13. mail Tartu ülikoolis toimunud rektor professor Volli Kalmu tänuüritusel esitles ESTCube-1 meeskond esimest korda avalikult satelliidi esimese nädala tulemusi. Meeskonna hinnangul on esimesed seitse päeva kosmoses möödunud oodatust edukamalt. Satelliidiga on alustatud kahepoolset sidet ning ESTCube-1 allub tõrgeteta korraldustele. Edukalt on viidud läbi satelliidi pardal oleva tarkvara uuendamine. Raadioamatöörid kõigilt mandritelt edastavad ESTCube-1 juhtimiskeskusesse vastuvõetud raadiomajaka signaale. Eesti esimene satelliit on saanud Põhja-Ameerika õhukaitse juhtimiskeskuse NORAD poolt jälgitavate kosmoselaevade registris ametlikuks tähiseks 2013-021C.
„Eesti esimese satelliidi missioon on alanud oodatust edukamalt, sest kõik testitud süsteemid töötavad suurepäraselt ning vastavad juhtimiskeskusest saadud käskudele. Loodud on stabiilne kahepoolne side,“ ütles ESTCube-1 meeskonna liige, TÜ doktorant Mihkel Pajusalu. „Lisaks jätkab satelliit morse koodis raadiomajaka signaali edastamist. Praeguseks on majakat vastu võetud ning Tartusse edastatud raadioamatöörid kõigilt mandritelt peale Antarktika,“ lisas Pajusalu. „Tuntuim institutsioon, mis jälgib kosmoses liikuvaid objekte, Põhja-Ameerika õhukaitse juhtimiskeskus NORAD alustas koheselt ESTCube-1 jälgimist radari abil ning alates 8. maist publitseerib oma andmebaasis pidevalt ESTCube-1 orbiidi tegelikke parameetreid. Satelliidi ametlikuks tähiseks sai 2013-021C. Nende andmete alusel teame Eesti satelliidi täpset asukohta,“ kirjeldas ESTCube-1 maajaama juht, TÜ doktorant Tõnis Eenmäe satelliidi trajektoori jälgimist.
„ESTCube-1 liigub polaarorbiidil kiirusega 7,5 km/s ehk 27 095 km/h, seega on tõenäoliselt tegemist läbi aegade kõige kiirema Eestis ehitatud liiklusvahendiga,“ ütles projekti juhendaja Mart Noorma. „Satelliidi keskmine kõrgus maapinnast on 666 km. Üheks tiiruks ümber Maa kulub 98 minutit. Praeguseks on satelliit teinud 88 tiiru ümber Maa, veidi alla 15 tiiru ööpäevas. Oma prognoositava eluea lõpuks, aastaks 2036 läbib satelliit eeldatavasti ligi 5,5 miljardit kilomeetrit,“ kirjeldas Noorma kosmoselaeva lendu.
ESTCube-1 põhiline sidekanal lülitus sisse 48 tundi peale kanderaketi starti. See võimaldab kosmosest andmeid alla laadida kiirusel 9600 bps. Praeguseks on vastuvõetud ligi 4000 sidepaketti. 9. mai hommikul kell 10.00 saadeti esimene käsklus satelliidile, ning alates sellest toimib edukalt kahepoolne side. Satelliit raporteeris elektrisüsteemi, pardaarvuti, sidesüsteemi ja juhtimissüsteemi korrasolekust. Satelliidi kaamera on teinud esimese testfoto. Testitud on satelliidi tarkvara uuendamine raadio teel, elektrialamsüsteemi tarkvara on edukalt asendatud uue versiooniga.
Vaata ka Priit Rajalo intervjuud päikesepurje leiutaja, Soome teadlase Pekka Janhuneni ja tänuürituseks Prantsuse Guajaanast Tartusse jõudnud Silver Lätiga ning Reporteri ülevaadet tänuüritusest ja ESTCube-1 esimesest nädalast.
Vaata pilte ja videot tänuüritusest ka UTTV vahendusel.
Lisainfo: Mart Noorma, ESTCube-1 programmi juhendaja, tel: 523 9159, e-post: mart [dot] noorma [ät] ut [dot] ee.