Vikerraadio saates "Huvitaja" oli külas Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia kogukonnatöö õppejõud Lii Araste, kes on tegelenud subkultuuride uurimisega ja tõi muu hulgas välja, et subkultuurid on tänapäeval vähem ideoloogilisemad kui aastakümneid tagasi ja samuti on kadunud nn stiilikohustus. Eri subkultuuride märke pigem kombineeritakse rohkem.
Araste selgitas, et subkultuur terminina on allkultuur ega tähenda seda, et see oleks kuidagi vähem väärtuslik või ohtlik, vaid tegemist on sellist laadi kultuurinormidega, mis kitsenevad või kehtivad teatud väiksemale grupile ühiskonnast.
"Subkultuuri mõiste sageli seostub selliste pelutavate nähtustega, nagu needistamine, kummaliselt käitumine, väljakutsuv olek. Aga see ei pruugi üldse nii olla," selgitas ta.
Subkultuuridena võib vaadelda ka professionaalseid subkultuure. "Arstid, kes räägivad omas keeles, millest mina, kes ma meditsiinist midagi ei tea, sugugi aru ei saa. Neil on omad naljad ja ühine identiteet."