Eesti maapõues leidub hinnalisi maavarasid, mida polnud seni põhjalikumalt uuritud, kuid mille järele maailmaturul nõudlus üha kasvab. Tartu Ülikooli eestvedamisel valminud uuring heidab uut valgust nii neile loodusvaradele kui ka nende võimaliku kasutusega kaasnevale sotsiaal-majanduslikule mõjule.
Rakendusuuringu tegid Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli teadlased koostöös Eesti Geoloogiateenistusega. Uuring hõlmas nii tulevikumaavarasid (haruldased muldmetallid ja fosforiit) kui ka juba kasutuses olevate ressursside (nt turvas) innovaatilisi kasutusvõimalusi. Samuti olid vaatluse all põlevkivitööstuses tekkiva aheraine ja tuha nüüdisaegsema väärindamise võimalused. Tallinna–Helsingi tunneli rajamise soovist ajendatuna uuriti ka Eesti põhjaranniku ediacara liivakivi kui ehituskeskkonda. Tulemuseks on analüüs, mis annab ülevaate Eesti maapõueressursside kasutamise plaanide tupikteedest ja arenguvõimalustest.
Teejuht targaks poliitikakujundamiseks
Uuringukonsortsiumi juht, Tartu Ülikooli geoloogia juhtivteadur Leho Ainsaar tõdes, et teadmised nii maavarade kasutamise tehnoloogiast, sellega seotud keskkonna- ja sotsiaal-majanduslikest probleemidest kui ka kasulikest ressurssidest üldse on maailmas paarikümne aastaga väga palju täienenud. „See uuringuseeria oli üle aastakümnete esimene suuremahuline teaduslik Eesti maapõueressursside rakendusuuring. Osalistele oli suur väljakutse uuringute väga lai haare – hõlmata tuli geoloogilised kompleksid ja nendes leiduvad ressursid kristalsest aluskorrast pinnakatte ja tööstusjäätmeteni. Tulemuseks on päris hea vahejaam, kust on võimalik edasi minna erineva detailsusega praktiliste ülesannete lahendamise juurde,“ selgitas Ainsaar.
Loe edasi Eesti Teadusagentuuri veebilehelt.