Emakeelepäeva loengul käsitles TÜ eesti ja üldkeeleteaduse instituudi rakenduslingvistika kaasprofessor Kristiina Praakli Eesti keeleala, siin räägitavaid keeli ning nende suhet eesti keelega. Loengut saab UTTV-st järelvaadata ja ettekandes käsitletud keelekõnelejate kaarti saab uurida ka Postimehest.
Kristiina Praakli rääkis loengul Eesti keeltest Eesti keelealal. „Keeleala on kõnelejate ja keelte kohtumispaik. Umbes taasiseseisvumisest alates on Eesti keeleala olnud üsna kiires muutumises. Selle taga on nii välised tegurid, nt Euroopa Liiduga liitumine, üleilmastumine, ränne, tehnoloogia areng, meedia, inglise keele tähtsustumine ja uued suhtlusviisid, kui ka sisemised muutused, näiteks kohalike keelte esiletõus,“ ütles ta. Praegune aeg kiirendab arengut veelgi – Praakli sõnul ootavad keeleteadlased huviga, kuidas muudab keelt ja suhtlustavasid koroonaajale omaseks saanud uute suhtlusplatvormide (Teams, Zoom jt) omaksvõtt.
Kui aastal 2011 kõneldi Eestis emakeelena 157 keelt, siis viimaste andmete kohaselt on siin registreeritud üle 200 emakeele. „Kui mõne keele (nt valgevene) kõnelejate arv on vähenenud, siis teiste, eelkõige Euroopa Liidu keelte (rootsi, prantsuse, hispaania, poola, itaalia) rääkijate arv on jällegi kasvanud,“ täheldas Praakli. Lisaks on muu emakeele kõnelejate seas kasvamas eesti keele oskus.
Eesti keele uuskõnelejaid käsitledes kirjeldas Praakli tendentsi, et eesti keelt emakeelena kõneleja kipub välismaalasega suheldes ise kiiresti inglise keelele üle minema, ehkki vestluspartner tahaks hea meelega proovida rääkida eesti keeles. „See on meie jaoks mõttekoht. Me võiksime eesti keele kõnelejatena enda käest küsida, miks me seda teeme. Mispärast ei anna me kõnelejale võimalust suhelda eesti keeles?“ küsis ta.
Keelealal kohtuvad eesti keelega ka meie kohalikud keeled. Ka seto, võru, mulgi ja saarte keel läbivad samu arenguetappe mida teised siin kõneldavad keeled. „Kohalike keelte nüüdisaegne eripära on see, et need ei ole enam ühes kindlas paikkonnas, vaid on koos kõnelejatega liikunud üle Eesti laiali. Lisaks on nad muutunud visuaalsemaks – neid võib avalikus ruumis ja meedias rohkem märgata. Samuti on ellu viidud mitmesuguseid kogukondlikke algatusi. See kõik mõjutab keelte nähtavust ja elujõulisust,“ leidis Kristiina Praakli.
Emakeelepäeva loengut saab järelvaadata UTTV-st.
Lisateave:
Kristiina Praakli, eesti ja üldkeeleteaduse instituudi rakenduslingvistika kaasprofessor, 737 6544, kristiina.praakli [ät] ut.ee
Helika Mäekivi, Tartu Ülikooli keelenõunik, 737 6568, helika.maekivi [ät] ut.ee