Inimelu on täis ohtlikke olukordi, millega toimetulek sõltub suuresti inimese teadlikkusest, aga ka bioloogilistest teguritest. Tartu Ülikooli haridusteadlase Kadi Luht-Kallase doktoritöö pakub välja viisi, kuidas saaks iseenda parema tundma õppimisega liikluses paremini toime tulla.
"Oma igapäevaelus peame tahes või tahtmata võtma riske,"ütleb Kadi Luht-Kallas. "Näiteks hommikusel kooli või tööle minekul oleme osa liiklusest ja peame langetama suure hulga otsuseid teemadel kas, millal ja kuidas ületada teed." Peatne doktor mõistab riskide võtmist olukorrana, mille lahendamisel võib inimene nii õnnestuda kui ka läbi kukkuda. Samas pole riskantses olukorras teada, kui suur on kummagi lõpplahenduse tõenäosus, ning milline võib olla tekkiv kahju.
Oma töös vaatles Luht-Kallas riskikäitumist liikluses, näiteks kiiruseületamist ja turvavarustuse kasutamata jätmist. Samuti otsis ta põhjuseid, miks inimesed satuvad tulekahjudesse ja veeõnnetustesse. Ühtlasi katsetas ta koolilastega edukaks osutunud riskikäitumisõppe sekkumisprogrammi autokooli kontekstis.
Teadmatus võib olla ohtlik
Kadi Luht-Kallas katsetas sekkumisprogrammi esmalt umbes 700 kuuendate klasside õpilase peal ning tegi pea 500 nüüd juba 15–18-aastase õpilasega kordusmõõtmisi. Kolmandana katsetas ta sekkumist autokooli 1441 õpilase peal. Selle uuringu tulemused näitasid, et õpilastel on riskide võtmine seotud temperamendi erinevate külgedega.
"Riskeerivamalt käituvad õpilased, kellel on madalam tahteline kontroll ja kõrgem ekstravertsus," märgib ta. Nende laste vanemate ja kooli ees seisab tema sõnul väljakutse pakkuda lastele võimalusi oma aktiivsust ja tundeid turvalises keskkonnas välja elada.
Ohtlikus olukorras on Luht-Kallase sõnul oluline toimuvat märgata ning suuta oma käitumist kontrollida. Selleks peavad inimesel olemas olema aga teadmised erinevatest ohtudest ja kaitsemeetmetest. Nii selguski koolilaste uuringust, et riskialtimalt käituvad õpilased, kes teavad tule-, vee- ja liiklusohutusest vähem.
Kuidas riske ära hoida?
Kuna koolilapsed veedavad suure osa oma ärkveloldud ajast koolis, peab Kadi Luht-Kallas just kooli selleks kohaks, kus arendada lastel riskikäitumise kontrolli. Esmajoones tasuks tema hinnangul koolilastega käsitleda erinevaid argielu ohtlikke olukordi. Lastega koos tasuks vaadata juba toimunud õnnetuste kirjeldusi ning analüüsida, milliseid valikuid ja otsuseid pidid õnnetusse sattunud inimesed tegema.
Sealjuures peab uurija oluliseks, et lapsed õpiksid sarnaseid olukordi oma enda elus ära tundma ja teadvustaksid võimalusi ohust pääseda. "Me kõik oleme erinevad ning ka õppetöös tuleb mõista, et meie oskus ohtu märgata, situatsiooni erinevatele aspektidele tähelepanu pöörata ning looduse poolt antud otsustusoskused on erinevad," seletab ta.
Sestap vajab iga laps ka individuaalseid lahendusi, mida nimetatakse Luht-Kallase sõnul tänapäevastes ennetustöö mudelites võimestamiseks. Võimestamise käigus luuakse inimeses soov olukordi lahendada just talle võimalikel ja sobivatel viisidel. "Sekkumisuuringus näidati, et õpetajaid on võimalik õpetada üsna lühikese koolitusega selliseid efektiivseid sekkumisi õpilastega läbi viima," märgib Luht-Kallas.
Kadi Luht-Kallas kaitseb oma doktoritööd"Risk-taking behaviour: Relationship with personality and markers of heritability, and an intervention to prevent unintentional injury" ("Riskeeriv käitumine: seosed isiksuse ja pärilikkusega ning sekkumine vigastuste ennetamiseks") 9. septembril.
Loe teksti täisversiooni ERRi teadusuudiste portaalist Novaator.