Tartu Ülikooli teadlsed ja iduettevõte GScan asuvad välja töötama kosmilisel kiirgusel töötava tomograafia skanneri täismõõtmeis prototüüpi. Seade võimaldaks tulevikus piirivalve-, tolli ja õiguskaitseasutustel turvakontrolli käigus ohutult ja kiirelt ebaseaduslikke kaupu tuvastada.
Praegu kasutatakse sadamates ja lennujaamades kohvrite skaneerimiseks röntgenkiirgusel töötavaid turvaväravaid ja seadmeid. Röntgenkiirgusel on aga kahjulik mõju läheduses viibivatele inimestele, selle kasutamine nõuab eriväljaõpet ja -luba. Tartu Ülikooli ja GScani koostöös valmiv seade, kasutab meid igapäevaselt ümbritsevat looduslikku kiirgust.
Nimelt jõuab maapinnale pidevalt kosmilise päritoluga kiirgust, mis on oma olemuselt kõrge energiaga osakeste voog. Kiirguses on oluline roll müüonitel, mis suudavad tungida suisa mitme kilomeetri sügavusele maapinda. Erinevaid aineid läbides osa neist müüonitest hajub. Hajumise tugevus sõltub aine elemendilisest koostisest, mille tõttu saab müüonkiirgusega eristada kehasid nende koostise järgi.
Võrreldes praegu kasutatavate röntgenkiirgusel põhinevate skaneerijatega on looduslikul kiirgusel põhineval skaneerijal mitu eelist. Esiteks pole looduslikul kiirgusel põhinev masin erinevalt röntgenskaneerijast inimesele ohtlik.
Tartu Ülikooli ioniseeriva kiirguse füüsika kaasprofessori ja GScani kaasasutaja Madis Kiisa sõnul puudub praegu veel tehnoloogia, mis oleks piisavalt odav ja kiire suurte kaubakoguste läbiskaneerimiseks. Nii Euroopa Liidus kui ka rahvusvahelises kaubanduses laiemalt jõutakse läbi skaneerida vaid mõni protsent kaubast. "See on teine asi, mida me tahaksime muuta, et tekiks tehnoloogia, mis on piisavalt odav ja võimekas, et läbilaskevõime kasvaks," tõdes Kiisk.
Uus lahendus muudab elu kergemaks piiripunktis, kus suurte veoautode skaneerimise ajaks peab juht praegu autost väljuma. "Nüüd kaob see vajadus ära. Kui skanner juba töötab, saab piirivalve samal ajal tegeleda autojuhiga,"ütles GScani esimees Andi Hektor.
Lisaks vähendab uus tomograaf operaatori inimliku eksimuse võimalust. Eesmärk on jõuda skannersüsteemini, mis tuvastab materjali ja leiab automaatselt lõhkeained ja relvad üles. 7,5 miljoni eurone toetus seadmete välja töötamiseks saadi Horisont2020 programmist.
Loe lähemalt Novaatori artiklist.