Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm kohtus täna, 1. juulil TÜ Tallinna esinduses Eesti juristide, nende esinduskogude ning riigi institutsioonide juhtidega, et selgitada juhtimis- ja struktuurireformi, arutleda õigusteaduskonna identiteedi, Tartu Ülikooli õigusõppe ja teadustöö korralduse ning kvaliteedi küsimusi. Osalejad leidsid, et Tartu Ülikooli õigusharidus on Eesti parim, ent olid nõus, et seda annab sisuliselt veel paremaks teha. Juristkonna peamiseks palveks ülikoolile oli, et arvestataks teaduskondade, sh ennekõike õigusteaduskonna, võrdsete õiguste säilimist struktuurireformi vältel.
Rektor Volli Kalm avaldas sisuka kohtumise üle heameelt ning tänas kõiki juristkonna esindajaid, kes on muret tundnud Tartu Ülikooli õigusõppe ja -teaduse kvaliteedi ja tuleviku pärast: „Olen rektorina saanud kinnitust, et Tartu Ülikooli õigusharidusel on Eesti ühiskonnas oluline positsioon ning ülikooli vilistlased ja partnerid on valmis selle tugevdamiseks häälekalt kaasa rääkima.“
Riigikohtu esimees Priit Pikamäe tõdes oma sõnavõtus, et kohtumine tuleb kindlasti asjade käigule kasuks. Pikamäe nimetas kõiki kohalolijaid, kes mh olid TÜ vilistlased, Tartu Ülikooli patriootideks ja just seepärast soovitaksegi, et TÜ haridusel ja teadusel läheks hästi ja veel paremini. Samas tunnistati, et olles ka õigusteaduskonna patrioodid, soovitakse näha ka õigusteaduskonna struktuuri säilimist.
Põhjaliku diskussiooni käigus käsitleti nii struktuurireformi vajalikkust ja eesmärke kui ka õigusteaduskonna positsiooni, sh identiteeti Eesti kõrghariduses ja tööturul. Kalm tõdes, et kuigi osalejad mõistsid Tartu Ülikooli juhtkonna ja senati soovi ülikooli areneda, oli arutelu üheks suuremaks küsimuseks hirm nii teaduskonna nime kui ka pädevuste säilimises. „Arutasime eksiarvamusi, mis on avalikkuses kõlanud, nagu näiteks, et struktuurimuutusega kaoks teaduskonna otsustusõigus, mis on väär. Vastutus õppe sisu ja kvaliteedi ees jääb õigusteaduskonna kätte, samuti professuuride avamise initsiatiiv,“ sõnas rektor.
Palju arutelu tekitas ka teaduskonna rahastamise jätkusuutlikkus, erialakeele ülalhoidmise tagamine, kõrge kvaliteediga erialahariduse ja kutseoskuse omandamine ja TÜ õigusteaduskonna lõpetajate positsioon tööturul. Rektor avaldas heameelt, et osalejad pidasid Tartu Ülikooli õigusharidust Eesti juristkonna järjepidevuse kasvulavaks ja et Tartu Ülikooli õigusteaduskonna lõpetajad on Eesti parima õigusharidusega.
Osalejad nõustusid, et rahvusülikooli üheks rolliks on tagada Eestis kvaliteetne õigusharidus ja tõdeti, et seadusandja ja vabariigi valitsus tunnistab vaid TÜ õigusharidust, kuna Tartu Ülikoolile on antud vastutus õigusõppe eest. „See on kindlasti motivaatoriks nii õigusteaduskonna kolleegidele kui ülikoolile üldiselt, et leida õigusteaduskonnale struktuurireformi parim lahendu ning jätkata kvaliteetse õiguskõrghariduse andmist ka pärast reformi läbiviimist,“ ütles rektor.
Kohtumisest võtsid teiste seas osa Eesti juristkonna esindajad ja ülikooli poole pöördunud esindusorganisatsioonid, sh Eesti Kohtunike Ühing, Notarite Koda ja Eesti Juristide Liit. Kohtumisel osalesid ka Riigikohtu esimees Priit Pikamäe, sise- ja regionaalminister Hanno Pevkur ja justiitsminister Andres Anvelt.
Eile, 30. juunil kohtus Kalm Tartus õigusteaduskonna kolleegide ja tudengitega, kus laiapõhjalise arutelu vältel jõuti ühisele arusaamisele, et põhikirja komisjoni pakutud alternatiivide seast on võimalik leida õigusteaduskonnale sobiv variant. Leiti, et valdkondlikult võiks õigusteaduskond tulevikus kuuluda socialia valdkonna alla, kuid struktuurüksusena kanda endiselt nime õigusteaduskond. Loe lähemalt TÜ kodulehelt.
Rektor on ka edaspidi valmis kohtumisteks ja reformi põhimõtete selgitusteks kõigis selleks soovi avaldavates TÜ akadeemilistes üksustes ning ülikooli koostööpartnerite juures.
Lisainfo: Volli Kalm, Tartu Ülikooli rektor, tel: 501 0866, e-post: Volli [dot] Kalm [ät] ut [dot] ee.