegutseb HTMi ning Eesti terminitöö juhtkomitee suuniste alusel. Kummatigi on selge, et terminitöö pole mõeldav erialainimesteta, kellel peab selleks olema soovi ja tahet.
Erialainimese esmane tööriist on termin, seetõttu tuleb hakata arendama terminiteadlikkust, mis tähendab alusteadmisi terminoloogiast, terminiloome loogikast ja hea termini valikupõhimõtetest. Praegu tegutseb üle viiekümne terminikehami ja igal aastal peetakse rohkelt terminoloogiat ja erialakeelt käsitlevaid üritusi. Eesti maaülikool, kaitseväe akadeemia ja Tartu ülikool on mitmel aastal kutsunud huvilisi arutlema eriala- ja teaduskeele ning terminiarenduse üle. Selgi aastal on juba saanud teoks terminipäevak „Mõtestades mõistet“, kus osales ligi 80 kolleegi 26 asutusest üle Eesti. Nimetus terminipäevak viitab praktilisele rõhuasetusele: eesmärk on ühendada teooria ja praktika, arutleda oma eriala terminite üle ning leida omandatud teadmistele tuginedes ja kolleegide kõrvalpilgu abil kitsaskohtadele lahendus.
Loe edasi Sirbist.