Kuula Tartu Ülikooli sisseastuja taskuhäälingusaateid Delfis

Nii nagu füüsika saab kirjeldada kõigi objektide massi, energiat ja muid omadusi, saab semiootika abil uurida kõiki maailma asju, mis on kellegi jaoks olulised või tähenduslikud. Semiootikud õpivad märkama tähendustes seaduspärasusi ja ära tundma varjatud seoseid.

Lisaks inimühiskonnale tegeleb semiootika ka loodusega, näiteks globaalsete keskkonnamõjudega. Ka Eesti looduses on näha, kuidas loomastik vaikselt muutub. Samal ajal avaldub keskkonnamuutus Vaikse ookeani saartel hoopis suurte tormide ja merevee tõusuna. Semiootikud koguvad ja uurivad lugusid, kuidas on muutused tajutavad inimestele eri kultuuridest, aga ka teistele liikidele.

Hetkel aktuaalne koroonakriis on semiootika vaatenurgast aga loov nähtus kultuuris, millest saavad alguse täiesti uued tegevusviisid. Viirusehirm on oluliselt ühiskonda mõjutanud – see annab uue vaate mitmetele argistele tegevustele, näiteks vahetule suhtlusele. Kindlasti on oodata isoleerituse kasvu. Tekib küsimus, kuidas me need muutused oma maailmapilti paigutame.

Semiootika on üks humanitaarteadustest. Humanitaarteaduste õppimine annab hästi laia silmaringi, analüüsi- ja kriitilise mõtlemise oskuse ning arusaamise, kuidas orienteeruda keerulistes olukordades. Üha keerulisemaks muutuvad probleemid on ka põhjus, miks suured firmad kaasavad oma arendustesse üha enam humanitaare.

Semiootika annab igapäevaeluks parema tähelepanuvõime, näiteks osatakse paremini märgata inimeste kehakeelt või tähele panna tähendust andvaid objekte linnaruumis. Semiootika abil on võimalik näha inimese maailmavaate taga laiemat suhete mustrit ja mõtestada meie ühiskonna toimimist. Semiootikat õppinu näeb teisiti ka meid ümbritsevat looduskeskkonda – kuidas teised liigid keskkonnas suhtlevad ja milliste märkide järgi orienteeruvad.

Semiootika erialale sisseastujatelt küsitaksegi vestlusel eelkõige nende maailmapildi ja kultuurikogemuse kohta ning uuritakse, millest lähtub õpilase huvi semiootika vastu. Semiootikud kirjutavad palju, seega tuleks arvestada, et suure osa semiootikaõpingutest hõlmab enese oskuskliku väljendamise harjutamine.

Semiootikud on paindlikud ja analüüsivõimelised inimesed, keda ühiskondlike protsesside muutlikkus ei heiduta. Paljud semiootikud töötavad seetõttu ajakirjanikena. Semiootikutele sobivamad ametid ongi need, mis tegelevad inimeste, ühiskonna, kommunikatsiooni, turunduse või loovusega. Mõned tuntumad semiootika osakonna lõpetajad on Valdur Mikita, Aivar Loog, Mari Peegel ja Piret Karro.

Õpetaja tööl on sügav mõte ja kaugeleulatuv eesmärk muuta noorte inimeste elu ja maailma. Kuid milline on õpetaja roll tänapäeva ühiskonnas? Milline on õpetajaks saamise teekond? Milliseid proovilepanekuid ja võimalusi see eriala pakub? Kuidas on eriolukord muutnud õpetajate ja õpilaste igapäevaelu? Nendele ja paljudele teistelegi küsimustele aitavad vastust leida Tartu Ülikooli esimese kursuse tudeng Birgit Paju ning Põlva Gümnaasiumi füüsikaõpetaja Leesi Peedumäe.

Tänapäeva ühiskonnas väärtustatakse õpetajaametit aina enam. Selle eriala olulisust näitavad nii stabiilselt tõusev palk kui ka suur nõudlus tööturul. Õpetajas nähakse sõpra ja toetajat, kelle poole nii mure kui ka rõõmuga pöörduda. Saatekülaliste sõnul esitavad õpilased aina julgemalt küsimusi, nad ei karda eksida ja tunnevad ennast koolikeskkonnas mugavalt. Moodsa kooli õppetöös kasutatakse üha rohkem infotehnoloogilisi lahendusi, nagu nutitahvleid ja tahvelarvuteid, erinevaid ülesandeid lahendatakse nii arvutiklassis kui ka väliprojektide käigus. Õpilastel on rohkelt valikuvõimalusi endale sobiliku õppekava koostamisel. Ka õpetaja saab olla iseseisev, talle antakse palju vabadust ja töö on paindlik. Taskuhäälingusaates jagavad Birgit ja Leesi ka oma muljeid eriolukorraaegsetest uutest lahendustest, mille seast näiteks õppevideote tegemine leiab tõenäoliselt kasutust ka edasises õppetöös.

Tartu Ülikoolis saab omandada õpetajahariduse nii päeva- kui ka sessioonõppes. Noore õpetaja tee ülikoolis algab teoreetiliste teadmistega, kuid oluline on ka praktilise kogemuse omandamine. Kolmandal õppeaastal tutvutakse vaatluspraktikal tegevõpetaja igapäevatööga, ent tudengitel soovitatakse juba varem otsida võimalusi klassi ette astuda. Selleks pakub suurt abi asendusõpetajate programm, milles osaledes saab tudeng päriselt õpetamise kogemuse.

Veel kuuled saates, millised on esmakursuslase Birgiti muljed Raatuse koolis matemaatika õpetamisel. Sujuvamaks sisseelamiseks soovitakse ülikooli lõpetamise järel töötada esimesel aastal poole kohaga, et oleks aega materjale ette valmistada ja koolieluga kohaneda.

Kui soovid pärast saate kuulamist õpetaja eriala kohta rohkem teada saada, mine Tartu Ülikooli veebilehele opetaja.ut.ee.

Praktika aitab arendada üliõpilaste erialaseid oskusi ja annab kogemusi. Kogemused on tööturule minnes aga ülimalt kasulikud, sest tööandjad hindavad peale särasilmsuse ja õpihimu ka analüüsivõimet ning valdkonna praktilist tundmist. Saates jagavad oma kogemusi arstiteaduse neljanda kursuse tudeng Anna-Marija Sljusartšuk ning majandusteaduskonna esmakursuslane ja sotsiaalse idufirma CommuniCare tegevjuht Norman Vester.

Tartu Ülikoolis on võimalik valida paljude praktikavõimaluste vahel ja praktika võib läbi teha ka mitu korda. Võib minna mõnda ettevõttesse, lüüa kaasa projektides, töötada koos teadlastega uurimisrühmades või katsetada ideid Startup Labis. Magistrantidel on võimalus omandada kogemusi ja teadmisi ka tööstusmagistrantuuris või panna ennast proovile juhendajana. Praktika valik sõltub erialast ja üliõpilase vajadustest ning seda saab teha nii Eestis kui ka mujal maailmas. Ülikool toetab igati praktikat teistes riikides, et üliõpilased näeksid erinevaid ühiskondi ja saaksid mitmekesiseid kogemusi.

Igal aastal teeb Tartu Ülikoolis praktika üle 7000 üliõpilase – üle poole kõigist üliõpilastest. Alates 2020. aasta sügisest suureneb see arv veelgi, sest siis muutub praktika tegemine võimalikuks kõigil erialadel.

Tartu Ülikooli taskuhäälingusaatest saad veel teada, miks tasub õppida just Tartu Ülikoolis ja mis eristab Tartut teistest linnadest. Head kuulamist!

Tartu Ülikooli neljanda taskuhäälingusaate teema on reaalteadused. Külas on geograafia teise aasta üliõpilane Elise Jalonen ning materjaliteaduse ja tehnoloogia esimese aasta magistrant Kenneth Tuul. Ülikooli erialavalik on paljudele esimene tõeliselt suur iseseisev otsus, tihti näib see lausa elu ja surma küsimusena. Õnneks ei määra 19-aastaselt ülikooli astudes langetatud otsus siiski ära tervet ülejäänud elukäiku. Loodus- ja täppisteaduste õppekavad annavad aga tugeva vundamendi ja ülekantavad oskused, mis omakorda avavad uusi uksi.

Õppides Tartu Ülikoolis loodus- ja täppisteadusi, saad esiteks tugeva erialase aluspõhja, mis tagab sulle töökoha, ning teiseks tööriistad, mille abil on sul võimalus end edasi arendada ja maailma lahti mõtestada. Teadmised, oskused, loodusteaduslik mõtteviis ning haridusega kaasnev enesekindlus lubavad sul teostada end akadeemilises töös, juhina, kunstnikuna, ettevõtjana, poliitikuna või kellena tahes.

Ülikoolis õppimises ja olemises on tohutult palju tahke, mis muudavad selle terviklikuks kogemuseks. Kui sa ei ole veel päris kindel, mida teha tahad, või kuskil sisimas on kirg just loodus- ja täppisteaduste vastu, siis on see õige valdkond, kus teha oma esimesed sammud täiskasvanuna.

Kui kuulasid saadet ning hakkasid loodus- ja täppisteaduste valdkonna erialade vastu huvi tundma, siis loe lisaks Tartu Ülikooli veebilehelt reaalteadused.ut.ee. Rohkem infot Tartu Ülikooli Narva kolledži kohta leiad veebilehelt narva.ut.ee.