Covid-19 pandeemia ohjeldamisel mängivad võtmerolli inimeste teadmised selle kohta, kuidas ennast viirusega seotud ohtude eest kaitsta. Väärinfo levitamine võib seevastu kaasa tuua kahjulikud tagajärjed nii inimeste tervisele kui ka varale, selgub Tartu Ülikooli teadlaste eestvedamisel korraldatud uuringust.
Koroonapandeemia algusest on teadlased mitmel puhul uurinud väärinfo levikut. Värskes teadustöös loodi aga esmakordselt laiapõhjalisem mudel väärinfoga seotud ohtude analüüsimiseks. Tüpoloogia avaldas ajakiri Journal of Risk Research.
"Seni polnud keegi välja pakkunud üldisemat käsitlust võimalike erinevate viiside kohta, kuidas pandeemiaga kaasnenud problemaatiline infokäitumine – mitte ainult väärinfo levitamine, vaid ka vaenu õhutamine ja petuskeemide kasutamine – võib inimesi haavatavaks muuta", selgitas uuringu üks juhte Tartu Ülikooli kommunikatsiooniuuringute kaasprofessor Sten Hansson.
Teadlased keskendusid pandeemia algusperioodile 2020. aasta märtsi algusest kuni mai lõpuni. Kahjuliku väärinfo levimist vaadeldi kuues Euroopa riigis: Prantsusmaal, Itaalias, Norras, Soomes, Leedus ja Eestis. Kokku analüüsiti ligi 100 juhtumit, mille hulka kuulusid nii sotsiaalmeedias kui ka erinevates meediaväljaannetes ilmunud lood ja sõnumid.
"Uuritud riikidest kogutud näiteid analüüsides eristasime kuut tüüpi lugusid või infokäitumist, mida võib lugeda kahjulikuks, kuna nende uskuma jäämine või nendega kokku puutumine võib halvemal juhul inimeste elu, tervist või vara ohustada," rääkis Hansson.
Pikemalt saab lugeda Novaatoris ilmunud artiklist.