27. ja 28. novembril algusega kell 9 toimub Tartu ülikoolis (Lossi 36) rahvusvaheline konverents „Borders, Regions, Neighbourhoods: Interactions and Experiences at EU External Frontiers”, mille keskmes on konfliktiolukord Ukrainas ja poliitika mõju rahvusvahelistele spordivõistlustele.

Konverentsi programmis olevatest teemadest keskenduvad mitmed ettekanded hetkel aset leidvatele sündmustele ja konfliktiolukorra analüüsimisele Ukrainas. Kahe päeva jooksul diskuteeritakse demokratiseerimise küsimusel laiemalt ning vaadeldakse Euroopa Liidu ees seisvaid väljakutseid.

Eraldi paneel on pandud kokku seoses rahvusvaheliste spordivõistlusega kaasas käivate poliitiliste mõjudega nagu seda oli näha hiljuti toimunud Sotši taliolümpiamängudel ja jäähoki maailmameistrivõistlustel Valgevenes.

Konverentsi sisulisteks eestvedajateks on Ida-Soome ülikooli professor dr James Scott ja Tartu ülikooli külalisprofessor dr Andrey Makarychev.

Tutvu lähemalt konverentsi programmiga.

Konverentsi korraldavad Tartu ülikooli Euroopa kolledž koostöös Euroopa Liidu-Venemaa uuringute keskuse (CEURUS) ja Peipsi koostöö keskusega ning seda rahastab EL 7 raamprogrammi projekt “EUBORDERREGIONS”, Euroopa Liidu-Venemaa uuringute keskus (CEURUS), Kondrad-Adenauri Fond ja Eesti välisministeerium arengukoostöö vahenditest.

Lisainfo: Margit Säre, TÜ Euroopa kolledži rahvusvaheliste projektide programmijuht, e-post: margit [dot] sare [ät] ut [dot] ee.

Justiitsminister andis 25. novembril üle auhinnad parimatele kriminoloogialaastele üliõpilastöödele. Iga-aastase konkursi parimad tööd käsitlesid seekord maksuõiguse, seksuaalkuritegude ja vägivalla teemasid. Kõigi auhinnatud tööde autorid olid Tartu ülikooli tudengid.

Justiitsministeeriumi analüüsitalituse projektijuhi Laidi Surva sõnul edendab üliõpilastööde võistlus kriminoloogia- ja karistusõigusalast teadus- ja arendustegevust. „Sel aastal olid mitmed tööd seotud perevägivalla ja selle menetlemisega. Osalt on see kindlasti seotud teema päevakajalisusega viimasel paaril aastal. Lisaks kirjutati küber- ja varavastasest kuritegevusest ning kriminaalmenetlusest üldisemalt, aga ka majanduskuritegevusest ja vanglakeskkonnast,“ sõnas Surva.

Sellel aastal auhinnati 1000-eurose preemiaga kolme üliõpilastööd. Preemia said Helen Aaremäe magistritöö „Maksukohustuslase enese mittesüüstamise privileegi ulatus maksuõigusnormi rikkumisel paralleelmenetluses“, Eneli Lauritsa artikkel Juridicas „Virtuaalse isiku kujutamise probleemid karistusseadustiku §178 kontekstis“ ja Adeline Nadarjani magistritöö „Seksuaalteenuste ostmise kriminaliseerimise võimalikud mõjud Eestis Rootsi ja Soome kogemuste põhjal“.

Aukirjaga märgiti ära Mariken Arro magistritöö „Lepitusmenetlus menetlusliigina perevägivalla juhtumite puhul“ ja Oliver Nahkuri magistritöö „Isikutevaheliste suhete destruktiivse konfliktsuse indeksi konstrueerimine ja valideerimine“.

Justiitsministeerium korraldab kriminoloogiaalaste üliõpilastööde võistlust alates 2006. aastast. Tänavu laekus konkursile 16 tööd, neist enamik Tartu ülikooli õigusteaduskonnast. Hindamiskomisjoni kuulusid valitsusasutuste, põhiseaduslike institutsioonide ning haridus- ja teadusasutuste esindajad.

Justiitsministeerium tänab kõiki konkursil osalejaid. Parimad üliõpilastööd on autorite nõusolekul avaldatud kriminaalpoliitika veebis.

Homme, 27. novembril kell 10.30-16.00 toimub Tartu ülikooli raamatukogu konverentsikeskuses Eesti keelenõukogu seminar „Demograafia ja eesti keel. Eesti keel rändeveskis: oht või väljakutse?“.

Seminari huvikeskmes on eestlaste jätkuv väljaränne ning uusväljarändajate – olgu emotsionaalne või pragmaatiline – seotus oma emakeele ja rahvusliku identiteediga uuel asukohamaal.

Nimekad eesti humanitaar- ja sotsiaalteadlased käsitlevad oma ettekandeis eesti diasporaa arenguid ning ida- ja läänediasporaa vahekorda viimastel aastakümnetel, eesti keelekogukondade jätkusuutlikkust eri riikides ning eestlaste identiteedi- ja keelevalikuid mitmekeelses keskkonnas (sh segaabielus).

Kõrvutav uurijapilk heidetakse Läti ja Leedu diasporaale, aga ka sisserändajatele ja keeltele Eestis viimaste rahvaloendusandmete alusel.

Mitmest vaatevinklist soovitakse läheneda küsimustele: Millistel tingimustel võiks jätkuda eesti keele kasutamine võõrkeelses keskkonnas ja kuidas seda soodustada? Kui palju sõltub inimestest endist ja mida saaks teha Eesti riik? Kuidas korraldada eesti keele ja eestikeelset õpet välismaal? Kas kulutused eesti keele õppele välismaal on üldse õigustatud või on see sõelaga veekandmine? Mis toimub Eestis, kui eestlasi lahkub ja muulasi saabub?

Seminari lõpuosa on plaanitud aruteluks „Eesti keel rändeveskis: oht või väljakutse?", kus vaetakse välismaal kasutatava eesti keele elu- ja arenguvõimalusi (ühelt poolt mitmekeelsus, keelekontaktid ja keelevahetus, teisalt Eesti-kontaktid ja virtuaalsed võrgustikud).

Tutvu seminari kavaga. Vaata seminari otseülekannet aadressil http://www.utlib.ee/konverentsikeskus/video.

Tartu ülikool on alates 1919. aastast esimene eestikeelne kõrgkool. 2014. aasta detsembris tähistatakse Tartu ülikoolis rahvusülikooli 95. aastapäeva. Seminar on osa rahvusülikooli aastapäeva programmist.

Lisainfo: professor Birute Klaas-Lang, Eesti keelenõukogu esimees, tel: 5069749, e-post: Birute [dot] Klaas-Lang [ät] ut [dot] ee.

Rahvusvaheline žürii kuulutas välja Vega toetusfondi teised rahastuse saajad. 24 laekunud projektitaotluse hulgast toetati viite innovaatilist arendusprojekti kokku 22 900 euroga.

Tartu ülikooli ideelabori juht Kalev Kaarna avaldas heameelt, et Vega fondi esimeses voorus toetuse saanud ambitsioonikatelt tiimidelt on juba kuulda suurepäraseid uudiseid peatselt sõlmitavatest lepingutest ja rahvusvahelisest partnerlusest. „Üks projekt on näiteks suundumas USA turule ning teine on käivitamas unikaalset tootmisettevõtet Eestis. Seekord väljavalitud viie tiimi puhul usub žürii, et üheksa kuu pärast kuuleme ka neilt häid uudiseid,“ tõdes Kaarna.

SEB äriarenduse juht Mart Maasik kiitis esimeses voorus toetust mitte saanud meeskondade järjekindlust. „Oli hea tõdeda, et mitmed tiimid, kes eelmisel korral toetust ei saanud, olid oma äriideed edasi arendanud. GreenBeadi puhul pidas žürii tehtud pingutusi seekord ka toetuse vääriliseks.”

Vega toetusfondi stipendiumid said:

Kõige suurema toetuse, 8300 eurot sai Copernicus Urban Development Analyser (CUDA) meeskond. Tegemist on ülemaailmse linnastumise uurimise infosüsteemiga, mis lihtsustab linnavalitsuste, riikide regionaalplaneerimise, suurte kinnisvara ja infrastruktuuri ettevõtete tööd. CUDA kasutab satelliidipilte hoonete ja teedevõrgu kaardistamiseks ja anonüümseid mobiilpositsioneerimise andmeid rahvastiku kaardistamiseks.

7400 euro suurune toetus anti GreenBead OÜ-le. Vega fondi abiga ehitab GreenBead OÜ koostööpartneritega (Eesti nanotehnoloogiate arenduskeskuse AS, Protolab Tartu) superparamagnetiliste nanoosakeste kogumisseadme. Seadet kasutatakse biotehnoloogilises rakenduses biomolekulide eraldamiseks kasutatavate magnetiliste nanoosakeste kogumisel ja käitlemisel.

2500 euro suurune toetus anti Green Memory tiimile. Tiim arendab uut lahendust Windows-operatsioonisüsteemiga arvutitele, mis võimaldab mäluressurssi optimaalsemalt kasutada. Tarkvaralahendus moodustab komplekti meeskonna poolt eelnevalt loodava Green Wave nimelise protsessori ressursi optimeerimise tarkvaraga.

2500 euro suuruse toetuse sai ka EstDinsar projektimeeskond. EstDinsar tahab luua informatsioonisüsteemi, mis suudab võtta andmed satelliidilt Sentinel-1 ja määrata kindlaks maapinna vertikaalse liikumise määra. Sel meetodil saadav teave on täpne ja ajakohane, võimaldades kiiresti ja efektiivselt hinnata, kuhu on ohutu ehitisi rajada ning millised olemasolevad struktuurid on potentsiaalselt ohtlikud.

2200 euro suurune toetus anti Tudeng Reageerimise Süsteemi/Students' Response System (SRS) arendajatele. Tartu ülikooli ideelabori toetusel arendab meeskond reaalajas tagasiside kogumise süsteemi, mis lubab vahetult anda avalikku tagasisidet loengutele ja õppejõududele.

Vega fondi laekunud projekte hindas rahvusvaheline žürii koosseisus TÜ arendusprorektor Erik Puura, SEB äriinnovatsiooni juht Mart Maasik, TÜ ideelabori juht Kalev Kaarna, arengufondi tegevjuht Pirko Konsa, EstBAN äriingel Erki Mölder, Gorilla Ventures äriingel Petri Lehmuskoski ja Neil Thomas Ventac Partners’ist.

Vega fond on SEB ja Tartu ülikooli ideelabori loodud esimene teadmismahukatele ideedele mõeldud rahastusfond. Toetusfondi kaudu rahastab SEB pank uudsete lahenduste igapäevasesse kasutusse toomist kolme aasta jooksul 150 000 euroga.

Lisainfo: Kalev Kaarna, Tartu ülikooli ideelabori juht, tel: 5341 6194, e-post: kalev [dot] kaarna [ät] ut [dot] ee;
Mart Maasik, SEB äriinnovatsiooni juht, tel: 66 55 256, e-post: mart [dot] maasik [ät] seb [dot] ee.

29. novembril algusega kell 10 toimub Tartu ülikooli senati saalis seminar „Läänemeri meets Ostsee“, kus räägitakse Balti mere regiooni tähendusest ja konstruktsioonist.

Rahvusvaheline seminar toimub doktoriõppe projekti „Baltic Borderlands: Shifting Boundaries of Mind and Culture in the Borderlands of the Baltic Sea Region“ raames ja seda juhib Greifswaldi ülikool koostöös Tartu ülikooli ja Lundi ülikooliga.

Konverentsil astuvad üles Eesti, Soome ja Inglismaa teadlased. Tartu ülikoolist esinevad riigiteaduste instituudi lektor Heiko Pääbo ettekandega „Ajaloolise ruumi loomine: Eesti üleminek Venemaa tsivilisatsioonist Balti mere regiooni“ ja usuteaduskonna dekaan professor Riho Altnurme ettekandega „Luterlusest Balti mere ümbruses“. Lisaks astuvad üles keskaja professor Anti Selart, uusaja professor Mati Laur ja Eesti ajaloo dotsent Enn Küng.

„Baltic Borderlands“ juht on tänavu 1. detsembril Tartu ülikooli audoktoriks nimetatav professor Michael North.

Seminari korraldavad ühiselt Tartu ülikool ja Greifswaldi ülikool rahvusvahelised doktoriõpperühmad.

Tutvu täpsemalt programmiga.

Lisainfo: Anti Selart, Tartu ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi juhataja, keskaja professor, tel: 737 6506, e-post: anti [dot] selart [ät] ut [dot] ee.

Teisipäeval, 2. detsembril kell 14 esitletakse Tartu ülikooli muuseumi valges saalis kogumikku „Rahvusvahelised rahvusteadused“. Kogumikus tutvustavad Tartu ülikooli filosoofiateaduskonna kümme rahvusteaduste professorit oma uurimisala ja professuuri tegevust.

„Emakeelse ülikooli 95. sünnipäevaks ilmunud kogumikuga soovime näidata, et Tartu ülikool võtab oma kohustust rahvusülikoolina väga tõsiselt. Meie eesmärk on panustada eesti keele ja kultuuri uurimisse, õpetamisse ning alalhoidmisesse,“ ütles filosoofiateaduskonna dekaan professor Margit Sutrop.

Raamatu esitlus toimub seminari „Rahvusvahelised rahvusteadused rahvusülikoolis” raames, kus esineb 2014. aastal Tartu ülikooli audoktoriks nimetatav professor Michael North loenguga Läänemere kultuurisuhetest. Samuti arutatakse paneeldiskussioonis selle üle, kuivõrd rahvusvahelised peaks rahvusteadused olema.

„Nii seminari kui ka raamatuga soovime selgitada, et rahvuslik ja rahvusvaheline pole vastandid. Rahvusteaduste õpetamine toimub valdavalt eesti keeles, samas kui uurimistöö ja tulemuste tutvustamine toimub ka inglise keeles, mis tagab rahvusvahelise nähtavuse, teeb rahvusteadused osaks maailmateadusest ning võimaldab nende uurimist rahvusvahelisel tasemel,“ rääkis professor Sutrop.

Kogumik „Rahvusvahelised rahvusteadused”, mille on toimetanud Tiit Hennoste, sisaldab 10 artiklit, mis tutvustavad rahvusteadusi Tartu ülikoolis. 2012. aastast alates rahastab riik Tartu ülikooli juures kümmet rahvusteaduse professuuri. 2013/2014 korraldas filosoofiateaduskond ürituste sarja Tartus ja Tallinnas, kus 20 ürituse raames tutvustati kõiki professuure. Toimunud loengute alusel on 10 rahvusteaduste professorit vormistanud artiklid, milles nad tutvustavad oma uurimisala.

Kogumiku eessõnas tuletab dekaan professor Margit Sutrop lugejale meelde, et rahvusteadused olid algusest peale rahvusvahelised, sest nende erialade ülesehitamisel osalesid nii soome, rootsi kui ka saksa teadlased.

Rohkem infot seminari ja raamatuesitluse kohta leiab siit.

Tartu ülikool on alates 1919. aastast esimene eestikeelne kõrgkool. 2014. aasta detsembris tähistatakse Tartu ülikoolis rahvusülikooli 95. aastapäeva. Raamatuesitlus ja seminar on osa rahvusülikooli aastapäeva programmist.

Lisainfo: Lea Kivi, teaduskonna koostöövõrgustike koordinaator, tel: 737 5306, e-post: lea [dot] kivi [ät] ut [dot] ee.

Täna avati rahvusülikooli 95. aastapäeva puhul Tartus von Bocki maja otsaseinal fotonäitus „Ülikooli näod“. Näitusel peegeldavad ülikooli nägu 43 teenekat, tudengite hulgas armastatud ning ühiskonnas aktiivset ja tuntud Tartu ülikooli õppejõudu, professorit ja teadlast.

Tartu ülikooli rektor professor Volli Kalm ütles oma tervituses, et tänase näituse avamisega saab väljavahetatud 2007. aastal ülespandud näitus, mis esmalt pidi jääma seinale vaid aastaks. Tänaseks on möödunud aga juba seitse aastat. „Siin, von Bocki maja seinal peaks kõigile vaatajatele olema näha kaks taotlust. Esiteks, on siin mitmed Tartu ülikooli nooremad õppejõud ja professorid ning teiseks, soovime me selle valikuga tõsta esile ka ülikoolis töötavaid daame,“ ütles Kalm, viidates, et vabad aknakohad võiksid olla motivaatoriks, et ülikooli tuleb veel enam juurde juhtivaid naisõppejõude, mis tagaks soolist tasakaalu.

Tartu ülikooli Narva kolledži direktor, näituseseinale jäädvustatud Katri Raik õnnitles kõiki kohalolijaid alma mater'i 95. sünnipäeva puhul ning ütles, et alma mater on meie kõigi nägu ning rääkis, et igaühel meist on oma parim ülikool. „Minu parim ülikool on selline, kus üliõpilased juhivad õppejõude. Ma arvan, et üliõpilased peavad olema nõudlikud, õppima sellisel õppekaval, kus nad teavad, et neil on hea tulevik ja me peame neid õpetama sellisel viisil, nagu me tahame, et meid õpetatakse. Ma soovin nii teie kui ka enda ülikooli ideele kõrget ja stabiilset lendu,“ ütles Raik.

Tartu linnapea Urmas Klaas tegi Tartu linna üht kõige huvitavamat otsaseina vaadates järgmise tähelepaneku: „Tartu ülikooli professorid on hakanud rohkem naeratama. Küllap see räägib sellest, et akadeemiline pere tunneb ennast nii ülikoolis kui ka linnas hästi.“ Klaas lisas, et aken on väga huvitav sümbol: keegi on raiunud akent Euroopasse; keegi avab akna, et sealt tuleks sisse värsket õhku; keegi tuleb aknale, et lehvitada rahvale. „Ma soovin, et Tartu ülikooli aknad ja Tartu aknad oleksid alati avatud värsketele ideedele, ütleme läbi akende maailmale „me oleme siin“ ja tulge meile külla. Hoidkem aknad lahti ja olgu neid aknaid palju,“ rõhutas linnapea.

Avatud näitus „Ülikooli näod“ on uus versioon 2007. aastal fotograaf Alar Madissoni poolt koostatud fotonäitusest „Aknal III”. Näituse „Ülikooli näod“ autorid on Tartu ülikooli arvutigraafik-kunstnik Maarja Roosi ning fotograaf Andres Tennus.

Isikud valiti fotodele nelja valdkonna – humaniora, socialia, realia et naturalia ja medicina– akadeemilise personali hulgast.

Tartu ülikool on alates 1919. aastast esimene eestikeelne kõrgkool. 2014. aasta detsembris tähistatakse Tartu ülikoolis rahvusülikooli 95. aastapäeva.

Lisainfo: Kulno Kungla, näituse eestvedaja, Tartu üliõpilasmaja tegevjuht, tel: 7 302 401, e-post: kulno [dot] kungla [ät] ut [dot] ee.

3. detsembril kogunevad Tartu ülikoolis euroopa ja naaberalade humanitaar- ja loodusteadlased seminarile „Sea-level change and prehistoric coastal societies“. Arutletakse, kuidas on meretaseme muutused mõjutanud esiajaloolist rannikuasustust ning uurivad võimalusi arheoloogilise materjali paremaks kaasamiseks meretaseme muutuste hindamisel.

Meretaseme muutuste ulatuse ja kiiruse täpsem tundmine möödaniku kohta on oluline kliima soojenemisemisest tingitud meretaseme tõusu tulevikuprognooside koostamiseks ja võimalike kohanemismeetmete väljatöötamiseks. Samuti on oluline teada möödanikus aset leidnud ekstreemsete sündmuste, sealhulgas tormide mõju ulatust, mis võisid olla oluliselt võimsamad ning purustavamad, kui seda näitavad instrumentaalsed mõõtmistulemused.

„Neid ekstreemumeid on vaja teada, et õigesti planeerida rannikuvööndi kasutust tulevikus. Teiselt poolt on humanitaar- ja loodusteaduste alase kompetentsi ühendamine oluline, et paremini mõista meie esiajaloolist rannikuasustust, sealhulgas möödanikus aset leidnud rändeid ning inimese kohanemist muutuva kliima ja meretasemega,“ rääkis seminari üks korraldajaid, Tartu ülikooli geoloogia vanemteadur Alar Rosentau.

Seminaripäeval tutvustatakse geoloogilise ja arheoloogilise andmestiku kasutamist meretaseme muutuste hindamisel Soome lahe piirkonnas, Rootsi rannikualadel ja Läänemere lõunaosas. Samuti tuleb juttu purustusi põhjustanud tsunaamist India ookeani põhjarannikul varajasel pronksiajal ning meretaseme muutustest ja esiajaloolisest asustusest Valge mere rannikul ning Läänemere-Laadoga vahelises väinasüsteemis.

Seminaripäev toimub TÜ Chemicumis (Ravila 14a) auditooriumis 1019 ja on avatud kõigile huvilistele. Seminari täpsema kavaga on võimalik tutvuda siin. Seminaripäeva korraldab ökoloogia ja maateaduste doktorikool.

Lisainfo: Alar Rosentau, geoloogia vanemteadur, tel: 5155231, e-post: alar [dot] rosentau [ät] ut [dot] ee.

Tartu ülikooli bioinformaatika teadur Konstantin Tretjakov võitis ülemaailmsel suuremahulise infohulga ehk big dataanalüüsi võistlusel „TEXATA“ enam kui 2000 konkurendi hulgas III koha.

Tänavu esmakordselt toimunud „TEXATA“ on innovatiivne ja väljakutsuv rahvusvaheline võistlus üliõpilastele ja valdkonna professionaalidele, mis võimaldab osalejatel arendada ja testida oma big data analüüsioskusi. Finaali pääsemiseks pidid võistlejad läbima kaks online-kvalifikatsiooni vooru. Texaseses Austinis toimuvasse finaali pääsesid 12 parimat.

12 parima hulka jõudis ka Tartu ülikoolis doktoritööd kirjutav, bioinformaatika teadur Tretjakov. Esimeses voorus, kus osales enam kui 2000 inimest üle maailma, pidi noormees nelja tunni jooksul vastama online-keskkonnas 50-le valikuvastustega küsimusele ning lahendama kümme praktilist ülesannet kasutades Hadoop-nimelist paralleelarvutustehnoloogiat.

Teises online-voorus, kuhu pääses 200 võistlejat, pidid osalejad taaskord nelja tunni jooksul vastama kümnele mõistatuse-stiilis küsimusele ning lahendama peaülesande. Ülesandeks oli antud ~60GB Thomson-Reutersi tekstiandmeid ja üldine suund lahenduseks – leida tuli, millal üks firma ostab teise.

„Oma lahenduses tõdesin, et signaali, mida otsitakse, tegelikult ei leidu. Aga arvatavasti tänu mõistlikule ja praktilisele lähenemisele pääsesin ühena 12st finaalüritusele Austinisse,“ rääkis teadur.

Finaalüritusel kohapeal oli võistlejatele antud ette Cisco Support foorumi diskussioonid. „Enda lahenduses realiseerisin prototüübina seotud diskussioonide otsingu ning diskussioonide sildistamine (tag-imise),“ sõnas Tretjakov.

Lõpuks oli igal finalistil oma lahenduse esitamiseks aega kolm minutit. Pärast seda pidid võistlejad veel 10 minutit privaatselt ühele kohtunikule tehnilisi detaile näitama. „Iga kohtunik andis enda arvamuse järgi punktid mitmes kategoorias, hinnates näiteks praktilisust, väärtust, teostuse kvaliteeti ja tehnoloogiate kasutust jne, ning selle järgi otsustati võitja,“ sõnas kolmanda koha ja „Top Student“ tiitli võitja.

Arvutiteaduse instituudi juhataja professor Jaak Vilo lisas, et suurte andmete analüüs nõuab korraga head mitmekülgset ettevalmistust algoritmide, andmekaeve, masinõppe, visualiseerimise ja rakendusvaldkondade poolt.

„Meetodid on tihti ühest rakendusvaldkonnast teise üle kantavad ning see on võimaldanud ka Tretjakovil demonstreerida oma mitmekülgseid oskuseid. Tartu ülikool on just mahukate andmete analüüsi alal teinud viimasel ajal jõupingutusi, seda mitmetes eri uurimisrühmades, õpetamisel kui ka koostöös ettevõtetega - näiteks Tarkvara TAK keskendub üha enam just andmeanalüüsi lahenduste loomisele. Tretjakovil on tänu sellele olnud ka piisavalt mitmekülgne ettevalmistus,“ rääkis Vilo.

Rohkem infot võistluse kohta leiab http://www.texata.com/.

Loe ka Eesti Päevalehes ilmunud teemakohast artiklit.

Lisainfo: Konstantin Tretjakov, Tartu ülikooli bioinformaatika teadur, e-post: kt [ät] ut [dot] ee.

Tartu ülikooli loodusmuuseumi teadlaste eestvedamisel leiti, et kõige liigirikkamad seenekooslused asuvad troopilise vihmametsa aladel. Seente prognoositud globaalne liigirikkus 1.5–5.1 miljonit liiki on nende andmete põhjal siiski mitmekordselt üle hinnatud.

„Koostöös 35 teadusasutusega kogusime maailma erinevatest piirkondadest ligi 15 000 mullaproovi. Kogutud proovidest määrasime seal sisalduva DNA, kasutades uue põlvkonna sekveneerimise ehk järjendamise meetodit. Mullaproovide analüüsimisel leidsime üle 45 000 seeneliigi. See on siiani avaldatud bioloogiliste mitmekesisuse töödest teadaolevalt mahukaim andmestik,“ rääkis Tartu ülikooli loodusmuuseumi vanemteadur ja projekti juht Leho Tedersoo.

„Kõigi partnerite tegevuse koordineerimine ja proovide hankimiseks vajalike lubade saamine oli tohutu asjaajamine. Teatud riikides jäid proovid võtmata just saamata jäänud lubade tõttu. Üldistuste tegemiseks on kogutud materjali siiski enam kui piisav,“ väitis Tedersoo.

Peamiste tulemustena toodi välja, et seente elurikkuse mustrid järgivad üldiselt taimede ja loomade omi – s.t. liigirikkus on suurim troopilistes vihmametsades ja seal kehtivad üldised biogeograafia seaduspärad. Vanasti arvati, et mikroorganismidele need ei kehti – kõik vormid on igal pool levinud vastavalt substraadile. Leiti, et arvatav seente liigirikkus maailmas on mitmekordselt ülehinnatud.

„Avastasime, et ka seente hulgas esineb väga palju endemismi ehk nähtust, kus teatud liigid on levinud vaid üsna piiratud alal,“ selgitas Tedersoo. Tema sõnade kohaselt leidub palju ka selliseid liike, mis on ülemaailmse levikuga, näiteks hallitusseened ja loomade patogeenid. „Kuigi taime- ja loomaliikide levik põhja-poolkera parasvöötmes on piiratud mandritega, on siiski paljud seeneliigid levinud nii Aasias, Põhja-Ameerikas kui ka Euroopas. See viitab aga seente efektiivsemale levimismehhanismile mikroskoopiliste eoste abil,“ ütles Tedersoo.

„Saadud uuringutulemused maailma ei paranda, ent need võimaldavad teadlastel palju paremini globaalseid bioloogilisi protsesse mõista. Kuna seente liigirikkus ja esinemine sõltub peamiselt sademetehulgast, temperatuurist ja taimkattest, võib oletada, et kliimamuutuste mõju seenestikule on väga tugev väga kuivadel ja jahedatel aladel. Hea uudis Eesti seenesõbrale mükoriisaseente osas, kuhu kuuluvad pea kõik söögi- ja mürgiseened, on see, et meie kliimavöötme metsad on liigirikkaimad ja rekordit hoiab ürgvana Abruka pärnik,“ väitis Tedersoo.

Tulevikus plaanib bioloogiliste interaktsioonide ökoloogia töörühm keskenduda mullaorganismide funktsionaalse erinevuse tuvastamisele erinevates maailma ökosüsteemides, mis näitab kuidas need organismid on kohastunud erinevate klimaatiliste ja mullatekke protsessidega ning ajaloolis-biogeograafiliste teguritega.

„Väga oluline sellisteks analüüsideks on arvutusvõimekus ning pilveteenused, mis on PlutoF süsteemis ja Tartu ülikooli arvutuskeskuses kättesaadavad,“ sõnas Tedersoo. „Tohutu töö tegid ära ka kolleegid Mohammad Bahram, Sergei Põlme, Urmas Kõljalg ja Kessy Abarenkov. Sellises mahus erinevaid analüüse ei ole üksiküritajal või väikesel töörühmal praegusel ajal võimalik läbi viiagi.“

Avastusi kajastav artikkel ilmus 27. novembril ajakirjas Science.

Lisainfo: Leho Tedersoo, TÜ loodusmuuseumi vanemteadur, tel: 56654986, e-post: leho [dot] tedersoo [ät] ut [dot] ee.

1. detsembril tähistab rahvusülikool oma 95. aastapäeva. Aktusel promoveeritakse 120 doktorit ja viis audoktorit ning antakse üle Tartu ülikooli Rahvusmõtte auhind. Aktust saab jälgida otseülekandes www.uttv.eevahendusel.

1. detsembril kell 12 avab aastapäevaaktuse ülikooli aulas Tartu ülikooli rektor professor Volli Kalm. Tervituskõne peab Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves.

Akadeemilise loengu „Physicum ja Lyricum“ peab Tartu ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonna füüsika instituudi direktor, korrastamata süsteemide füüsika professor Jaak Kikas. Üliõpilaste poolt edastab rahvusülikooli sünnipäeva puhul tervituse filosoofia eriala magistriõppe 2. aasta üliõpilane Heidy Meriste.

Rahvusülikooli sünnipäeval promoveeritakse aktusele eelneva aasta jooksul kraadi kaitsnud 120 doktorit ja viis Tartu ülikooli audoktorit. Kõiki audoktoreid iseloomustavad väljapaistvad teadussaavutused oma valdkonna arendamisel ning pikaajaline koostöö Tartu ülikooli teadlastega.

Aktusel nimetatakse Tartu ülikooli õigusteaduse audoktoriks Maini-äärse Frankfurdi ülikooli professor Joachim Rückert; ajaloo audoktoriks Greifswaldi ülikooli professor Michael North; loodusteaduste audoktoriks Nice´i ülikooli emeriitprofessor Jean-François Gal; majandusteaduse audoktoriks Stuttgarti ülikooli professor Péter Horváth ja matemaatika audoktor Rootsi põllumajandusteaduste ülikooli professor Dietrich von Rosen.

Vastsete doktorite nimel saab sõna filosoofiadoktor Ester Bardone ning audoktorite poolt edastab tervituse Péter Horváth.

Aktusel tehakse teatavaks 2014. aasta Tartu ülikooli Rahvusmõtte auhinna laureaat. Rahvusmõtte auhinnaga tunnustab Tartu ülikool isikuid, kes on oma loominguga silmapaistvalt edendanud Eesti rahvuslikku ja riiklikku eneseteadvust.

Aktusel pakuvad muusikalist vahepala Tartu ülikooli akadeemiline naiskoor dirigent Triin Kochi juhatusel, Tartu ülikooli sümfooniaorkestri keelpillirühm dirigent Lauri Sirbi juhatusel ning sümfooniaorkestri metsasarvekvartett.

Õhtul jätkub rahvusülikooli aastapäev tõrvikrongkäiguga, mis algab kell 17 Vanemuise 46 õppehoone eest. Traditsiooniline aastapäevaball saab alguse samal päeval kell 19 Vanemuise kontserdimajas.

Kogu ülikoolipere ja linnakodanikud on oodatud rahvusülikooli 95. aastapäeva üritustest osa saama! Vaata ka rektor professor Volli Kalmu pöördumist UTTVst:

Tartu ülikool on alates 1919. aastast esimene eestikeelne kõrgkool. 2014. aasta detsembris tähistatakse Tartu ülikoolis rahvusülikooli 95. aastapäeva. Tutvu aastapäeva programmiga: www.ut.ee/et/rahvusulikool95.

Teisipäeval, 2. detsembril kell 16 antakse TÜ kunstimuuseumis 58 üliõpilasele ja teadlasele üle TÜ sihtasutuse sügissemestri stipendiumid koguväärtuses 80 000 eurot. Ühtlasi allkirjastatakse Valda ja Bernard Õuna mälestusfond, mille algkapitali moodustab Valda Õuna testamendiga sihtasutusele määratud annetus.

Mälestusfondi eesmärk on tunnustada Tartu ülikooli magistrantide ja doktorantide biomeditsiinialast teadustööd. Kokkuleppel annetaja esindajaga antakse toetusena kord aastas välja vähemalt 5000 euro suurune stipendium.

Annetaja perekonna esindaja, Tartu ülikooli molekulaarimmunoloogia professor Pärt Peterson rääkis, et fondi annetaja soov oli toetada ja motiveerida noori inimesi Eestis – inimesi, kelle najal seisab riigi tulevik. „Valik toetada eelkõige biomeditsiinialast uurimustööd on seotud Valda Õuna kunagise sooviga õppida arstiks, aga kahjuks see unistus ei täitunud. Biomeditsiini valdkonnal on väga suur potentsiaal ja selle valdkonna talentidesse panustamine on oluline investeering tulevikku, eriti arvestades praegust riigi vähest toetust noortele teadlastele,“ ütles Peterson.

Tartu ülikooli arstiteaduskonna dekaan Joel Starkopf lisas, et biomeditsiin on väga tihedalt soetud arstiteadusega. „Biomeditsiini alased uuringud on vältimatu eeldus heal tasemel arstiõppe ja –teaduse arendamiseks. Mälestusfondi stipendium on igati tänuväärne lisavõimalus selle valdkonna uurimistööde edendamiseks,“ ütles dekaan, lisades, et kuna doktorantide tänane majanduslik olukord ei ole kiita, on selline stipendium kaheldamatult motiveeriv ja saab olema hästi kasutatud.

Valda ja Bernard Õuna mälestusfondi statuudi allkirjastavad annetaja perekonna esindaja professor Pärt Peterson, rektor professor Volli Kalm ja TÜ sihtasutuse juhatuse liige Triin Vakker.

Valda Õun (27. mai 1921 Pärnu – 3. juuli 2013 Toronto) alustas 1943. aastal Tartu ülikoolis meditsiiniõpinguid, kuid õpingud katkesid juba 1944. aastal, kuna perekond lahkus sõjapakku Saksamaale. Seal tekkis võimalus ka meditsiiniõpinguid jätkata, kuid õpinguid lõpetada ei õnnestunud, kuna 1940. aastate lõpus otsustas perekond elama asuda Kanadasse. Seal kohtus Valda ka oma abikaasa Bernard Õunaga. Meditsiinivaldkond jäi Valdale südamelähedaseks elu lõpuni.

Sügisesele TÜ sihtasutuse stipendiumikonkursile laekus 201 avaldust 23 eri stipendiumile

Suurima taotlejate arvuga olid tavapäraselt Silvere-Panti stipendium ja CWT Estonia reisistipendiumid. Tavapärasest populaarsemad olid seekord õpetajakoolituse üliõpilastele mõeldud HTMi poolt rahastatav Peeter Põllu stipendium ning rektor Volli Kalmu poolt toetatud Hea Tahte Fondi õpetajakoolituse stipendium.

Esmakordselt anti välja informaatika eriala edukatele üliõpilastele mõeldud viis Fortumo stipendiumi, neuroloogia alase uurimistööga tegelevatele arstiteaduskonna üliõpilastele mõeldud professor Ülo Leppiku stipendium ning rahvusliku käsitöö üliõpilastele suunatud Anu Raua stipendium. Sügissemestri stipendiaatide kohta leiab täpsemat informatsiooni aadressil www.sihtasutus.ut.ee.

Lisainfo: Triin Vakker, TÜ sihtasutuse juhataja, tel: 737 5852, e-post: triin [dot] vakker [ät] ut [dot] ee;
Pärt Peterson, TÜ molekulaarimmunoloogia professor, annetaja esindaja, tel: 737 4202, e-post: part [dot] peterson [ät] ut [dot] ee.

Nädalavahetusel toimunud robotivõistlus ROBOTEX oli Tartu ülikooli tudengitele üliedukas. Ühel vaatemängulisemal võistlusalal, jalgpallis, võitis Tartu ülikooli meeskond esikoha. Esikoht ja 9500 euro suurune peapreemia saadi ka ICD Grand Challenge võistlusalal „Päästemissioon merel”.

Tartu ülikooli polümeersete materjalide tehnoloogia professor Alvo Aabloo sõnul näitab tudengite edukas osalemine Robotexil, et Tartu ülikooli haridus tehnikavaldkonnas, IT erialadel ning arvutitehnikas on väga heal tasemel ja üha konkurentsivõimelisem.

Robotite jalgpallis võistles 11 Tartu meeskonda. Esikoht tuli meeskonnale Telliskivi 2, mille liikmed olid Mark Laane, Priit Kallas ja Reiko Randoja. „Vähemalt nelja-aastase kogemusega meeskonnaliikmed on oma robotit täiustanud juba kolm aastat. Edu võtmeks peavadki mehed kirglikult panustatud aega ja töökindluse tagamist,” sõnas Tartu ülikooli robotiklubi president Mihkel Väljaots.

ICD Grand Challange „Päästemissioon merel” on ICD poolt välja pakutud ülesanne, kus robot peab liikuma mööda horisontaalset toru ning takistuste vahelt edukalt läbi viima nööri otsas rippuvat raskust. ICD missiooniks ROBOTEXil on robootikat populariseerida ning furoori tekitav 9500 euro suurune auhinnafond näitab ettevõtmise tõsidust. Tartusse tõi esikoha meeskond pipe-dreams, kuhu kuulusid Kalle-Gustav Kruus, Karl Tarbe ja Mihkel Heidelberg. Edukat etteastet selgitati tugeva füüsikaalase taustaga ning töökogemusega robootika vallas.

Tartu ülikooli robotiklubi president Mihkel Väljaots julgustab noori robootikaga tegelema. Väljaotsa sõnul lõi üliõpilaste seltskonnas kaasa ka koolilaste võistkond, kes suutis edukalt ROBOTEXiks vajalikku kvaliteeti näidata: „Ainuüksi ROBOTEXile kvalifitseerumine on tugev argument noore inseneri CV-s ning kõik huvilised on oodatud klubisse meie paremat homset ehitama”.

Lisainfo: Alvo Aabloo, Tartu ülikooli polümeersete materjalide tehnoloogia professor, tel: 5078356, e-post: alvo [dot] aabloo [ät] ut [dot] ee;
Mihkel Väljaots, Tartu ülikooli robotiklubi president, tel: 53583390, e-post: mihkel [dot] valjaots [ät] hotmail [dot] com.

1. detsembril, rahvusülikooli 95. aastapäeva aktusel kuulutati välja Tartu ülikooli Rahvusmõtte auhinna laureaat, kelleks saivaimulik, tõlkija, literaat ja ühiskondliku elu tegelane Toomas Paul.

„Toomas Paul on Eesti mõtteloo aktiivne kujundaja, kes põimib oma publitsistikas ja uurimistöös kristlikku maailmapilti, Eesti rahvuslikku mõtet ja teadust. Tartu ülikooli Rahvusmõtte auhinnaga tunnustataksegi just isikuid, kes on oma loominguga silmapaistvalt edendanud Eesti rahvuslikku ja riiklikku eneseteadvust. See liidab ülikooli ja tunnustatud isikud meie kultuuri sümboolsete alusväärtuste mustrisse,“ rääkis Tartu ülikooli nimel ülikooli senati liige, religiooniuuringute teadur Ain Riistan.

Toomas Pauli roll Eesti ühiskondliku mõtte suunanäitajana on aukartustäratav. „Tema töö ei ole piirdunud teoloogilise maailmaga, vaid on olnud pühendatud Eesti ühiskonna vaimsele kasvamisele laiemalt. Toomas Paul on oma loomingu ja eeskujuga aidanud suunata eestlaste vaimset enesetaju. Tema mõtteavaldused räägivad meie kõigiga, andes pidepunkte inimeseks ja ühiskonnaliikmeks olemisele,“ ütles Riistan auhinda üle andes.

Rektor professor Volli Kalm lisas laureaati tervitades, et ülikoolil on suur rõõm ja au toetuda oma missiooni täitmisel ka väljapaistvatele ühiskonna õpetajatele väljaspool ülikooli kuut sammast. „Tänavune rahvusmõtte auhinna saaja on Eesti ühiskonna ilmasammas, alusväärtuste hoidja ja ühiskondliku mõtte suunanäitaja. Rahvusülikooli nimel tänan professor Toomas Pauli Eesti heaks tehtud töö eest,“ kõlasid rektori tänusõnad.

Toomas Paul on sündinud 29. oktoobril 1939. EELK vaimulikuna on ta töötanud alates 1960. aastast, sealhulgas täitnud mitmeid juhtivaid ülesandeid. Praegu on ta EELK õpetaja emeeritus. Alates 1974. aastast on ta mitmete asutuste ja kõrgkoolide juures töötanud õppejõuna.

Laureaati iseloomustab väga suur ühiskondlik aktiivsus. Ta on väga tegus ajakirjanduses, sealhulgas raadios ja televisioonis ning eri organisatsioonides, olgu selleks siis kuulumine Eesti looduskaitse seltsi, emakeele seltsi, Uku Masingu kolleegiumi, kultuurilehe Sirp toimetuskolleegiumi või siis ka politsei nõukotta ja kaitseväe ülemjuhataja mõttetanki.

Rahvusmõtte auhinna laureaadi tööd on varasemalt hinnatud mitmesuguste tunnustustega, sh viimastena on talle antud Eesti punase risti I klassi teenetemärk (2004); EV kultuuriministeeriumi tänukiri ja preemia kristlike väärtuste, kultuuri ja ühiskonnaelu lahtimõtestamise eest (2009); Aadu Luukase missioonipreemia (2011) ja Enn Soosaare eetilise esseistika auhind (2013).

Tartu ülikool andis Rahvusmõtte auhinna välja 11 korda. Auhinnaga tunnustatakse isikuid, kes on oma loominguga silmapaistvalt edendanud Eesti rahvuslikku ja riiklikku eneseteadvust. Laureaat saab auhinnaks Ilmamaa kirjastuse „Eesti mõtteloo“ sarja 50 köidet ning klaasikunstnik Toomas Riisalu klaasist taiese.

Eelneval kümnel aastal auhinna pälvinud inimeste nimed on leitavad Tartu ülikooli kodulehelt.

Lisainfo: Saima Tiirmaa-Oras, Tartu ülikooli rektori abi, tel: 737 5602, e-mail: saima [dot] tiirmaa-oras [ät] ut [dot] ee.

1. detsembril avatakse Tartu ülikooli muuseumis asuvas ülikooli varakambris väljapanek „Rahvusülikooli aarded“. Esmakordselt on vaatamiseks väljas rahvusülikooli jaoks sümboolset väärtust kandvad Eesti esimene doktoritöö, Johannes Voldemar Veski kikilips ja Jüri Uluotsa valgetähe teenetemärk.

Tartu ülikooli muuseumi kuraatori Terje Lõbu sõnul on väljapaneku keskpunktiks aeg, mil rahvusülikool veel otsis oma teed ja pani oma tegudega aluse tänaseks enesestmõistetavaks kujunenud rollile Eesti ühiskonnas.

„Väljavalitud esemed on sümbolid, mis iseloomustavad ülikooli panust riigi ülesehitamisse ja arengusse – teadus, kaasarääkimine, kaasamõtlemine ning töötamine ühiskonna heaks, aga ka väärikus ja akadeemilisus. Kõigil nendel tegudel, mida väljendame siin esemete kaudu, on ühiseks eesmärgiks Eesti riik ja eesti keel,“ räägib Lõbu väljapaneku loost.

Rahvusülikooli 95. aastapäeva korraldustoimkonna esimees, Tartu ülikooli õppeprorektor Martin Hallik kutsub kõiki huvilisi näitusele, et saada osa rahvusülikooli ajaloolisest pärandist. „Ajaloo üheks rolliks on juhtida meie tänaseid tegusid. Need sümboolset väärtust kandavad esemed ei lase meil unustada, kuidas riiklus, eesti keel ja rahvusülikool aastakümnete eest alguse said ning tänaseni jõudsalt sirgunud ja tegutsenud on,“ arutles Hallik.

Näitusel on väljas Jüri Uluotsale kuulunud Valgetähe I klassi teenetemärk, 1922. aastast pärit esimene eestikeelne doktoritöö ning eestikeelse teadusterminoloogia rajaja Johannes Voldemar Veski kikilips.

Ülikooli varakambri ekspositsiooni täiendavad detsembri algusest ka Tartu ülikooli botaanikaprofessori ja botaanikaaia direktori järgi nime saanud Bunge läätspuu oks ning Saksa renessanssi suurkuju Albrecht Dürer puulõige „Kristuse ümberlõikamine“.

Tartu ülikool on alates 1919. aastast esimene eestikeelne kõrgkool. 2014. aasta detsembris tähistatakse Tartu ülikoolis rahvusülikooli 95. aastapäeva. Näituse avamine on osa rahvusülikooli aastapäeva programmist.

Tartu ülikooli innovatsioonikoolide võrgustik valiti Euroopa õppekvaliteedi parandamise uurijate ja praktikute assotsiatsiooni (EAPRILi) parima praktika ja uurimisprojekti auhinna nominendiks.

25.–28. novembrini Küprosel Nikosias toimunud EAPRIL-i aastakoosolekul valiti ühenduse ühe tähtsama aastaauhinna – parima praktika ja uurimisprojekti auhinna – kuue nominendi hulka Šveitsi, Hollandi, Saksamaa ja Hispaania kõrval ka Eesti Tartu ülikooli innovatsioonikoolide võrgustiku näol. Võrgustikku esindasid Küprosel Tartu Kivilinna kooli direktor Karin Lukk ja Pedagogicumi juhataja, professor Margus Pedaste.

Nominatsiooniks valmis ülikooli haridusuuenduskeskuses innovatsioonikoolide võrgustiku videotutvustus (vt all) ja poster.

Ehkki preemia läks tänavu Šveitsi, kus tutvustati, kuidas kasutada mobiilside tehnoloogiaid tööalases koolituses, on Pedagogicumi juht Margus Pedaste nominentide hulka jõudmisega rahul: „Meie võrgustiku tööd hinnati väga kõrgelt, pälvisime selge ja meeleoluka videoklipi, posteri ja esitlusega palju positiivset tähelepanu. Eriti tore, et konverentsil oli ka ettekanne meie õpetajalt Tartu Kivilinna koolist."

Nimetatud auhinna eesmärk on tunnustada parimaid teadlasi ja praktikuid hariduse, õppimise, juhendamise ja tööalase väljaõppe valdkonnas, mis aitavad kaasa õppekvaliteedi paranemisele kogu Euroopas, sh EAPRIL kogukonnas.

Tartu ülikooli innovatsioonikoolide võrgustik loodi 2013. aastal, võrgustiku moodustavad haridusasutused, kus õpetajad, tugispetsialistid ja juhtkond teevad oma põhitöö osana koostööd ülikoolidega esma- ja täiendusõppes, teadustöös ning õppevara ja õppekavade arenduses.

EAPRIL edendab ning tõhustab teadlaste koostööd ja teadusuuringute praktilisi seoseid formaalse, elukestva ja organisatsioonilise õppimisega. Organisatsioon hõlmab erinevaid haridustasemeid, samuti erinevate valdkondade organisatsioone, asutusi ja ühendusi, nagu ehitus, meditsiini-, hooldaja-, äri ja õpetajakoolitus jne. Samuti ühendab EAPRIL üksikisikuid, rühmi, organisatsioone ja võrgustikke erinevates eluetappides ja ametites (alates lasteaiaõpetajast kuni professoriametini välja).

Lisainfo: Margus Pedaste, Pedagogicumi juhataja, tehnoloogiahariduse professor, tel 515 6095, e-post: margus [dot] pedaste [ät] ut [dot] ee.

5. ja 6. detsembril toimub Tartu ülikooli peahoones maailma vanima rahvusvahelise semiootikajakirja "Töid märgisüsteemide alalt" 50. aastapäevaks pühendatud rahvusvaheline semiootikakonverents „Järjepidevalt loov” (Creative Continuity). Kakskeelse konverentsi mitmepalgelist teemaderingi ühendab püüd uurida viise, kuidas mineviku, mälestuste ja traditsiooniga loominguliselt suhestudes tulevikku luuakse.

Konverentsi avapäeval peab Duke'i ülikool teadlane Edna Andrews esimese Juri Lotmani loengu teemal "The importance of Lotmanian semiotics to sign theory and the cognitive neurosciences".  Edna Andrews on rahvusvahelises plaanis üks mõjukamaid Lotmani pärandi uurijaid, kelle töödes saab kultuurisemiootika kokku kaasaegse kognitiiv- ja neuroteadusega.

Lotmani ja Tartu-Moskva koolkonna ideid käsitlevad ka Tartu ülikooli semiootika osakonna teadlased Ülle Pärli ettekandes „Tartu-Moskva koolkonna nimesemiootika edasiarendusi tänases Tartu semiootikas” ja Silvi Salupere ettekandes „David Zilberman ja Tartu-Moskva koolkond”.

Lisaks Lotmani kultuurisemiootika tänapäeva perspektiivi seadmisele, arutletakse konverentsil ka üldisemate semiootika ja filosoofia küsimuste üle. Eduard Parhomenko räägib teemal „Eesti tee Euroopasse ja Venemaa Sonderweg filosoofia alguse küsimuse valguses”. Taani biosemiootiku Jesper Hoffmeyeri ettekanne käsitleb aga  Ernst Cassireri ideid seoses semioosi kontseptsiooniga. Mälu, ajaloo ja meenutamise teemade all räägitakse ajaloosemiootikast (Taras Boyko), kollektiivsest traumast kui kultuurimälu protsessist (Dimitros Chatzicharalampous) ning lapsepõlve mütologiseeritusest massikultuuri diskursuses (Lyudmyla Zaporozhtseva ).

Konverents on kakskeelne, kokku toimub kolm ingliskeelset ja kaks eestikeelset ettekandesessiooni. Konverentsi eestikeelsesse ossa kuulub ka teise päeva lõpus toimuv vestlusring semiootika vilistlastega teemal „Semiootika praktikas”. Ettekanded toimuvad Tartu ülikooli peahoones ruumis 232. Kõik huvilised on oodatud!

Konverentsi ajakava ja jooksev teave on kättesaadav semiootika osakonna kodulehel (http://www.flfi.ut.ee/et/sisyst50konverents) ja sotsiaalmeedias (https://www.facebook.com/sisyst50).

Lisainfo: Katre Pärn, semiootika nooremteadur, e-mail: katre [dot] parn [ät] ut [dot] ee.

3. detsembril kogunevad Tartu ülikoolis Euroopa ja naaberalade humanitaar- ja loodusteadlased seminarile „Sea-level change and prehistoric coastal societies“. Arutletakse, kuidas on meretaseme muutused mõjutanud esiajaloolist rannikuasustust ning uurivad võimalusi arheoloogilise materjali paremaks kaasamiseks meretaseme muutuste hindamisel.

Meretaseme muutuste ulatuse ja kiiruse täpsem tundmine möödaniku kohta on oluline kliima soojenemisemisest tingitud meretaseme tõusu tulevikuprognooside koostamiseks ja võimalike kohanemismeetmete väljatöötamiseks. Samuti on oluline teada möödanikus aset leidnud ekstreemsete sündmuste, sealhulgas tormide mõju ulatust, mis võisid olla oluliselt võimsamad ning purustavamad, kui seda näitavad instrumentaalsed mõõtmistulemused.

„Neid ekstreemumeid on vaja teada, et õigesti planeerida rannikuvööndi kasutust tulevikus. Teiselt poolt on humanitaar- ja loodusteaduste alase kompetentsi ühendamine oluline, et paremini mõista meie esiajaloolist rannikuasustust, sealhulgas möödanikus aset leidnud rändeid ning inimese kohanemist muutuva kliima ja meretasemega,“ rääkis seminari üks korraldajaid, Tartu ülikooli geoloogia vanemteadur Alar Rosentau.

Seminaripäeval tutvustatakse geoloogilise ja arheoloogilise andmestiku kasutamist meretaseme muutuste hindamisel Soome lahe piirkonnas, Rootsi rannikualadel ja Läänemere lõunaosas. Samuti tuleb juttu purustusi põhjustanud tsunaamist India ookeani põhjarannikul varajasel pronksiajal ning meretaseme muutustest ja esiajaloolisest asustusest Valge mere rannikul ning Läänemere-Laadoga vahelises väinasüsteemis.

Seminaripäev toimub TÜ Chemicumis (Ravila 14a) auditooriumis 1019 ja on avatud kõigile huvilistele. Seminari täpsema kavaga on võimalik tutvuda siin. Seminaripäeva korraldab ökoloogia ja maateaduste doktorikool.

Lisainfo: Alar Rosentau, geoloogia vanemteadur, tel: 5155231, e-post: alar [dot] rosentau [ät] ut [dot] ee.

5. ja 6. detsembril toimub Tartu ülikoolis (Jakobi 2-104) rahvusvaheline konverents „Inimese ja inimlikkuse kontseptsioonid religioonides“. Ettekandeid ja arutelusid kuuleb mh vanaaja, India ja Hiina ning Uue Testamendi kontekstis.

5. detsembril kell 10.00 algaval vanaaja sessioonil kõneleb orientalistika vanemteadur Peeter Espak sumeri inimeseloomise müüdist, orientalistika vanemteadur Vladimir Sazonov Assüüria kuningate sõjateoloogiast, võrdleva usuteaduse professor preestriametist Peruu inkade riigis, üldajaloo (vanaaeg) dotsent Mait Kõiv inimese, linnriigi ja jumalate vahekorrast vanakreeka mõtlemises ja Jaan Lahe Mithra kultusest Rooma keisririigis.

Kell 15.15 algab India ja Hiina sessioon. Agita Baltgalve Läti ülikoolist käsitleb oma ettekandes sanskriti mantraid kui inimese ja jumaluse vahendajaid, Anna Neivirt St-Petersburgi ülikoolist räägib inimesekontseptsioonist jumalate ja kangelaste juures Lõuna-India eepostes ja TÜ sinoloogia vanemteadur Märt Läänemets kõneleb india inimeseloomise müütides. Vanahiina mõtlemises räägib Margus Ott Tallinna ülikoolist ja hiina varakeskaegses taoismis kõneleb Erki Lind.

6. detsembril kell 10.15 algaval sessioonil vaadeldakse inimesekontseptsioonide, religioossuse ja religioonide vahekordi. Vaadeldakse Gruusia, Armeenia ja Vene õigeusukirikute dialoogi seoses Kaukaasia konfliktiga (võrdleva poliitika lektor Alar Kilp), Calvini teoloogia ja Newcombe´i paradoksi suhtestatuse probleemi (sotsioloogia teooria ja ajaloo dotsent Henn Käärik) ning looduse ja inimese vahekorda Siberi Anastassia vaimsuse pooldajate juures (Rasa Pranskevičiūtė Vilniuse ülikoolist).

Viimane, Uue Testamendi sessioon algab kell 12.15. Apostel Paulusest kõneleb Randar Tasmuth (EELK UI) ja Uue Testamendi lektor ning religiooniuuringute teadur Ain Riistan räägib Jeesuse inimesekäsituse arengust.

Seminari ettekanded toimuvad inglise ja saksa keeles. Konverents lõpeb kokkuvõtva aruteluga.

Konverentsi korraldavad TÜ usuteaduskond, orientalistikakeskus ja filosoofiateaduskond.

Lisainfo: Peeter Espak, võrdleva usundiloo vanemteadur, e-post: peeter [dot] espak [ät] ut [dot] ee.

Tartu ülikooli geograafia osakond tähistab 6. detsembril 95. aastapäeva. Selle puhul peetakse TÜ raamatukogu konverentsisaalis teaduskonverents ja esitletakse uut kõrgkoolide üldmaateaduse õpikut.

Kell 10.30 algaval konverentsil tutvustavad professor Ülo Mander ja inimgeograafia lektorÜlle Liiber esmalt uut üldmaateaduse õpikut kõrgkoolidele. Õpiku on kirjutanud Eesti juhtivad teadlased ja erialaspetsialistid, kellest enamik töötab Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudis.

Üldmaateaduse õpik on mõeldud eeskätt loodusteadusi õppivatele bakalaureuse taseme üliõpilastele, kuid olenevalt õppekavast katavad mitmed teemakäsitlused tõenäoliselt ka magistriõppe ja erikursuste vajadusi. Kindlasti saavad raamatust tarvilikku teavet gümnaasiumi geograafiaõpetajad. Et õpikus on süsteemselt ja seostatult käsitletud väga paljusid loodusprotsesse ja -nähtusi, siis võiks see mahukas teos leida oma koha ka paljude loodushuviliste inimeste raamaturiiulil.

Õpik on valminud riikliku programmi „Eestikeelsete kõrgkooliõpikute koostamine ja väljaandmine” raames Tartu ülikooli ja sihtasutuse Archimedes toel.

Pärast raamatu tutvustust jätkavad ettekannetega Tartu ülikooli audoktorid Anne Buttimer, Marc Antrop ja William J. Mitsch jt.

Lisaks kõnelevad professor Ülo Mander ja dr Ivika Ostonen-Märtin maastiku aineringe ja keskkonnatingimustega kohanemise uuringutest, professor Rein Ahas räägib inimeste ruumilise mobiilsuse uuringutest ning professor Jaak Jaagus vaatleb kliimamuutuse ja Eesti ilmastikuga seonduvat. Esitlusele tulevad ka rahvastikugeograafilised uuringud (professor Tiit Tammaru), geoinformaatika ja kartograafia uuringud (professor  Tõnu Oja  ja dr  Evelyn Uuemaa) ning  keskkonna metagenoomika uuringud (professor  Jaak Truu  ja doktorant     Kristjan Oopkaup).

Konverentsi kava leiab geograafia osakonna kodulehelt. Kuulama on oodatud kõik huvilised.

Lisainfo: Ülo Mander, TÜ loodusgeograafia ja maastikuökoloogia professor, tel: 5087373, e-post: ulo [dot] mander [ät] ut [dot] ee;
Ülle Liiber, TÜ inimgeograafia lektor, tel: 58144058, e-post: ulle [dot] liiber [ät] ut [dot] ee.