Euroopa Komisjoni teatel on Tartu ülikooli ajalooline arhitektuuriansambel valitud Euroopa kultuuripärandi märgise (European Heritage label) kandidaatide hulka. Komisjon avaldab lõpliku otsuse märgise pälvinud objektide kohta 2016. aasta veebruaris ning märgise üleandmise tseremoonia toimub Brüsselis tuleva aasta aprillikuus.

2013. aastast väljaantav Euroopa kultuuripärandi märgis on Euroopa Liidu algatus, mille eesmärk on tõsta esile Euroopa ühtsust ja ühiseid väärtusi rõhutavaid paiku, mis on olulised Euroopa ajaloo ja kultuuri seisukohalt või kannavad Euroopa integratsiooni mõtet.

Kultuuriminister Indrek Saare sõnul on ülikoolilinnaku valimine Euroopa kultuuripärandi kandidaatide hulka suur tunnustus Tartu ülikoolile, Tartu linnale ja kogu Eestile. „Tartu linna südames paiknev ülikooli ajalooline hoonetekompleks on oluline Euroopa kultuuripärandi ja euroopalike väärtuste kandja, mis annab lisaväärtuse nii ülikoolile kui ka linna arengule. Kõrgetasemeline nominatsioon on kinnituseks, et oleme suutnud ajaloolist ülikoolilinnakut hästi hoida ja arendada ning et see kõnetab kogu Euroopat,“ toonitas Saar.

Tartu ülikooli ajaloolise arhitektuuriansambli puhul tõstis žürii esile, et säilinud ülikooli hoonestu koos pargi ja kollektsioonidega kannab endas harmoonilise tervikuna valgustusajastu ülikooli ideed ja ideaale ning euroopaliku hariduse traditsioone.

„Tartu ülikool on olnud sajandite jooksul Euroopa identiteedi kandja nii sisulises kui ka füüsilises mõttes,“ ütles Tartu ülikooli rektor professorVolli Kalm. „Ülikool institutsioonina on aidanud luua aluse avatud, haritud ja demokraatlikule Euroopale, ülikooli hoonestu koos parkidega on aga üks terviklikumalt säilinud valgustusajastu ülikoolikomplekse Euroopas. Tagamaks avalikkusele võimalikult hea ligipääs, oleme hoonetekompleksi viimastel aastatel ulatuslikult renoveerinud,“ lisas Kalm.

Tartu ülikooli muuseumi direktori Mariann Raisma sõnul on Tartu ülikooli ansambel koos hoonetevahelise pargiga ainulaadne terves Euroopas. „Loodan, et see unikaalne avalik ruum inspireerib meid ka tulevikus ehitama Eestisse selliseid hoonekomplekse, mida hinnatakse veel paarsada aastat hiljem,“ ütles Raisma. „Üiikooli ajalooline ansambel kõneleb nii oma arhitektuursel kui ka muuseumikogude tasandil ühtse Euroopa ideest – teadus ühendab. Seepärast on meie eesmärk suuremat tähelepanu pöörata just noortele suunatud haridustegevustele,“ lisas ülikooli muuseumi direktor.

Euroopa kultuuripärandi märgise taotlusi hinnanud sõltumatu žürii valis osalenud Euroopa Liidu liikmesriikide esitatud 18 taotluse hulgast välja üheksa objekti Euroopa Komisjonile kinnitamiseks.

Varem on Eestist märgise pälvinud Suurgildi hoone Tallinnas kaks aastat tagasi. Seni on märgis omistatud ühtekokku kahekümnele EL kultuuripärandi objektile. Euroopa kultuuripärandi märgise nimekirja praeguste objektidega saab tutvuda siin.

Eesti vanim muuseum, 1802. aastal asutatud Tartu ülikooli loodusmuuseum avab 16. jaanuaril 2016 külastajatele uue ekspositsiooni. Neli aastat kestnud renoveerimistööde käigus valmis uus püsinäitus „Maa. Elu. Lugu“ ning kaks õppeklassi.

Uus püsinäitus juhatab külastaja Maa ja elustiku arenguloo kaudu tänasesse päeva. Külastaja kohtub Devoni ajastu koopas rüükalaga, saab jälgida liblikate öist lennujaama ning vaadata tõtt esimese Eesti šaakaliga. Avastamisrõõmu pakuvad Tartu meridiaanil asuvaid kooslusi kujutavad dioraamid. Elavnurgas kohtuvad lapsed vanade tuttavate saare-roninastiku ja punapõlv-tarantliga, aga ka uue asuka roheleeguaniga.

Algaval aastal jätkatakse traditsiooniliste huvipäevade ja vestlusõhtute korraldamisega uuel seminarialal. Kooliõpilased saavad loodust tundma õppida ja uurida muuseumi geoloogia- ja zooloogiaklassides toimuvates muuseumitundides.

Loodusmuuseumi külastamise kohta saab infot Tartu ülikooli loodusmuuseumi kodulehelt.

TÜ loodusmuuseumi uus püsiekspositsioon ja õppeklassid valmisid Euroopa regionaalarengu fondi toetusel keskkonnahariduse infrastruktuuri arendamise programmist.

Eesti dioraam Tartu ülikooli loodusmuuseumis. Foto Aavo Kaine.

Stepi dioraam Tartu ülikooli loodusmuuseumis. Foto Aavo Kaine.

Lisainfo: Eva-Liisa Orula, TÜ loodusmuuseumi ja botaanikaaia kommunikatsioonijuht, tel: 5342 2139, e-post: eva-liisa [dot] orula [ät] ut [dot] ee.

Tartu ülikooli Balti poliitika professor Andres Kasekamp esitles kahes Venemaa tippülikoolis venekeelset tõlget oma raamatust „Balti riikide ajalugu“.

Algupäraselt 2010. aastal Inglismaal väljaantud raamat on nüüdseks ilmunud seitsmes keeles. Venekeelne „Balti riikide ajalugu“, mida professor Kasekamp Moskvas tutvustas, anti välja 2014. aasta lõpus.

Kõrgemas majanduskoolis toimus professor Kasekampi loeng ja raamatuesitlus 3. detsembril ja Moskva riiklikus rahvusvaheliste suhete instituudis 4. detsembril. „Loengujärgsed arutelud Moskva õppejõude ja tudengitega toimusid viisakas õhkkonnas,“ rääkis Kasekamp ning avaldas lootust, et kohtumised aitasid kaasa eestlaste mõistmisele.

„Balti riikide ajalugu“ jälgib seostatult ja võrdlevalt kõigi kolme Balti riigi ajalugu alates esimeste asukate piirkonda saabumisest, Liivimaa vallutamisest ristisõdades ja Leedu kerkimisest keskaja Euroopa üheks võimsamaks riigiks, piirkonna liitmisest Venemaa keisririigiga ning uusaegse rahvusliku identiteedi teket.

Uusimatele teadustöödele tuginedes pöörab Kasekamp erilist tähelepanu 20. sajandile, mille jooksul Balti riigid saavutasid iseseisvuse, kuid pidid ka taluma nii Nõukogude Liidu kui ka Natsi-Saksamaa okupatsiooni. Raamat hõlmab samuti ülevaadet sellest, kuidas Balti riigid taastasid iseseisvuse ning neist said Euroopa Liidu liikmesriigid.

Professor Kasekampi esinemised Moskvas korraldas Eesti saatkond Moskvas. Raamatu tõlkis vene keelde Ljudmila Dubjeva. Monograafia venekeelset väljaandmist toetasid Tartu ülikooli kirjastamiskolleegium ja Euroopa Liidu-Vene uuringute keskus CEURUS.

Uuel aastal on oodata raamatu „Balti riikide ajalugu“ hispaaniakeelset tõlget.

Lisainfo: Andres Kasekamp, Tartu ülikooli Balti poliitika professor, tel: 600 1241, 526 7944, e-mail: Andres [dot] Kasekamp [ät] ut [dot] ee.

Hoolimata pere väärtustamisest, varjutab Eesti mehe elu ülekaal, riskantne käitumine ja tervisemured, selgus Tartu ülikooli teadlaste ja rakendusuuringute keskuse Eesti meeste uuringust. Kuidas kommenteerivad uuringu tulemusi tuntud Eesti mehed, selgub 10. detsembril Athena keskuse pööningusaalis (Küütri 1, Tartu).

Eesti meeste uuringu tulemused näitasid, et meestele meeldib olla suhtes. Eesti mees leiab püsipartneri 34. eluaastaks ja eelistab paljulapselist perekonda. Eesti meeste suurimaks terviseprobleemiks on ülekaalulisus. 21% Eesti meestest on depressiooniga seotud sümptomeid. Uuring näitas, et vähemalt iga neljas mees tarvitab alkoholi kaks või enam korda nädalas ja kolmandik meestest on igapäevased suitsetajad. Meeste terviseriske suurendab ka riskantne seksuaalkäitumine.

Nende ja paljude teiste tulemuste valguses kohtuvad oma nägemuste ja kogemuste jagamiseks vestlusringis „Mida teab Eesti mees iseenda kohta?“ näitleja Jan Uuspõld, kirikutegelane Juhani Jaeger, jalgpallur Kristjan Tiirik, suhtekorraldaja Janek Mäggi ning matemaatik Mart Abel. Vestlusringi juhib telesaadete produtsendi ja vabakutselise ajakirjanikuna tuntud Ylle Rajasaar.

Enne seda teeb TÜ RAKE analüütik Marek Sammul sissevaate uuringu „Eesti meeste hoiakute ja käitumise uuring: tervis, haridus, tööhõive, ränne ja pereloome“ tulemustesse. 2015. aastal esitletud uuringus osales üle 2000 Eestis elava 16–54-aastase mehe.

Üritus toimub 10. detsembril kell 15–17 Athena keskuse pööningusaalis (Küütri 1, Tartu). Kõik huvilised on oodatud osalema! Osalemiseks palume ennast eelnevalt registreerida.

Vestlusring kuulub seminaride sarja „RAKE arutleb“, kus arutatakse Tartu ülikooli teadlaste tehtud sotsiaalteaduslike rakendusuuringute tulemusi.

Lisainfo: Silver Bohl, TÜ Euroopa kolledži turundusspetsialist, tel: 737 6379, e-post: silver [dot] bohl [ät] ut [dot] ee.

Swedbank toetab edaspidi Tartu ülikooli majandusteaduskonna matemaatilise majandusteaduse ingliskeelset õppekava. Muuhulgas antakse igal aastal välja 1000 euro suurune stipendium parima magistritöö autorile. Eesmärk on motiveerida üliõpilasi töötama heade karjääriväljavaadetega valdkonnas majandusanalüüsi ja -uuringuid teostavate institutsioonide juures, sh pankades.

Tartu ülikooli majandusteaduskonna õppeprodekaan Krista Jaakson sõnas, et Swedbanki ja majandusteaduskonna koostöölepingu alusel toetatakse ühelt poolt igal aastal ühte tublit ingliskeelse matemaatilise majandusteaduse õppekava magistritöö autorit ja juhendajat, kuid ehk olulisemgi on Swedbanki panus õppekvaliteeti tervikuna.

„Tartu ülikooli huvi on, et üliõpilastel oleks võimalik valida meelepäraseid valikaineid ja spetsialiseerumist ning õppimist toetaksid parimad õppejõud, selleks on aga vaja piisaval arvul magistrante. Et saada parimaid üliõpilaskandidaate, oleme loonud õppekavale sihtstipendiumid, et magistrandid ei peaks õppeteenustasu maksma. Matemaatilise majandusteaduse õppekava toetab nüüdsest lisaks Eesti Pangale ka Swedbank,“ ütles Jaakson.

Tartu ülikooli ja Swedbanki koostööleping hõlmab ka praktikakohti ettevõttes, Swedbankile huvipakkuvate praktiliste teemade uurimist, ettevõtte esindaja osalemist magistritööde kaitsmiskomisjonis jm, mis suurendavad õppetöö praktilist väärtust.

„Suur hulk Swedbanki töötajatest on kas Tartu ülikooli või Tallinna tehnikaülikooli majandusteaduskonna taustaga. Matemaatilise majandusteaduse magistriõppekava aitab meie jaoks täita üht lünka – vajame tugeva matemaatilise taustaga analüütikuid, kel samal ajal oleks sügavad teadmised ökonoomikast. Usume ka, et iga võimalus saada kvaliteetset reaalvaldkonna haridust annab Eesti kõrgharidusmaastikule ainult lisaväärtust,“ kommenteeris koostöölepingut Swedbanki juhatuse liige Heiki Raadik.

Matemaatilise majandusteaduse õppekava valmistab ette juhtivanalüütikuid riigiasutustele, pankadele, rahvusvahelistele organisatsioonidele ja konsultatsioonifirmadele, kes valdavad nüüdisaegseid majandus-teoreetilisi mudeleid ja ökonomeetrilisi meetodeid rahvamajanduse analüüsimiseks ja prognoosimiseks. Õppekava strateegiline partner on ka Eesti Pank, mis aitab oma ekspertidega läbi viia monetaarökonoomika ning arenguökonoomika kursuseid.

Lisainfo: Krista Jaakson, Tartu ülikooli majandusteaduskonna õppeprodekaan, tel: 737 6367, e-post: krista [dot] jaakson [ät] ut [dot] ee.

Ametlikult Euroopa suurimaks robootikavõistluseks tunnistatud Robotexil teenisid Tartu ülikooli tudengid viis auhinda, nendest kaks kõige hinnalisemat. TÜ tudengid võitsid esikoha peaalal ehk robotjalgpallis.

Robotexi peamisel võistlusel, jalgpallis, pakkusid tartlaste 16 meeskonnale konkurentsi ka meeskonnad väljastpoolt Tartut. Tugevas konkurentsis tõi peaauhinna koju meeskond Roadkill, kuhu kuulusid Tartu ülikooli tudengid ja TÜ robotiklubi liikmed Allan Kustavus, Antti Jaaniste, Hanno Soo, Karl Oskar Lember, Rainer Keerdo ja Tõnis Tiimus. Meeskonna juhendajate rollis olid Reiko Randoja, Mark Laane ja Priit Kallas.

Tehniliselt kõige keerukamas kategoorias ICD Grand Challenge pidi robot liikuma mööda horisontaalset toru ning ühe platvormi pealt teise peale toimetama legomehikesi nii, et need vastu takistusi ei põrka ega alla ei kuku.

Teist aastat järjest oli võidukas meeskond Pipe Dreams. TÜ arvutitehnika õppekava, Eesti maaülikooli tudengitest ja firma Hedgehog OÜ inseneridest moodustatud meeskonda kuulusid Karl Tarbe, Mihkel Heidelberg, Alan Raudmäe, Egert Vahter ja Martin Laidma. Võidukalt sõideti Tartusse tagasi 5000 euro suuruse võidusummaga.

Huvipakkuv oli ka võistlus 2 vs 2 jalgpallis, kus kaks robotit võistlesid kahe roboti vastu. Silmatorkavalt oli TÜ ainuke konkurentsi pakkuv kõrgkool oma kahe võistkonnaga, nii et pingelise võistluse tulemusena saavutati nii viimane kui eelviimane koht, naljatas Robotexi võistluse üks algataja, Tartu ülikooli professor Alvo Aabloo.

Tartu ülikooli robotiklubi presidendi Mihkel Väljaotsa sõnul on edu saladus see, et klubis tehakse tööd aastaringselt, koondatakse motiveeritud tudengid kokku ning hoitakse nende motivatsiooni igati kõrgel: „Robotexil võidetud märkimisväärsed eriauhinnad parima mehaanikalahenduse ning kõige ilusama koodiga roboti eest ei tulnud niisama. Koostöös Eesti parimate tudengite ning ühiskonna arengusse panustavate sponsoritega seisame selle eest, et homne Eesti oma tehnoloogiliste saavutuste üle uhke olla saab.“ TÜ robotiklubi 2015. aasta peasponsor oli Enics Eesti.

Alvo Aabloo lisas, et oluline on nutikate inimeste ja nende oskuste arendamine: „Hea, et pingutustega kaasneb ka edu.“

Vaata Tartu ülikooli sisseastumise Facebooki lehelt Robotexi galeriid.

Lisainfo: Alvo Aabloo, Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi professor, tel: 5078356, e-post: alvo [dot] aabloo [ät] ut [dot] ee;
Mihkel Väljaots, Tartu ülikooli robotiklubi president, tel: 53583390, e-post: mihkel [dot] valjaots [ät] hotmail [dot] com.

Ettevõtlikele noortele suunatud Tartu ülikooli äri- ja projektiideede konkursil „Kaleidoskoop“ tutvustatakse kohalikku ja Eesti elu laiemalt edendavaid noorte äriideid. Konkursi parimad selguvad reedel, 11. detsembril kell 12 Tartu ülikooli majandusteaduskonnas.

„Paljud eelmistel „Kaleidoskoopidel“ silma paistnud tudengitiimid jätkavad ettevõtlikult, olles asutanud ja käima lükanud rida ettevõtteid ning viinud ellu reaalseid projekte,“ sõnas Tartu ülikooli ideelabori juht Maret Ahonen, viidates, et ka sel konkursil osaleb mitmeid suure potentsiaaliga ettevõtmisi, mis võivad juba lähiajal oma teenust või toodet pakkuma hakata.

Teiste hulgas on konkursile end üles andnud meeskond, mis arendab kõrgekvaliteedilisi tooteid pakkuvat pagariäride kaubandusketti ja tiim, mis näeb Tartus kohta paindlikule jalgrattalaenutusele. Farm Finderi meeskonna taga seisab idee pakkuda kiireimat teed värskeima talutoiduni ning Living Music plaanib muusikute elu tundmatuseni muuta.

Lõpuüritusele valitud tiimid peavad esitlema äriplaani või -kontseptsiooni kahe minuti jooksul žürii ja teiste üritusel osalejate ees ning vastama seejärel küsimustele.

Žüriisse kuuluvad Tartu ülikooli arendusprorektor Erik Puura, Tartu abilinnapea Kajar Lember, Tartu maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakond juhataja Margus Hendrikson, Playtechi endine tegevjuht, Contriberi, Garage48 HUB Tartu ning Contriber Labs asutaja Rein Lemberpuu, Eesti äriinglite assotsiatsiooni (EstBAN) tegevjuht Heidi Kakko, Tartu loomemajanduskeskuse ettevõtluskonsultant Juta Kuhlberg ja Ajujahi tiimijuht Harri Tallinn.

Konkursi võitjad selguvad reedel, 11. detsembril kell 16.15 TÜ majandusteaduskonnas Narva mnt 4.

Auhinnad on välja pannud Tartu ülikooli ideelabor, Tartu linnavalitsus, Tartu maavalitsus, heade mõtete klubi, Founder Institute, Ajujaht, Viljandimaa omavalituste liit. Võitjatel on võimalik osaleda Founder Institute programmis ning saada rahalist tunnustust väärtuses 500-1000 eurot.

Kõik huvilised on oodatud konkursil osalejatele kaasa elama.

„Kaleidoskoopi“ korraldavad TÜ ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus, ettevõtluse õppetool ja ideelabor. Loe lisaks „Kaleidoskoobi“ lehelt.

Lisainfo: Maret Ahonen, TÜ ideelabori juht, tel: 737 4817, e-post: maret [dot] ahonen [ät] ut [dot] ee.

10. ja 11. detsembril kogunevad Tartusse koolijuhid, õpetajad, hariduseksperdid, lapsevanemad ja õpilased, et arutada, kuidas haridusasutused ja kogu ühiskond saavad kaasa aidata noorte inimeste ettevõtliku eluhoiaku kujundamisele. Konverentsi otseülekannet saab jälgida www.uttv.ee.

TÜ eetikakeskuse juhataja professor Margit Sutropi sõnul seostatakse ettevõtlikkust tihti kitsalt ettevõtlusega. „Mõistame seda aga pigem kui väärtushoiakut: valmisolekut mõelda uuenduslikult, unistada suurelt ja teha teoks võetud eesmärke. Konverentsil saavad kokku õpetajad, õpilased, koolipidajad ja haridusjuhid, teadlased ja tööandjad, kes arutlevad ühiselt selle üle, kas Eesti ühiskond ka tegelikult väärtustab ettevõtlikkust. Kas lasteaed, kool ja ülikool kasvatavad ettevõtlikke noori?“ arutles Sutrop.

„Uurime, mida arvavad tööandjad ja kuidas paistab see neile, kes aitavad viia kokku tööotsijad ja tööpakkujad. Vahetame kogemusi, milliste praktiliste meetodite abil on võimalik ettevõtliku hoiaku kujunemist õppeprotsessis toetada,“ lisas Sutrop.

TÜ eetikakeskuse projektijuht Mari-Liis Nummert ütles, et iga õpilase haridustee võiks olla nagu rätsepa õmmeldud ülikond. „Ettevõtliku eluhoiaku kujundamine on oluline, sest see toetab õpilase iseseisvust isiklikus ja ühiskondlikus elus. Selle hoiakuga seotud omadused on näiteks initsiatiivikus, loovus, julgus proovida, eksida ning oma kogemusi analüüsida.“

Ida-Viru ettevõtluskeskuse juhataja Pille Sööt nentis, et pedagoogid mõjutavad last umbes 26 000 tundi: „Sestap on lasteaial ja koolil oluline roll lapse ja noore kujunemisel. Rakendades süsteemselt ettevõtlikku lähenemist, saab siduda õpitut eluga, mitte ainult mängida, vaid teha päris asju koostöös lastevanematega ja erinevate partneritega; muuta õppetöö kaasavaks, tuua sära silma õpilastele ja õpetajatele ning anda kogemus panustada kohaliku kogukonna heaks, näidates noorele, kui oluline on suhtumine „tahan-suudan-teen”.“

Kaheksas väärtuskasvatuse konverents toob üle Eesti Tartusse kokku ligi 300 inimest. Konverentsil esinevad väliseksperdid Soomest ning Suurbritanniast. Aalto ülikooli emeriitprofessori, 2014. aastal Euroopa Ettevõtluse auhinna pälvinud Paula Kyrö ettekanne keskendub küsimusele, kuidas arendada ettevõtliku hoiakuga seotud oskusi koolis. Suurbritannias tegutseva liikumise „Enabling Enterprise“ eestvedaja Tom Ravenscroft räägib, millised on ettevõtliku hoiakuga seotud oskused ning kuidas neid kasutada koolis ja tööturul. Tutvu kõikide esinejatega konverentsi kodulehel.

TÜ eetikakeskus annab konverentsil üle traditsioonilised tiitlid „Väärtuskasvatuse kool 2015“ ja „Väärtuskasvatuse lasteaed 2015“. Konverentsi kaaskorraldaja haridusprogramm „Ettevõtlik kool” tunnustab süsteemselt ettevõtliku hoiaku arendamisega tegelevaid koole ja lasteaedasid kvaliteedimärgiga.

Konverentsi toetavad haridus- ja teadusministeerium, Tartu ülikool, SA Ida-Viru ettevõtluskeskus ja Euroopa Regionaalarengu fond. Konverents toimub haridus- ja teadusministeeriumi riikliku programmi „Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009-2013“ jätkuprogrammi raames, mida rahastab HTM.

Konverentsi töötoas saab mängida populaarset väärtuste mängu. Konverentsi toetava väärtusprogrammi kaudu on seni välja antud 15 raamatut ja koostatud erinevaid metoodilisi vahendeid, millest kõige tuntumaks on kujunenud väärtuste mäng. „Õpetajate väärtuste mängu“ on mängitud 150 koolis, sama metoodika järgi on välja antud ka mäng „Väärtuste avastajad“ õpilastele ning „Arstide väärtuste mäng“ tervishoiutöötajatele. Metoodikat on edukalt kasutatud nii Eestis kui ka välismaal väärtusteemaliste arutelude läbiviimiseks. Lisaks on programmi raames korraldatud konverentse, seminare ning kollokviume eetika ja väärtuste teemadel, mille täpsem ülevaade on kättesaadav eetikaveebis (www.eetika.ee).

Lisainfo: Mari-Liis Nummert, TÜ eetikakeskuse projektijuht, tel: 5192 2019, e-post: mari-liis [dot] nummert [ät] ut [dot] ee.

Juba kaheksandat korda toimuval väärtuskasvatuse konverentsil 10. ja 11. detsembril 2015 Tartus kuulutatakse välja riikliku programmi „Eesti ühiskonna väärtusarendus“ jätkuprogramm aastateks 2015–2020.Väärtusprogrammi kaudu on seni välja antud 15 raamatut ja koostatud metoodilisi vahendeid, millest kõige tuntumaks on kujunenud väärtuste mäng.

Väärtusprogrammi eesmärk on aidata kaasa kaalutleva avalikkuse tekkimisele, soodustada refleksiooni väärtuste üle ja toetada selliste väärtushoiakute kujunemist, mis on isikliku õnneliku elu ja ühiskonna eduka toimimise aluseks.

Haridus- ja teadusministeeriumi algatatud programmil on kaks fookust. Esimene neist on suunatud laste ja noorte väärtuskasvatusele. Teine eesmärk on suurendada ühiskonna teadlikkust eetikaküsimustes ning toetada ühiskondlikku diskussiooni alusväärtuste üle. Programmi elluviimise eest vastutab Tartu ülikooli eetikakeskus.

TÜ eetikakeskuse juhataja professor Margit Sutropi sõnul on programmi tegevuste kaudu kasvanud koolide ja lasteaedade teadlikkus ja võimekus tegelda väärtuskasvatusega. „Et toetada eesti hariduse muutumist väärtuspõhiseks ja viia arusaam muutuste vajalikkusest koolis avalikkuseni, on vaja, et väärtuskasvatuse programm jätkuks. Nii on võimalik koolidele ja lasteaedadele pakkuda nõustamist ja metoodilist tuge väärtuskasvatuse läbiviimiseks,“ tõdes Sutrop.

Ta lisas, et ühiskonna heaolu, eesti keele ja kultuuri arengu ning demokraatliku Eesti riigi püsimiseks on väga oluline, et ka teised ühiskonna kandvad elukutsed mõtleksid läbi oma tegevuse väärtuselised alused, sõnastaksid oma väärtused ja järgiksid neid tegevuses. „Seega on vajalik kutse-eetika ja väärtusarenduse suunaliste tegevuste jätkamine koostöös erinevate ministeeriumide, kutseorganisatsioonide, vabaühenduste ning erasektori ettevõtetega. Samuti on oluline kogu ühiskonda haarava väärtuste alase diskussiooni toetamine veebipõhiste foorumite, meedia sõnavõttude, konverentside, temaatiliste kollokviumide ja seminaride ning esseevõistluste korraldamisega,” selgitas Sutrop.

Väärtusprogrammi kaudu on seni välja antud 15 raamatut ja koostatud metoodilisi vahendeid, millest kõige tuntumaks on kujunenud väärtuste mäng. „Õpetajate väärtuste mängu“ on mängitud 150 koolikollektiivis, sama metoodika järgi on välja antud ka mäng „Väärtuste avastajad“ õpilastele. Lisaks on programmi raames korraldatud erinevaid konverentse, seminare ja kollokviume eetika ja väärtuste teemadel. Vaata täpsemalt www.eetika.ee.

Väärtusprogrammi nõukokku kuuluvad Olav Aarna, Jüri Engelbrecht, Halliki Harro-Loit, Maris Jesse, Hent Kalmo, Irene Käosaar, Kristi Liiva, Maris Ojamuru, Margus Pedaste, Heidi Paabort, Ilmar Raag, Meego Remmel, Heiki Sibul, Margit Sutrop, Margit Timakov, Ain Tõnisson ja Kristi Vinter.

Tutvu programmi teksti ja tegevustega. Programmi „Eesti ühiskonna väärtusarenduse 2009–2013“ jätkuprogrammi 2015–2020 hariduse valdkonda rahastab haridus- ja teadusministeerium.

Lisainfo: professor Margit Sutrop, Tartu ülikooli eetikakeskuse juhataja, tel: 5207183, e-post: margit [dot] sutrop [ät] ut [dot] ee;
Irene Käosaar, haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja, tel 7350381, e-post: irene [dot] kaosaar [ät] hm [dot] ee.

9. detsembril tunnustas Archimedes aasta säravamaid haridusprojekte ja hariduse edendajaid. Tartu ülikool sai kahes kategoorias kolm auhinda: I koht kategoorias „Aasta video hariduses“, II ja III koht kategoorias „Nutitegu hariduses“.

Kõige konkurentsirikkama kategooria „Aasta video hariduses“ võitis Tartu ülikooli sisseastumiskampaania stardivideo, mis tutvustas bioloogiat jt loodusteaduste erialasid ja nende väljundeid. Reklaamklipid valmisid koostöös vilistlaste ja Eesti räppari Genkaga, et edastatav sõnum jõuaks suurema sihtrühmani.

Archimedese kommunikatsiooniosakonna juhataja Eero Loonurm tõdes, et Tartu ülikool kasutas videote loomisel hästi läbimõeldud strateegiat ja säravaid vilistlasi, kes oskasid tänu otsesele kokkupuutele kõige paremini õppekava olemust ja sisu edasi anda. „Tartu ülikoolil oli ka õilis eesmärk saada teatud õppekavadele rohkem avaldusi ja kummutada levinud stereotüüpe. Hea vorm aitab sisust alati paremini aru saada,” lisas Loonurm.

Vaata bioloogia õppekava tutvustavat video ja loe video saamislugu vilistlasblogist.

Kategoorias „Aasta nutitegu hariduses“ sai TÜ ja ERR-i ühine teadusuudiste portaal Novaator II koha. Portaali tunnustati hiljaaegu ka kui riiklikult tunnustatud teaduse populariseerijat.

Samas kategoorias nimetati III koha vääriliseks Tartu ülikooli keeleväänajate (Tongue Twisters) sari, mille idee algatajaks on rahvusvahelise kommunikatsiooni peaspetsialist Inga Külmoja.

Külmoja kirjeldas, et projektil on kaks põhilist sihtgruppi: esiteks, välismaalased, kes võiksid tunda huvi Eesti, eesti keele ja kultuuri vastu; teiseks, oma keele ja identiteedi üle uhkust tundvad eestlased, kes jagaksid keeleväänajaid oma välismaalastest sõpradega ehk toimiks nn rahvadiplomaatia.

„Rahvusvahelistumise kontekstis on eesti keele ja kultuuri püsimine kahtlemata oluline. Ühest küljest võiks Eesti olla märksa suurem oma etnilistest ja geograafilistest piiridest, teisest küljest on tähtis, et Eestisse õppima, töötama ja elama asuvad välismaalased tunneksid kohaliku keele ja kultuuri vastu huvi,“ rääkis Külmoja, lisades, et sellist huvi ei saa paraku äratada sundides, vaid pakkudes mängulist ja lustakat sisu edutainment võtmes: „eesti keel pakub selleks suurepärast materjali.“

Keeleväänaja postitused hõlmavad nii pildi- kui ka audiomaterjali. Vaata ja kuula näiteid keeleväänajatest UT blogist.

Tartu ülikooli strateegiakomisjon arutas 9. detsembri istungil ülikooli loodava IT-keskuse asukoha küsimust. Pärast argumentide põhjalikku kaalumist otsustati, et keskuse asukohana eelistatakse majandusteaduskonna õppehoone Oeconomicumi ümbrust Narva maanteel.

Valik tehti kahe sõelale jäänud asukoha vahel – ülikooli teaduslinnak Maarjamõisa väljal ja Oeconomicumi ümbrus Narva maanteel.

Tartu ülikooli strateegiakomisjoni esimehe rektor Volli Kalmu sõnul oli mõlemal asukohavalikul nii oma eelised kui puudused. Valiku langetamisel kaaluti neid nii ülikooli, Tartu linna kui sihtrühmade huvisid silmas pidades. Rektor rõhutas, et tegemist oli strateegiakomisjoni üksmeelse otsusega, komisjoni liikmed hindasid eriti tulevase keskuse integreerumist ülikooli koostööpartneritega, sealhulgas  tänaseks juba kesklinna koondunud IT-ettevõtetega praktikavõimaluste ja koostöö arendamiseks.

Narva maantee eelisena toodi välja hea ligipääs ja lähedal asuvad üliõpilaselamud, aga ka IT-keskuse ja majandusteaduskonna sünergiavõimalused. Majandusteaduskonna koordineeritav üleriigiline ettevõtlusõppe programm ning eelinkubatsiooni arendused on väga suures mahus seotud IT-ettevõtlusega või IT-lahenduste kasutamisega interdistsiplinaarsete meeskondade poolt.

Maarjamõisa väljal paiknemise eelisena nähti tihedat koostööd teiste seal tegutsevate ülikooli teadusrühmadega, haakumist Maarjamõisa teaduslinnaku atmosfääriga ja piiramatuid laienemisvõimalusi. Kesklinnale jäädakse aga alla ligipääsetavuse ja avalikus ruumis nähtavuse mõttes. Samuti vajaks Maarjamõisas lahendamist transpordi- jm ühendusvõimalused kesklinna koonduvate IT-asutustega ning majutus- ja toitlustusvõimaluste küsimused.

Hoolimata sellest, et IT-hoone asukohana eelistatakse Narva maanteed, tegeleb ülikool kindlasti edasi Maarjamõisa välja arendamisega ning sinna mugava töö- ja elukeskkonna ning avaliku ruumi kujundamisega. Samuti keskendutakse Maarjamõisa väljal asuvate ülikooli üksuste omavahelise sidususe arendamisele ja uute välispartnerite kaasamisele. Selles töös on suur osa ka Tartu linnavalitsusel: parema ligipääsu tagamiseks on Tartu linn lubanud rajada Narva mnt ja Maarjamõisa välja ühendava kergliiklustee ning arutelu all on ühendava bussiliini käivitamine.

Milleks ülikoolile IT-keskus?

Eesti IT-valdkond on läbi teinud kiire kasvu ja tänase koolitussüsteemi jätkumisel suudetakse IKT-sektori täiendavast tööjõuvajadusest mõne aasta pärast Eesti ülikoolidest tulevate spetsialistidega rahuldada vaid kolmandik. Uudse kontseptsiooni alusel toimiva IT-keskuse eesmärk on viia teadus- ja õppetöö kvaliteet ja kvantiteet ning koostöö ettevõtlussektoriga uuele tasemele.

Kavandatav IT-keskus kujutab endast tänapäeva nõuetele ja parimale praktikale vastavat ruumilist keskkonda, mis ühelt poolt tagaks üliõpilaste tõusvale arvule vastava optimaalse pinna teadus- ja õppetööks, teiselt poolt aga soosiks erinevate osapoolte (üliõpilased, õppejõud, teadlased, ettevõtjad) vahelist koostööd. See aitab realiseerida IT-valdkonna potentsiaali Tartu ja Eesti majanduse edendamiseks.

Keskuse ehitamiseks on taotletud rahastust ASTRA programmist. Tulevase IT-keskuse hinnanguliseks üldpinnaks on 13 500 m².

Lisainfo: Volli Kalm, TÜ strateegiakomisjoni esimees, Tartu ülikooli rektor, tel: 50 10 866, e-post: volli [dot] kalm [ät] ut [dot] ee;
Jaak Vilo, TÜ arvutiteaduse instituudi juhataja, IT-keskuse sisuline arendaja, tel: 50 49 365, e-post: jaak [dot] vilo [ät] ut [dot] ee.

12. rahvusvaheline loodusteaduste olümpiaad toimus tänavu Daegus Korea Vabariigis. Võistlusel, kus osales ligikaudu 250 õpilast 40 riigist, osutus Eesti võistkonnale väga edukalt – kõik õpilased teenisid medali.

Eesti võistkonna parimana toob kuldmedali koju Richard Luhtaru Miina Härma gümnaasiumist. Karl Paul Parmakson Miina Härma gümnaasiumist naaseb hõbemedaliga ning pronksmedalid teenisid tihedas konkurentsis Uku Hannes Arismaa Tallinna Inglise kolledžist, Miina Härma gümnaasiumi õpilased Kirke Joamets ja Hannes Kuslap ning Andreas Must Tallinna reaalkoolist.

Riikide arvestuses saavutas üldvõidu ülekaalukalt Taiwani esindus.

Juhendajatena saatsid Eesti õpilasi Tartu ülikooli doktorandid Ott Kekišev, Andreas Valdmann ja Andres Ainelo ning Miina Härma gümnaasiumi füüsikaõpetaja Riina Murulaid.

Rahvusvahelisel loodusteaduste olümpiaadil saavad osaleda kuni 15-aastased õpilased. Kahes teoreetilises võistlusvoorus lahendatakse individuaalselt ülesandeid nii füüsika, keemia kui ka bioloogia valdkonnast ning lisaks toimub võistkondlik eksperimentaalvoor, kus seekord uuriti kohaliku mandariinimahla omadusi.

Eesti võistkonna Tallinna võistlejad saabuvad Tallinna lennujaama reedel, 11. detsembril kell 17 Helsingist, tartlased maanduvad samal päeval kell 17:05 Tartu lennujaamas.

Lisainfo: Marek Järvik, TÜ teaduskooli kommunikatsioonispetsialist, tel: 737 5889, e-kiri: marek [dot] jarvik [ät] ut [dot] ee;
Andres Ainelo, Tartu ülikooli doktorant, e-kiri: andres [dot] ainelo [ät] ut [dot] ee.

17. detsembril saab Tartu ülikooli maailmakirjanduse professor Jüri Talvet 70 aastaseks. Ümmarguse sünnipäeva valguses kogunevad Jüri Talveti kolleegid, sõbrad ja tuttavad laupäeval, 12. detsembril Tartu ülikooli senati saali ning austavad teda tähtpäevakonverentsiga „Maamesilasena maailmas – Jüri Talvet 70“.

Jüri Talvet on kauaaegne maailmakirjanduse õppejõud ja hispaania eriala asutaja ning edendaja Tartu ülikoolis. Tema uurimisvaldkond on avar, hõlmates hispaania ja ladina-ameerika kirjanduslugu, baroki või romaani poeetikat, kirjanduse retseptsiooni ja kultuuridevahelist tõlget, maailma ning eesti modernismi komparatiivset tõlgendust, eksistentsialistlikku mõtet, kirjandusteooriat ja –filosoofiat.

Professor Talveti mitmekülgsust peegeldavad ka konverentsi ettekanded, kus kolmeteistkümnest ettekandest üheksa vaatlevad Jüri Talveti rolli tõlkija, kirjandusteadlase ja luuletajana.

Konverentsil astuvad teiste hulgas üles kirjandusteadlane ja kirjanik Rein Veidemann, kes räägib Jüri Talveti filoloogilisest teekonnast hispaaniakeelsest maailmast Eestisse ja tagasi. Kultuurisemiootika professor Peeter Torop kõneleb Talveti fenomenist kultuurisemiootikas.

Konverentsi nimiettekande „Maamesilasena maailmas“ teeb eesti kirjanduse professor Arne Merilai. Jüri Talvetist kui maailma luule tõlkijast annab ülevaate Tartu ülikooli maailmakirjanduse vanemteadur Lauri Pilter.

Konverents „Maailmamesilasena maailmas – Jüri Talvet 70“ toimub 12. detsembril algusega kell 11 Tartu ülikooli senati saalis. Tutvu ettekannete ja päevakavaga.

Jüri Talvet on Eesti võrdleva kirjandusteaduse assotsiatsiooni president ning võrdleva kirjandusteaduse ajakirja Interlitteraria peatoimetaja. Ta on luuletaja, esseist, kirjanduskriitik ja tõlkija, kelle loometegevust on tunnustatud Eesti Vabariigi Valgetähe neljanda klassi ordeni ja Hispaania Kuningriigi Isabel katoliiklase ordeniga.

Lisainfo: Liina Lukas, TÜ maailmakirjanduse dotsent, tel: 737 5343, e-post: liina [dot] lukas [ät] ut [dot] ee.

10. detsembril andis TÜ eetikakeskus Tartus toimunud väärtuskasvatuse konverentsil üle tiitli „Väärtuskasvatuse kool 2015”, mille pälvis Ilmatsalu põhikool. Tiitli „Väärtuskasvatuse lasteaed 2015“ sai Pärnu lasteaed Pillerpall.

Ilmatsalu põhikooli direktor Anu Köidam oli tunnustuse üle väga õnnelik: „Tahaks minna kiiresti oma kolleegide juurde ja seda rõõmu nendega jagada!“ sõnas ta vahetult tiitli üleandmise järel. Konkursitöö kirjutamise ja antud tunnustuse kohta nentis ta, et professionaalidelt saadud tagasiside oli suureks toeks eneseanalüüsi kirjutamisel. „See aitas näha puuduolevaid kohti töös ning seetõttu julgustan ma kõiki koole järgmisel aastal osalema. Sa näed selle töö tegemise käigus oma kooli nende nurkade alt, mida varem pole näinud,“ selgitas Köidam töö kirjutamise kohta.

Pärnu lasteaed Pillerpalli direktor Sirje Kessler sõnas, et tiitli ja tunnustuse saamise järel on tunne väga hea. „Võib-olla natuke isegi segadust tekitav. Me oleme ju selle tööga põhjalikult endasse vaadanud ja välja toonud ka selle, mis meil nii hästi ei ole ning kirja pannud, kuidas edasi minna. Tunnustus on meile üks vahefiniš, et veel paremini edasi minna,“ selgitas Kessler tiitli saamise järel. Ta sõnas, et töö aitab lasteaia igapäevategevusi teadlikult eesmärgistada: „Me küsime iga tegevuse puhul nüüd rohkem, et miks me seda teeme,“ nentis Kessler.

Fotol: tiitlite „Väärtuskasvatuse kool 2015“ esindaja Ilmatsalu põhikooli direktor Anu Köidam (vasakul) ja „Väärtuskasvatuse lasteaed 2015“ Pärnu lasteaed Pillerpall esindaja Sirje Kessler.

Tartu ülikooli eetikakeskuse projektijuht Nele Punnar selgitas, et žürii tunnustas Ilmatsalu põhikooli tulemuslikku väärtuskasvatust: tiitel anti õpilase individuaalsuse mitmekülgse toetamise, õpilasekeskse koolikultuuri arendamise ja väärtuspõhise juhtimise eest. „Pärnu lasteaed Pillerpalli puhul anti tunnustus eesmärgipärase ja teadliku väärtuskasvatuse, lastevanemate kaasamise, laste individuaalsuse arvestamise ja andmepõhise eneseanalüüsi eest,“ sõnas Punnar.

Sama konkursi raames anti üle ka tiitlid headele koolidele ja lasteaedadele. „Hea kooli“ ja „Hea lasteaia“ nimelised konkursid toimusid sel aastal kolmandat korda. Konkursside eesmärk on tunnustada koolide ja lasteaedade tööd nendes valdkondades, mis on seni vähe tähelepanu saanud, kuid on ometi väga olulised: õpilaste erinevate annete ja võimete parim võimalik väljaarendamine, õpilaste sotsiaalsete oskuste ja väärtushoiakute kujundamine, õpivalmiduse tagamine kogu elukaare jooksul, koolimeeldivus, füüsilise ja vaimse turvalisuse tagamine, tervislike eluviiside kujundamine.

Järjepideva töö eest tunnustati tiitliga „Hea kooli edendaja“ Nissi põhikooli, Tartu Kivilinna kooli, Tartu Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumi ja Türi põhikooli. Tiitliga „Hea lasteaia edendaja“ tunnustati järjepideva töö eest Pärnu lasteaed Päikesejänkut.

„Edendaja“ tiitliga tunnustab TÜ eetikakeskus õppeasutusi, mis on oma tegevuses pidanud oluliseks väärtusarendust, pöörates tähelepanu nii õpilaste kui ka lasteaiatöötajate individuaalse arengu toetamisele koostöös eri osapooltega.

„Hea kooli rajaleidja“ tiitli pälvisid järgmised õppeasutused:

Haapsalu linna algkool
Jüri gümnaasium
Kärla põhikool
Lümanda põhikool
Puhja gümnaasium
Räpina ühisgümnaasium
Tallinna Laagna lasteaed-põhikool
Tartu Descartes’i kool
Tartu Hansa kool
Turba kool
Ülenurme gümnaasium

„Hea lasteaia rajaleidja“ tiitli said:

Keila lasteaed Vikerkaar
Kuressaare Tuulte Roosi lasteaed
Kõrveküla lasteaed Päikeseratas
Tabasalu lasteaed Tibutare
Tallinn Jaan Poska lasteaed
Tallinna Lepatriinu lasteaed

„Rajaleidja“ tiitliga tunnustab TÜ eetikakeskus õppeasutusi, mis teevad oma organisatsiooni arendamisel head tööd, pöörates tähelepanu iga lapse individuaalse arengu toetamisele koostöös eri osapooltega.

Rohkem infot: www.eetika.ee. Konverentsi korraldab TÜ eetikakeskus koostöös haridusprogrammiga „Ettevõtlik kool”. Konverentsi toetavad haridus- ja teadusministeerium, Tartu ülikool, SA Ida-Viru ettevõtluskeskus ja Euroopa Regionaalarengu fond. Konverents toimub haridus- ja teadusministeeriumi riikliku programmi „Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009-2013" jätkuprogrammi raames.

Lisainfo: Nele Punnar, TÜ eetikakeskuse projektijuht, tel 52 85 783, nele [dot] punnar [ät] ut [dot] ee;
Mari-Liisa Parder, TÜ eetikakeskuse projektijuht, tel 737 5426, 505 2517, mari-liisa [dot] parder [ät] ut [dot] ee.

14.-15. detsembril 2015 toimub Eesti Biokeskuses Tartu ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi, Eesti Biokeskuse ja Eesti Geenivaramu aastakonverents. Pika ajalooga konverents võtab kokku valdkonna selle aasta olulisemad saavutused ning pakub huvitavaid ettekandeid külalisesinejatelt.

TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituudi direktor prof Toivo Maimetsa sõnul seisneb konverentsi tähtsus eelkõige selles, et põhilised ettekandjad on doktorandid, kes valiti esinemiseks välja tiheda konkurentsi alusel. Konverents annab doktorantidele võimaluse rääkida suuremale kuulajaskonnale lahti oma doktoritöö käigus esile kerkinud olulisi küsimusi.

Külalisesinejatena astuvad üles Helsingi ülikooli biotehnoloogia instituudi teadur Jaan Olle-Andressoo, TÜ füüsika instituudi direktor prof Jaak Kikas, TÜ sotsiaal- ja haridusteaduskonna dekaan prof Jaanus Harro ning TÜ bio- ja siirdemeditsiini instituudi vanemteadur Hendrik Luuk.

Selle aasta konverentsi korraldab TÜ rakubioloogia õppetool prof Toivo Maimetsa juhtimisel. Konverentsi toetajatena löövad kaasa mitmed valdkonna ühingud, Genoomika tippkeskus ja biotehnoloogia firmad.

Aastakonverentsi korraldamise traditsioon sai alguse 1986.aastal, kui asutati Eesti Biokeskus. Aastast 1990, mil asutati Molekulaar- ja rakubioloogia instituut, peetakse kahe asutuse ühiseid aastakonverentse. Hiljem tuli juurde ka TÜ Eesti Geenivaramu.

Konverents toimub Eesti Biokeskuse auditooriumis 105, Riia 23b/1 ning konverentsi töökeeleks on inglise keel.

Loe konverentsi kohta lähemalt: http://www.tymri.ut.ee/et/2015-13

Lisainfo: prof Toivo Maimets, TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituudi direktor, tel: 7375028, e-post toivo [dot] maimets [ät] ut [dot] ee

Nüüd kui kõik viie riigi partnerid – Eesti, Prantsusmaa, Austria, Belgia ja Tšehhi – on ekstreemseteks elutingimusteks loodud Marsi-maja ehitamisel täitnud oma rolli, on ise lahtipakkiv ainulaadse disainiga maja lõplikult valmis. Suure tõenäosusega leiab see kasutamist edasistes kosmoseteemalistes eksperimentides.

2013. aasta alguses kavandama hakatud Marsi-maja rahvusvahelises projektis jäi eestlaste kanda vastutusrikas ülesanne – isepüstituva maja tehnoloogia valmistamine. Jaanuaris 2015 said Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi teadlased oma projektiosa täidetud ning saatsid end mõne minutiga lahti-kokku pakkiva maja Prantsusmaale, kus partnerid jätkasid majja sisustuse ja elutagamissüsteemide paigaldamisega.

Praeguseks on planeet Marsi keeruliste elutingimuste järgi nime saanud maja täielikult valmis ning seda esitletakse homme, 15. detsembril 2015 Prantsusmaal Strasbourg'is rahvusvahelises kosmoseülikoolis. TÜ tehnoloogiainstituudi Marsi-maja projektijuht Priit Kull sõnas, et suure tõenäosusega jääbki Marsi-maja kodusadamaks rahvusvaheline kosmoseülikool: „Maja on järgmisest aastast nö turul ja eks siis näis, mis turg temast saada tahab.“

Kull avaldas lootust, et eduka Marsi-maja valmimise järel avaneb Tartu ülikooli meeskonnale uusi võimalusi osaleda sarnastes projektides. „Ka siin on kompamist olnud, kuid täna midagi kindlat öelda veel ei saa,” vihjas Kull.

Kokkupakitult on maja kuue meetri pikkune ja 2,4 meetri laiune kast, mis kaalub 6000 kg ning mahub suure veoauto haagisele. Tüüpilise missiooni stsenaariumi järgi mahutab maja vähemalt kaheks nädalaks elama kahte inimest. Ehitises on kõik eluks vajalikud ruumid, sarnanedes oma ülesehituselt klassikalisele elamule: magamise ala, köök, vannituba, tualett ja tööruumid.

Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi teadlased ehitasid Marsi-maja rahvusvahelise SHEE projekti raames. Projekti eesmärk on arendada Maa-välise autonoomse elumaja katsetander, mis on mõeldud Maa peal tehtavateks katsetusteks. Niinimetatud Marsi-maja sobib hästi kasutada ka näiteks Maal katastroofipiirkondades või uurimistööde ajal ekstreemsetes oludes.

Lisainfo: Priit Kull, TÜ tehnoloogiainstituudi Marsi-maja projektijuht, tel: 5242138, e-post: priit [dot] kull [ät] ut [dot] ee.

28. novembril toimus kooliõpilaste füüsika lahtine võistlus, millest võttis osa kokku 274 õpilast: nooremas rühmas (8.-10. klass) 190 ja vanemas (11.-12. klass) 84 õpilast.

Võistlusel tuli 5 tunni jooksul lahendada 10 ülesannet, millest arvesse läks 6 enim punkte toonud lahendust. Nooremas vanuserühmas olid parimad Karl Paul Parmakson (Miina Härma Gümnaasium), Tavo Annus (Tallinna Reaalkool) ja Konstantin Dukatš (Narva Keeltelütseum) ning vanemas vanuserühmas Kristjan Kongas, Taavet Kalda ja Kaarel Hänni (kõik Tallinna Reaalkoolist).

Füüsikaolümpiaadi žürii esimehe Mihkel Kree sõnul on viimastel aastatel näha olnud tendents, kus mõned nooremasse vanuserühma kuuluvad õpilased on lahendanud vanema rühma ülesannete komplekti ja sealses konkurentsis väga edukalt silma paistnud. “Eriti väärib esiletõstmist 8. klassi õpilane Konstantin Dukatš, kes jõudis kasutada olnud 5 tunni jooksul lahendada nii noorema kui vanema rühma ülesannete komplekti ning oli lõpptulemusena lisaks noorema rühma 3. tulemusele, vanema rühma paremusjärjestuses seitsmes,” ütleb Kree. Tubli tulemuse vanematega võisteldes tegi ka 9. klassi õpilane Richard Luhtaru (Miina Härma Gümnaasium) ja 10. klassi õpilane Rando Tõnso (Tallinna Reaalkool).

Mitmed lahtise võistluse ülesanded olid elulised. Näiteks pidid õpilased vanemas rühmas uurima, millal töökodades sageli kasutatav tellitav võti mutriga haakub ja millal see hakkab üle mutrikantide libisema. Samavõrd igapäevaga oli seotud noorema rühma ülesanne, kus õpilased pidid uurima arvutustega kohvi keetmist alumiiniumist mokakannus.

Kõik tulemused koos ülesannete ja nende lahendustega on leitavad füüsikaolümpiaadi lehelt.

Hea esinemine lahtisel võistlusel annab koha füüsikaolümpiaadi lõppvoorus. Iga klassi 5 parimat kutsutakse olümpiaadi lõppvooru. Lisaks saavad vanemas rühmas 3 parimat TTÜ majandusteaduskonna üliõpilaseks kandideerimisel täiendavalt 1 konkursipunkti.

Füüsika lahtise võistluse läbiviimist rahastas Haridus- ja Teadusministeerium ning koordineeris Tartu ülikooli teaduskool.

Lisainfo: Mihkel Kree, füüsikaolümpiaadi žürii esimees, e-post: mihkel [dot] kree [ät] gmail [dot] com

Eile, 14. detsembril toimunud tänuüritusel „Üliõpilaselt ülikoolile – ülikoolilt üliõpilasele“ anti TÜ Euroopa kolledžile üle 2015. aasta õppekvaliteedi edendaja auhind. Tunnustuse pälvis kolledž õppereformi läbiviimise eest Euroopa Liidu–Venemaa uuringute ja Euroopa õpingute magistriõppekavades.

Euroopa kolledž reorganiseeris viimase kolme aasta jooksul suures mahus õppekavu ja õppeaineid, eesmärgiga tõsta õpetamise kvaliteeti, muuta õpe rahvusvahelisemaks ning keskenduda õppekavades probleemi- ja juhtumipõhisele õppele. Õppereform Euroopa kolledži kahel magistriõppekaval hõlmas uute õppemeetodite juurutamist, õppekavade laiapõhjalisemaks ja interdistsiplinaarsemaks muutmist ning üliõpilaste ja õppejõudude mentorsüsteemi väljatöötamist.

TÜ Euroopa kolledži direktori Kristiina Tõnnissoni sõnul on kolledž olnud oma tegevustes ja usus valitud lähenemisesse järjepidev. „Kõigi tegevuste eesmärgiks on olnud algusest peale tõsta üliõpilaste õpi- ja eneseanalüüsioskust ning seostada teoreetilisi teadmisi üha rohkem praktiliste kogemustega,“ ütles Tõnnisson. „Näiteks arendasime õppekavasid oma ülesehituselt universaalsemaks, viisime omavahel kokku erinevatel õppekavadel õppivaid üliõpilasi, tegelesime magistriprogrammidele lisandväärtuse pakkumiseks erinevate õppeprojektide sissetoomise ja arendamisega ning asendasime magistriseminari arenguseminariga, mille eesmärk on toetada tudengi arengut mitte ainult teadmiste omandajana, vaid ka aktiivse ühiskonna liikmena.“

Õppeprorektor Mart Noorma sõnul on tal hea meel selle üle, et Euroopa kolledži jaoks ei piirdu õppekvaliteedi arendamine vaid kursuste ümbertõstmisega paberi peal, vaid vajadusel muudetakse ka ainete sisu. „Tahaksin kolledžit tunnustada nende julguse eest teha revolutsioonilisi muudatusi oma tudengite paremaks toetamiseks õppetöö korralduses,“ ütles Noorma.

Tartu ülikooli õppekvaliteedi edendamise auhinnaga tunnustatakse igal aastal ülikooli instituuti, kolledžit või teaduskonda edukalt kavandatud, elluviidud ja tulemusliku õppetöö kvaliteeti toetava tegevuse eest. Õppekvaliteedi edendaja pälvib ülikoolilt preemia, mille suurus on 30 000 eurot.

14. detsembri tänuüritusel auhinnati ka aasta õppejõude ja aasta programmijuhte ning tänati tublisid üliõpilasi, kes panustavad ülikooli tegevustesse ka väljaspool õppetööd tuutoritena, tugiüliõpilastena, osaledes infopäevadel üldhariduskoolides või ülikooli otsustuskogudes.

Õppekvaliteedi auhinnale esitasid 2015. aastal taotlused ka filosoofiateaduskond, loodus- ja tehnoloogiateaduskond ning Narva kolledž.

Vaata ürituse videosalvestust UTTV lehelt.

Lisainfo: Mart Noorma, TÜ õppeprorektor, tel 737 6201, mart [dot] noorma [ät] ut [dot] ee

Emakeele Selts ja Tartu ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut tähistavad 18. detsembril 2015 viiekümne aasta möödumist Generatiivse Grammatika Grupi (GGG) asutamisest konverentsiga „GGG poolsajand“. Konverentsil heidetakse pilk eesti keeleteaduse senistele, praegustele ja tulevastele arengusuundadele põlvkondade järjepidevuse raamistikus.

Konverentsi ettekannete temaatika hõlmab teadusloolist vaatenurka GGGle, töörühma liikmete uurimuste analüüsi ja praegust uurimis­temaatikat ning keeleteaduse viimase aja arenguid. Konverentsi esimese poole sisustavad töörühma kuulunud ja sellega lähedalt kokkupuutunud teadlased, teises pooles tutvustavad järgmiste põlvkondade uurijad uuemaid suundumusi keele ja keelekeskkonna struktuuri uurimisel. Konverentsil esitletakse ka GGG veebilehte.

GGG oli noorematest õppejõududest, aspirantidest ja üliõpilastest koosnev kaasaegse keeleteaduse uurimisrühm, mis tegutses 1960.-1970. aastatel Tartu ülikooli eesti keele kateedri juures Huno Rätsepa juhtimisel. GGG ühendus tõi eesti keeleteadusse uue, teoreetilise suunitlusega paradigma.

GGG liikmed on pikka aega mõjusalt tegutsenud teaduses  ja ühiskonnas, sealhulgas kümme neist professoritena Eestis või välismaal, kolm akadeemikutena. Riigi teaduspreemiate ja Wiedemanni keeleauhinna laureaatide seas on üheksa GGGlast. Ühenduse asutamisajaks on loetud 1965. aastat, mil Tartu ülikooli rektor Fjodor Klement andis nõusoleku strukturaallingvistika töörühma moodustamiseks eesti keele kateedri juures.

Konverentsi korraldamist on toetanud Hasartmängumaksu Nõukogu, Tartu ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut ning Emakeele Selts.

Konverents toimub 18. detsembril algusega kell 11 Tartu ülikooli peahoones J.V. Veski auditooriumis (ruum 139).  

Tutvu konverentsi kavaga: http://www.keel.ut.ee/et/uudised/konverents-ggg-poolsajand

Lisainfo: Helle Metslang, tänapäeva eesti keele professor, tel 737 5213, 5225074, helle [dot] metslang [ät] ut [dot] ee

11. detsemberil toimus viies Tartu ülikooli ideelabori eestveetav noorte äri- ja projektiideede konkurss Kaleidoskoop. Konkursil, mis oli ühtlasi ka ideelabori sügissemestri finaalürituseks, esitlesid 19 meeskonda oma äri- ja projektiideid.

Parimatele projekti- ja äriideedele panid auhinnad välja Ajujaht, Tartu linnavalitsus ja Tartu maavalitsus, majandusteaduskonna vilistlaste MTÜ Heade mõtete klubi, Viljandimaa omavalitsuste liit  ja Leoski koolitus. Konkurssi peaauhinna pani välja TÜ ideelabor ja selleks oli osalemine rahvusvahelises Founder Institute Eesti programmis, mis pakub koolitusi idufirmade loojatele.

TÜ ideelabori juhi Maret Ahoneni sõnul innustab Kaleidoskoop noori olema jätkuvalt ettevõtlik ja panema proovile oma võimeid ja oskusi ning looma endale ise unistuste töökoha. “On rõõmustav, et võistelda soovivate tiimide arv kasvab ja et lisaks veebi- ja mobiilrakendustele on ka käega katsutavaid tooteid,” ütles Ahonen sel aastal konkureerinud ideede kohta. “Ligi kolmandik võistlevatest tiimidest oli juba asutanud oma ettevõtte, sh üks välistudengitest koosnev tiim tegi seda vahetult enne Kaleidskoopi.”

Konkurssi peaauhinna, osalemise Founder Institute programmis, võitis rollimängul põhinev lahendus Bizplay, mis aitab arendada ettevõtlusteadmisi ja finantsoskusi, kasutades selleks õppekavasid ja online vahendeid. Võitnud meeskonna ühe liikme, TÜ ettevõttemajanduse tudengi Uku Lillevälja sõnul tuli Kaleidoskoobi võit suure üllatusena, sest häid ideid ja ettevõtmisi oli palju. “Võidetud võimalus osaleda Founders Institute programmis aitab meid kindlasti Bizplay arendamisel, turule toomisel ja ettevõtlushariduse edendamisel,” ütles Lilleväli. 

Tartu linnavalitsuse preemia saanud 3D Creatonisti idee põhineb 3D modelleerimisel nutitelefonides. Auhinnaraha kavatseb meeskond kasutada oma idee patendeerimise rahastamiseks USA-s. Tartu maavalituselt auhinna saanud HireYoung meeskond kavatseb võidetud preemiaraha kasutada oma teenuse kohandamiseks Eesti, Ukraina, Poola ja Saksamaa turule. Nende projekti eesmärgiks on luua nutikas veebiplatvorm, mis aitab töökogemuseta noortel leida oma praktika ja tuleviku töökohad ning säästa ettevõtete aega, raha ja vaeva nende tööle võtmisel.

Ajujahi preemia võitis meeskond Laser, kes esitles ideed laseriga lõigatud tarbeesemetest. Heade mõtete klubi preemia võitis RuutjuurKolme projekt TÜ muuseumi Hullu Teadlase kabinetil põhinevast lauamängust. Ökoinnovatsiooni eriauhinna Liina Jolleri poolt võitis WASHD, kelle projekti tuumaks on paindlik jalgrattarent Tartus. Viljandimaa omavalitsuste liit tõstis esile Triin6 meeskonda, kelle projekti keskmes oli Triinu käsitöö- ja leivakoda. Leoski koolituse eripreemia läks õpilasfirmale Bison, kes esitlesid projekti teklikottide valmistamisest.

Žüriisse kuulusid  TÜ arendusprorektor Erik Puura, Tartu abilinnapea Kajar Lember, Tartu maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Margus Hendrikson, Playtechi endine tegevjuht, Contriberi, Garage48 HUB Tartu ning Contriber Labs asutaja Rein Lemberpuu, Eesti Äriinglite Assotsatsiooni tegevjuht Heidi Kakko, Tartu loomemajanduskeskuse ettevõtluskonsultant Juta Kuhlberg ja Ajujahi tiimijuht Harri Tallinn.

Kokku osales konkurssil 19 meeskonda. Nende hulgas oli Tartu ülikooli majandus-, matemaatika-, informaatika-, loodus- ja tehnoloogia-,  sotsiaal- ja haridusteaduskonna, Pärnu kolledži ja Viljandi kultuuriakadeemia üliõpilasi ning Tartu Kõrgema Kunstikooli ja Tartu Kunstikooli õpilasi. Lisaks osales ka üks õpilasfirma, Tartu kutsehariduskeskuse meeskond ning mitmeid gümnaasiumiõpilased.

Kõigil osalenud meeskondadel on võimalus oma äriideed edasi arendada ettevõtlusmentorite toel ning liituda TÜ ideelabori ja teiste üritusel osalenud ettevõtlusinkubaatoritega.

Lisainfo: Maret Ahonen, TÜ ideelabori juht, tel 737 4817, 5225910, e-post: maret [dot] ahonen [ät] ut [dot] ee