Et teadmiste kontrolli ahelas mitte läbi põleda, on kõigepealt vaja tunda iseennast. Selleks tasub endalt küsida, kus, kuidas ja miks tõhusalt õppida.
Eksamite kadalipp paneb pea iga üliõpilase proovile. Õppeaastate ja -astmete edenedes läheb õppeainete sisu järjest spetsiifilisemaks, nii et ka teise aasta magistrant võib eksamite eel üsna suurt ärevust tunda, rääkimata esmakursuslasest. Paljud ei ole võib-olla kunagi varem pidanud nii palju süvenema kui oma elu esimese eksamisessi eel – ja seda ilma abistava õpetaja pilguta, uues keskkonnas, iseseisvana ja ise vastutavana.
Keskmise inimese harjumused ja elustiil põhinevad paraku intuitsioonil. Vähesed mõtlevad sellele, kuidas asju paremini ja tõhusamalt teha, miks mingid harjumused üldse välja on kujunenud ning mis on nende otstarve. Just eksamiteks õppimisel on harjumustesse kinni jäämine ja läbimõtlemata tegutsemine kõige ohtlikumad lõksud – alates voodis või magamistoas õppimisest kuni aja (mitte)planeerimiseni.
Igale võrrandile on lahendus
Toon esile mõned olulised aspektid, mida iga üliõpilane ja üldse iga inimene võiks oma õppimiskorralduse juures tähele panna.
Selle artikli lugeja võtab järgnevat soovitust tõenäoliselt juba arvesse, kuid kõige olulisem osa eksamiteks valmistumise juures on teadvustada eesmärki ja muutuse vajadust. Kui sa pole oma tulemustega rahul, aga ei mõtle sellele, mida võiks nende parandamiseks teha, ei ole võimalik ka muutusi ellu viia. Seega tasub esmalt läbi mõelda eesmärk ja hinnata hetkeolukorda: mis on praegu see, mis takistab eksameid teha nii, et oleksin rahul ega tunneks liialt stressi ja ärevust?
Loe edasi Tartu Ülikooli ajakirjast Universitas Tartuensis.