21.–24. aprillil kohtuvad esmakordselt Tartus Dorpati konverentsikeskuses läbi aegade suurimal funktsionaalsete materjalide ja nanotehnoloogia alasel rahvusvahelisel konverentsil „Functional materials and nanotechnology“ pea 300 teadlast 17 riigist. Maailmas tunnustatud teadlased käsitlevad enam kui poolesajas ettekandes materjaliteaduse, füüsika ja säästva energeetika valdkonna arenguid.
Traditsioonilisest konverentsist „Functional materials and nanotechnology – FMNT“ on läbi aastate kujunenud oluline teadusüritus Läänemere regioonis, mida iseloomustab lai teemadering, interdistsiplinaarsus ja rahvusvaheliselt tuntud esinejad. „Tänavune konverents keskendub sünkrotronkiirguse ja laiemalt uutele valgusallikate, nagu vabaelektron-röntgenlaserid, kasutamisele materjalide uuringutes. Need on asendamatud töövahendid tungimaks nii mateeria fundamentaalsetesse protsessidesse kui ka rakenduslike uuringute läbiviimiseks erinevates teadusvaldkondades,“ sõnab konverentsi korralduskomitee esimees, professor Ergo Nõmmiste.
Nano ja funktsionaalsete materjalide uuringutega seostub samuti Tartu ülikooli füüsika instituudi teadlaste juhitav suurprojekt Lõuna-Rootsis Lundis– kolme miljoni euro suuruse maksumusega Eesti kiirekanal MAX-IV. Uuest ehitamisjärgus sünkrotronist saab maailma parim valgusallikas pehme röntgenkiirguse piirkonnas. Selle kiirgus on väga ere, mis tähendab, et sarnaselt laserkiirele on võimalik seda fokusseerida väikseks nanomõõtmeliseks täpiks. Seepärast on see eriti sobilik nanomaterjalide omaduste uurimiseks, mis on üks füüsika instituudi prioriteetsetest teemadest ja valiti FMNT konverentsi fookuseks.
Konverentsil astuvad plenaaresinejate seas üles teadusmaailmas hästi tuntud professor Alexander Föhlisch Berliini Helmholtzi uurimiskeskusest ja Potsdami ülikoolist, kes jagab oma kogemusi USA-s Stanfordis asuva vabaelektron-röntgenlaseri rakendamisest keemiliste reaktsioonide dünaamika uurimisel reaalajas ning tutvustab BESSY uurimiskeskuse võimalusi materjaliteaduses. Professorid Robert A. Evarestov Sankt-Peterburi ülikoolist, Peter V. Sushko Londoni ülikooli kolledžist ja Eugene Kotomin Läti ülikoolist käsitlevad kaasaegseid teoreetilisi modelleerimismeetodeid ning demonstreerivad nende olulisust nanotorude, säästlike päikese- ja kütuselementide loomiseks vajalike materjalide näitel. Eestist esineb dr Anne Kahru (KBFI), kes vaeb nanomaterjalide võimalusi ja lisanduvaid riske elukeskkonnas.
Lisaks suulistele ettekannetele esitlevad nii noored kui ka kogemustega teadlased valdkonna uuringuid käsitlevaid paarisadat posterettekannet. „Eriti heameel on mul meie noorteadlaste, doktorantide üle, kes on arvukalt ja aktiivselt konverentsil osalemas nii suuliste kui ka stendiettekannetega. Lisaks on rohkearvuliselt veel magistrante ja bakalaureuse üliõpilasi, kes saavad väärt kogemuse, olles abiks konverentsi korraldamisel. See on suurepärane teadlaste ja noorte kui tulevaste tehnoloogiaarendajate karjääri algus, saades kodus, oma ülikoolis osa maailmas tunnustatud teadlaste loengutest ja vahetutest diskussioonidest,“ lisab TÜ teadusprorektor Marco Kirm.
Konverentsi korraldab Taru ülikooli füüsika instituut. Rohkem infot esinejate ja konverentsi kohta leiad siit.
Lisainfo: Marco Kirm, Tartu ülikooli teadusprorektor, tel: 737 5611, 5342 7170, e-post: Marco [dot] Kirm [ät] ut [dot] ee.