24. aprillil toimus Logistikaklastri ja Tartu ülikooli ümarlaud, kus arutati Eesti jätkusuutliku arengu teemadel.
Logistikaklastri arendusjuhi Illimar Pauli sõnul oli kokkusaamise eesmärk kaasata Eesti turul saada olevaid parimaid teadmisi, kogemusi ja kontakte. „Püüame leida uusi võimalusi, et säilitada Eesti kui transiidimaa atraktiivsus ja kinnitada siia kogu Eesti majandusele väga vajalikke kaubavooge. Näeme võimalust, et koostöö võimuses on tuua turule uued teenused, mis paneksid transiidimahud taas kasvama ja kinnitaks kaubavood Eestisse pikaks ajaks,“ selgitas Paul.
Pauli hinnangul on logistikasektoris märkimisväärselt palju kasutamata potentsiaali, mida annaks koostöös nii ülikoolidega kui ka ettevõtjatega ära kasutada. Logistikaklastri eestvedamisel on sel aastal koos käinud juba kolm ümarlauda - veebruari alguses kutsuti kokku tippettevõtjate ümarlaud, märtsis tutvustati ideid EASi ja avaliku sektori juhtidele ning eile korraldati ühisarutelu Tartu ülikooliga, mille avasõnad ütles Tartu linnapea Urmas Kruuse. Lisaks Logistikaklastrile esinesid ümarlaual Urmas Varblane ja Erik Puura Tartu ülikoolist ning Andrus Kuusmann Tartu erakoolist. Ümarlauda kogunenud eksperdid leidsid, et koostöö üks võimalus on teadustöö tihedam sidumine reaalse elu ja poliitiliste otsustega.
Professor Urmas Varblane oli mures, et kuni 20% riigieelarvest sõltub eurotoetustest ja tegeliku väärtusloome asemel lokkab projektimajandus. Varblase hinnangul on Eesti jätkusuutlikkusele. Ka Illimar Pauli sõnul on ettevõtete sõltuvus toetustest uinutamas konkurentsivõimet ning transiidimahtude jätkuv kahanemine viib hinnatõusuni, mis omakorda võib põhjustada tööpuudust ja üldist rahulolematust. „Eesti võimalused olukorrast välja tulla on meie asukohaeeliste ja olemasolevate ressursside maksimaalne ärakasutamine,“ märkis Paul oma ettekandes.
Logistikaklastril on valminud 25 ärivisiooni, mis võimaldavad suunata ja kinnistada Eestisse uued suured kaubavood, mis praegu siitkaudu ei kulge. Uute lisandväärtustega ärimudelite, toodete ja teenuste osas omab Eesti tulevikus arvestatavat turu- ning arengupotentsiaali. Venemaa, Valgevene, Kasahstani, Soome, Läti ja Leedu väliskaubandusstatistika uuringute, analüüside ja sünteesimise tulemusena selgus, et kolm Eesti jaoks perspektiivikamat tooteperekonda jaotuskeskuste arendamiseks on toidukaubad, ehitusmaterjalid ja veerevtehnika.
Allikas: Äripäeva logistikauudised.