Tartu Ülikooli teadlaste uuring annab aimu, miks on pandeemia põhjustanud koroonaviirus nakkavam kui selle lähisugulased, millel ei ole õnnestunud üle maailma levida.
Iga viiruse ohtlikkuse puhul on võtmeküsimus, kuidas see oma peremehe rakkudesse sisse murrab. SARS-CoV-2 puhul on juba pandeemia algusest saadik teada, et selle rünnakus mängivad olulist rolli viiruseosakese pinnast välja turritavad ogavalgud, mida sihib suurem osa praegu arenduses olevatest vaktsiini- ja ravimikandidaatidest.
Oma värskes uuringus näitavad Tartu Ülikooli teadlased, et SARS-CoV-2 ogavalgu geenides on olemas järjestus, mida ei ole ei 2003. aastal Aasias levinud esimesel SARSi-viirusel ega ka siiani Lähis-Idas inimesi nakataval MERSil. Geneetilisi erinevusi on muidugi kõigi viiruste vahel, kuid leitud järjestus mängib tõenäoliselt viiruse nakatamisvõimes keskset rolli.
Loe edasi Postimehest