Loodetavasti lõpeb koroonakriis peagi ja kogu maailm pöördub tagasi nn normaalsesse ellu. Pandeemia ajast võiksime kaasa võtta õppetunni: suuri üleilmseid probleeme saame lahendada teaduse ja rahvusvahelise koostöö abil.
Vahetult enne koroonakriisi puhkemist, 2019. aasta teises pooles oli kogu maailmas üks peamisi aruteluteemasid kliimamuutused. See mure ei ole kuhugi kadunud ja kerkib pärast pandeemia vaibumist uuesti päevakorda. Eestil on kliimaprobleemide lahendamiseks kaks võimalust: võtta üle mujal juba välja töötatud ja läbi proovitud lahendused või olla uuenduslik ja leida ise omale parim tee. Viimasel juhul avaneb võimalus suurendada siin välja töötatud tehnoloogiliste lahenduste eksporti.
Keskkonnateadlik ülikool saab uute arengusuundade tekkele kaasa aidata – see eesmärk on läbivalt sees ülikooli uues, 2025. aastani kehtivas arengukavas. Keskendumine kliimamuutustega kaasnevatele probleemidele ja teistele suurtele üleilmsetele sõlmküsimustele on kui rong ning ülikool peaks olema vedurijuht, mitte jooksma viimasele vagunile järele.
Teel on takistusi. Üks olulisemaid mõjureid on tõsiasi, et Euroopa Liidu tõukefondidest saadav toetus Eesti teadustaristule, tippkeskustele ja doktoriõppele väheneb. Eesti on oma arengus jõudnud uude ajajärku, kus oleme mitme rahvusvahelise toetus- ja hindamissüsteemi geograafilises jaotuses viidud Ida-Euroopast üle Põhjamaade hulka. See tähendab, et järjest olulisemaks muutub koostöö Põhjamaade ja Lääne-Euroopa ülikoolidega – selleks on Tartu Ülikool liitunud Euroopa teadusülikoolide koostöövõrgustikega (The Guild, LERU, ENLIGHT, Europaeum).
Toetussüsteemide muutumine tähendab, et ülikool peab end üha rohkem rahastama muudest konkurentsipõhistest allikatest, millest valdav osa toetab rakendusliku suunitlusega koostööd nii ettevõtete kui ka avaliku sektoriga. Nendega tehtav ühistöö pakub järjest suuremaid võimalusi, mida tuleb kasutada parimal moel. Teadlane peaks suutma sektorite vajadused tugiüksuste abiga üles leida ning algatada ja hoida selleks vajalikku teaduskoostööd.
Loe arengukava komisjoni esimehe, ülikooli arendusprorektori Erik Puura artiklit edasi Tartu Ülikooli ajakirjast Universitas Tartuensis.