Ettevaatlikkus uute asjadega kokku puutudes on loomulik, kuid ilma vaktsineerimata koroonakriisi ületada ei saa, kirjutab Tartu Ülikooli rakulise immunoloogia professor Kai Kisand Postimehes.
Kas vaktsineerida või mitte? Küllap on selline mõte käinud läbi paljudest peadest. Meditsiinitöötajatel ja teadlastel on olnud lihtne oma valikut teha. Olles oma eriala tõttu kursis vaktsiinide väljatöötamise loogikaga, nende toimemehhanismidega, vaktsiinide tõhususe ja ohutusprofiili kontrollimise korraldusega, ei jää kõhklustele palju ruumi: ainus variant, mis jääb, on lasta end vaktsineerida. Arstide ja õdede puhul toetab seda valikut ka vastutus oma patsientide ees. Kuigi on teada, et praegu kasutusloa saanud vaktsiinidest ei taga ükski steriliseerivat immuunsust (st haigega kokku puutudes ja nakatudes on võimalik viirust edasi kanda ise haigestumata), siis uuemad uuringud annavad lootust, et eritatav viiruse hulk ja viiruse levitamise periood on vaktsineeritutel nakatumise järel oluliselt väiksemad.
Paljud inimesed on aga vaktsineerimise suhtes kõhkleval seisukohal. See on mõistetav ja sellel võib olla mitmesuguseid põhjusi.
Loe edasi Postimehest.