8. oktoobril kohtusid rektorid Tartu Ülikooli Delta keskuses õppeprorektorite ja IT-juhtidega. Jagati kogemusi kevadise distantsõppega ning õpet toetavate IT-süsteemide arendamisega.
Sunnitud distantsõpe on olnud suure mõjuga. Tänaseks on veebiseminaride ja videoloengute arv kasvanud ülikoolides kümneid kordi, samuti on märkimisväärselt kasvanud Moodle toega veebipõhiste õppeainete arv. Väga üldistatult öeldes näitas nii üliõpilaste kui ka õppejõudude tagasiside, et õppetööga saadi hakkama pigem hästi. Kõige keerulisemas olukorras olid esimeste kursuste üliõpilased. Õppetegevustest kannatasid kõige enam lühiajaline praktika ja lühiajaline mobiilsus. Individuaalõpe ja pikemad erialapraktikad suudeti eri aegadel ja viisil siiski ära korraldada. Vaatamata sellele, et distantsõpe tõi kaasa õppejõudude suurema töökoormuse ja osalt nii juulisse kui ka augustisse nihkunud kaitsmised ja praktikad, suhtusid nii akadeemilised töötajad kui ka üliõpilased muudatustesse õppekorralduses mõistvalt.
Esimesed kokkuvõtted näitavad, et distantsõpe ei toonud kaasa katkestamiste ja akadeemilise puhkuse võtmiste arvu kasvu. Näiteid oli nii selle kohta, et eriolukord võimaldas venimajäänud õpingud lõpetada, kuid kahjuks ka selle kohta, et distantsõppel kadus motivatsioon õpinguid jätkata.
Suvega lõppenud õppeaasta kogemus kinnitab, et õppimine on kollektiivne protsess, mille väga oluliseks osaks on vahetu suhtlus nii üliõpilaste ja õppejõudude vahel kui ka omavahelised arutelud ja kogemuse jagamine õpingukaaslastega ja kolleegidega. Selle toetamiseks tehti erinevaid veebipõhiseid info- ja kogemuste jagamise seminare, aga e-õppele ülemineku tugi vajab tervikuna veel arendamist. Samuti on vaja tegeleda senisest enam üliõpilaste ja õppejõudude vaimse tervise edendamisega.
Teise olulise arendusvajadusena nähti veebiõppe metoodikate ning distantsõppeks vajalike oskuste arendamist. Olgugi, et ülikoolides koostati kiiresti väga palju juhendmaterjale, tehti veebikoolitusi, loodi loengute salvestamise lisavõimalusi ja arendati tugisüsteeme, on uute tehniliste võimaluste parimaks kasutamiseks veel palju tööd ees. Samuti vajab tähelepanu distantsõppe keskkondade paljusus ja nende sobivus eri liiki tegevusteks.
Jätkuvalt on oluliseks küsimuseks investeeringud tehnoloogiatesse. Kõik ülikoolid seisid silmistsi vajadusega suurendada serverimahtusid samaaegselt toimuva veebipõhise õppe tõrgete vähendamiseks, osalt muudeti kiiresti ka süsteemide arhitektuuri. Erakorralisi kulutusi tehti distantsõppeks vajaliku riistvara ja tarkvara soetamiseks. Näiteks Tartu Ülioolis panustati e-õppe tehniliseks toeks kevadsemestril ligi 400 000 eurot. Kõikides ülikoolides on jätkuvalt vaja investeerida hübriidõppe korraldamiseks vajalikku tehnikasse. Enamasti on tegemist õpperuumide varustamisega kas siis statsionaarsete või mobiilsete mikrofonide ja kaameratega, osadel erialadel ka spetsiifilisema tehnikaga. Vajaduste kiireloomulisus ja hankeprotsesside pikkus ei võimaldanud ülikoolidel kevadisi tegevusi kooskõlastada, edaspidi uuritakse muuhulgas ka ühishangete korraldamise võimalusi.
Loe edasi Rektorite Nõukogu veebilehelt.