Reedel, 27. märtsil toimub Tallinnas Kumu kunstimuuseumis konverents, „Tööränne Põhja- ja Baltimaades. Sisserände uued trendid ning valmisolek muutusteks“. Teadlased, eksperdid ja poliitikakujundajad arutlevad, kas piirkond on valmis uueks suundumuseks, mille kohaselt võivad Eestist ja teistest Balti riikidest samuti rände, sh tagasipöördujate sihtriigid saada.
Tiit Tammaru, Tartu ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professori sõnul toimub Ida-Euroopast laiemalt, sh Eestis, ulatuslik väljaränne. „Selle varjus on aga tasapisi kasvanud ka sisseränne, millest suure osa moodustab tagasiränne. Eestisse saabujate arv aastas on praegu sama suur, kui oli väljaränne viis aastat tagasi.“ Tammaru küsib, kas Eestis on peatselt saabumas rändepööre ning mille poolest (vanus, haridus, amet jne) erinevad sisserändajad teistest Eesti elanikest.
Kolmandat kevadet toimuv rändekonverents keskendub Euroopa Liidu kodanike töörändele ja Põhja-Balti piirkonnale. Kui kaks aastat tagasi vajas rändetemaatika enam tutvustamist, häirekella lõi suur väljaränne ja oht nn ajude äravoolule, siis kolmanda konverentsi ajaks kutsuvad rändeteemad Eestis ja Põhjamaades esile tuliseid debatte. Ränne oli üheks tähtsaimaks teemaks ka hiljutistel parlamendivalimistel Eestis.
Konverentsi korraldajad, Põhjamaade ministrite nõukogu esindus Eestis, Tartu ülikool, haridus- ja teadusministeerium ning siseministeerium, tutvustavad ettekannete toel värskemaid fakte, uurimusi ja arenguid ning kummutavad müüte ja annavad ülevaate sisserännanud oskustööjõu võimalustest kohaneda uues ühiskonnas.
„Ränne on avatud piiridega maailmas isiklik teema kõigile. Paljud tunnevad lähedalt kedagi, kes on teise riiki rännanud õppima, töötama, elukogemust ammutama, põgenenud vaesuse või sõja, vägivalla eest,“ selgitas Põhjamaade ministrite nõukogu Eesti esinduse direktor Christer Haglund. „Nõnda on mõistetavalt tekkinud avatud piiride ja avatud inforuumiga maailmas palju arvamusi ja tugevaid tundeid seoses rändega. Aga vaatame ja analüüsime parema tuleviku kujundamiseks ka uusi fakte.“
Euroopa Parlamendi saadik, TÜ sotsiaalse kommunikatsiooni professor Marju Lauristin annab ülevaate sisserändega kaasnevast ühiskondade mitmekesistumisest. Rändevoogude mõju Põhjamaadele analüüsib Rasmus Ole Rasmussen Nordregiost. Kuidas rändetaustaga lapsed saavad Balti riikides hakkama haridussüsteemis, räägib Kersti Kivirüüt haridus- ja teadusministeeriumist.
Konverentsi päevakava ja esinejate tutvustuse leiab: http://www.norden.ee/et/regionaalne-koostoo/rahvastiku-areng/toeoeranne-pohja-ja-baltimaades-2015.
Konverentsi töökeel on eesti ja inglise (sünkroontõlge).
Lisainfo: Madis Kanarbik, Põhjamaade ministrite nõukogu Tartu filiaali juhataja, tel: 50 46 570, e-post: madis [dot] kanarbik [ät] norden [dot] ee;
Tiit Tammaru, Tartu ülikooli rahvastiku- ja linnageograafia professor, tel: 50 57 331, e-post: tiit [dot] tammaru [ät] ut [dot] ee.