Tartu ülikooli teadlased avaldasid programmi TIPS raporti, kust selgub, et Eesti ülikoolidel on ettevõtluses arenguruumi, sest ülikoolid on osanikud peamiselt tehnoloogia arenduskeskustes või ülikoolile endile tugiteenuseid pakkuvates ettevõtetes.
Samas peaaegu puuduvad osalused tavapärase ettevõtlustegevusega tegelevates äriühingutes. Ettevõtetes, kus ülikoolid on osanikud, on müügitulud tagasihoidlikud.
Spin-off ettevõte ehk kõrvalfirma on emafirmast või ka teadus- ja arendusasutusest välja kasvanud ettevõte, mis kannab üle emaorganisatsioonist saadud teadmust.
Kuivõrd teistes riikides on tavapärane, et ülikoolid osalevad aktiivselt ettevõtluses ning need firmad on seeläbi edukamad, soovitavad raporti koostajad Eesti kõrgkoolide teadmuse ehk teaduse kommertsialiseerimist. See oleks raporti järgi ka üks võimalik viis tuua ülikoolidesse juurde erasektori raha.
Eesti ülikoolide ettevõtetes osalemist võrreldes selgus, et selle näitaja järgi on kõige ettevõtlikum ülikool Tallinna tehnikaülikool (TTÜ), kus vähemalt ühes spin-offis on osanik 22 protsenti teadlaskonnast.
See ületab arvuliselt ka Eesti suurima ülikooli näitaja: kui TTÜs on ettevõtetes osanik 186 inimest, Tartu ülikoolis (TÜ) on aga 153. TÜs on aga umbes 1,6 korda rohkem akadeemilisi töötajaid. Kõige vähem ettevõtlik on Tallinna ülikool, kus ettevõtlusega tegeleb kümnendik akadeemilisest töötajaskonnast.
Tervikuna tegeleb ettevõtlusega Eesti ülikoolide teadlaskonnast ligikaudu 12 protsenti. Kõige ettevõtlikumad on professorid, neile järgnevad teadurid ja vanemteadurid. Valdkondlikult vaadatuna on kõige ettevõtlikumad loodus- ja täppisteaduste valdkonna teadlased.
Raportist tuleb välja tõsiasi, et ülikoolid ei panusta ettevõtetesse otseselt teadussaavutuste rakendamise kaudu vaid pigem müüakse nõustamise, koolitamise või erinevaid valdkondlikke teenuseid.
Vaatamata akadeemiliste ettevõtjate arvestatavale hulgale, on nende ettevõtted mikro- või väikeettevõtted, viidates pigem akadeemilise töö kui põhitegevuse kõrvalt lisasissetuleku teenimisele, mitte püsivale hästitoimiva ärimudeliga ettevõtlusele.
Raportist selgub, et pole erilist vahet, milline on olnud akadeemilise ettevõtja või mitteettevõtja varasem teadustegevus ehk et akadeemiliselt edukamad teadlased ei pruugi olla paremad ettevõtjad ja vastupidi.
Raporti koostajad, TÜ rahanduse teadur Oliver Lukason, rahvusvahelise ettevõtluse professor akadeemik Urmas Varblane ja Maksim Mõttus hindavad Eesti ülikoolide ettevõtlikust keskpäraseks, ehkki rahvusvaheliselt ei ole olemas head andmestikku, millele võrdlus saaks tugineda.
Refereeritud ERR portaalis ilmunud ülevaatest.
