Kuigi raiutava metsa hulk on alates sajandi algusest Brasiilias tõesti vähenenud, lõikavad väikesed raielangid ja teed põlismetsa üha väiksemateks tükkideks. See seab ohtu elurikkuse ja kasvatab süsinikuemissioone.
Brasiilias asub rohkem kui pool enam kui viie miljoni kilomeetrise pindalaga Lõuna-Ameerika Amasoonia vihmametsast. Aastatel 1988-2019 kahanes Brasiilia põliste vihmametsade pindala raiete tõttu umbes 446 019 km² võrra, mis ületab Eesti territooriumi umbes üheksa korda.
Tartu ülikooli teadlased avaldasid hiljuti ajakirjas Scientific Reports uuringu, mille põhjal suureneb Brasiilia Amasoonias põlismetsa killustatus hoolimata viimastel aastakümnetel vähenenud metsade raiest. Metsade killustumine põhjustab elupaikade suuruse ja sidususe vähenemist, kirjutavad Tartu Ülikooli maateaduste ja ökoloogia instituudi doktorant Bruno Montibeller, geoinformaatika vanemteadur Evelyn Uuemaa ning loodusgeograafia ja maastikuökoloogia professor Ülo Mander.
Amasoonia metsade hävitamise olulised põhjustajad on olnud veisekasvatus ja sojaubade tootmine. Viimase 15 aasta jooksul on Brasiilia püüdnud raadamist vähendada, rakendades mitmeid meetmeid.
Näiteks algatas Brasiilia 2004. aastal Amasoonia metsade raadamise ennetamise ja tõrje tegevuskava, mille eesmärk oli metsaraie vähendamine ja Amasoonia piirkonna säästva arengu tagamine. Täiendavalt kehtestati 2006. ja 2009. aastal nn soja moratoorium ja veiseliha moratoorium, mille eesmärk oli soja- ja veisekasvatuse põhjustatud metsade raie vähendamine.
Loe edasi ERR Novaatorist.
